night drive.

Take me, break me
every mile further there's a part of me that slips away
One day you’ll see
Even if you go down on your knees you couldn’t make me stay !


Ehk siis... Oli maailma kõige halvem sõbrapäev..:)))) aitäh selle eest mu kõige "ustavamale" kamraadile, sinu peale saab ikka "alati" loota :P Sellest hiljem.
Reedel sõitsin Landokaga.... Ma sõitsin üle tunni aja ja ei tahtnud lõpetada.. Hobune oli lihtsalt SUPER!!! Ilus ühtlane tempo, sõitis tagant nii ilusasti alla, lõdvestunud, eest pehme.. ahh..:) Super.. Pikendas, tegi taguotsa pöördeid, astus sääre eest.. No nii hea. Peatused ja üleminekud tulid isegi super head välja, enam ei venita allüüri vahetamisel, kuid läheb siiski üle ratsme, aga ole hullu, kuniks ta ju ei kakle eest. Hüppasin 2 korda mingit ülimadalat risti. Tavalise tema asemel, kes minema kihutab ja jalgu vahetama hakkab, jäi ta megarahulikuks ja liikus otse edasi. Tulin teise korra ning võtsin ta kohe peale takistust seisma. Mul jäi endal karp lahti, hobune seisis peale hüpet, seda ei juhtu meil küll iialgi :D ta oli ikka niiiii niiiiiiiiii hea reedel. Painutas end igalepoole vaid tavalise ratsmesurve peale (isegi säärt ei pidanud kasutama, vaid suruma sirgelt edasi), painete vahetamise ajal ei tõstnud pead kordagi üle, volte sõitsime nii sisemises kui välimises paindes, no niii kuradima hea hobune oli too päev, kõigile iitsin ka, et Kätlin teeb temaga imesi..:P
Laupäeval ei käinud Toris, käisime hoopis vaid Aasia köögis sõbrantsidega söömas:P Hommiku otsa helistan ühele sõbrale, et kokku saada ja kinke vahetada..:P tel väljas terve päev, jube äge oli ikka..:) Ennem söömist olime aga Kellyga bussijaamas ja mingid "peded" tulid meiega juttu rääkima, vähemalt ise nad ennast niiviisi kutsusid :) Ühele ilusamale kutile sain oma telefoni numbri ka jagatud, jee..:D helistas ka päris ruttu..:) Nu siis meil tuli Kuubikuga peotuju peale söömist, mõtlesime Lembitusse algul minna, Ott kutsus, aga no ei julgend..:D Sõitsime bussiga Kesklinnast Papiniitu, tulime seal maha ja jalutasime kesklinna tagasi v isegi veits kaugemale Kuursaali :P Seal oli mingi hull kallistamis ja musitamis võistlus..:P Kallistasime ära, siis pidi ometi enda musipartneri ka leidma.. Selleks osutus Marguse sõber Mihkel, kelle nime ma alles peale laval musitamist teada sain. Vanuse ka, päris täbar olukord, õnneks VEEL paragraffi alla ei lähe, noorem oli minust üsna palju:) Ja kusjuures, ma olin täiesti kaine, irwe. Õhtu lõppes, nagu ikka, nutuselt kui avastasin, kui armsa sõbrapäeva kingituse mulle mu ex-bf teinud oli :'). nummi.
Eniveis, pühapäev oli....... ma ei taha sellest rääkida. Mis juhtus meie armsa Landoletiga?! Temaga sõita oli kohutav!!!! Alles oli ta imeline ja nüüd täiesti suur null?! Terve trenn hoidis suulist hammaste vahel jäigalt, suu absoluudselt ei läinud märjaks, traavis nõksutas/tiris ratset koguaeg, absoluudselt ennast eest pehmeks ei andnud, ei painutanud mitte kusagile poole, kartis kõiki nurki, kihutas ja oli täiesti teriiiible. Imestasime Kätuga tükk aega, siis läks Kätu ise selga ja proovis. Hobune samasugune, ei hoolinud isegi ka sellest, kui kannus ribide vahele korraks lükati, et no korra anna järgi. Ei. Ikka päris kaua aega jändasime temaga, lõpuks hetkeks lasi korraks end lõdvaks, siis lõpetasime trenni ruttu ära ka. Kontrollisime lihaseid, jalgu, suud, varustust, kõike, mis võis põhjustada sellise käitumise tema poolt. Ometigi oli ta ju olnud viimastel nädalatel nii super hea!!! Kõndis peale trenni erksalt, lihased ei tundunud kanged/valusad olevat, pissis maneesis käekõrval (st hobune ei olnud närvis ega rahulolematu), aga mokk oli nii krampis ja suulist ei närinud absoluudselt..:S mõtlesime siis Kätuga ta homme korde peale panna ja lihtsalt lõdvestunult lasta tal joosta sammu/traavi.
Esmaspäeval siis panimegi ta kordele. Suulise vahetasime pehme oliivika vastu (ilma vahelülita) ja kordele külgratsmetega. Natuke aega lasime joosta (jooksis kenasti rahulikult, ühtlases tempos, vahetas allüüre ja tempot häälkäskluste peale üsna normilt. Siis aga viskas Kätu mind selga.. Alguses oli üsna imelik, et tundnud teda oliiviga suust eriti palju ja ilmselt olin üsna karm.. Aga Kätu pani istaku paika ja käskis koguaeg välimist ratset hoida tugevalt peal ja hobune hakkas jällegi väga super hästi toimima!!! :) tükk aega jamasime korde peal, tegime sisemisi;välimisi paindeid, jube head üleminekud hakkavad tal välja tulema. Lõpuks tegime lahtiselt ka, ikka oli hea. galopis aga ei taha üldse järgi anda:P Siis kätu õpetas ühe jube hea nipi..:P Sõrmede avamine..:D Tõmbad alumisi sõrmi enda poole ja tõstad sisemise kannaga natukene teda ülesse, põhimõtteliselt kutsud paindesse.. No ja hobune toimib nagu ma ei tea misasi..:) teem kui tark tüdruk meil kätu ikka on ..:) Olen niiiiii palju tema all juba õppinud ja Landokas ka! :P Õhtu lõppes veel eriti toredalt, kui mu endine klassivend täiskasvanute gümnaasiumist mulle ratesse kirjutas..:) Küsis miks ma enam koolis ei käi.:D ütles, et kooliajal ei julgenud minuga rääkima tulla, nüüd võttis julguse kokku ja kutsus välja..:) Nii kena poiss on, te kukute pikali kui teda näete :P
Teisip. (ehk täna) ei läinud torisse, kuna pidin rasmusega peale lõunat kokku saama. like always, tuli tal jälle midagi vahele ja ei näinud teineteist, aa eriti ei igatse kah enam.. ise teab, millega mängib..:P Hellasin Kätule, et ta Landot sõidaks, lubas seda teha..:) Ise enam torisse i hakanud minema, kuna lähen välja..:P aga Homme ja neljap. siis hüppame Andruse all, reede kerge ratsastus ja nv 2 päeva võistlist :)