täitsa igav

teen ruttu mingi kokkuvõtte, et nana on nii tubliks chickis kätte läinud, et super lausa. Käisime võistlemas eile, nii hea sõit oli. Ma ei tea kui kõrge see oli, aga kui vaatasin parkuuri siis nr üks oli mingine 90cm ja viimane takistus oli ligi 130, ilmselt mingi tõusev raskus vms, puhas oli igatahes, sest olen lõpuks talle õige suulise leidnud:P ei ole belhman, ei ole pessoa, ei ole hakamoor, mitte ka tühitrensel vaid jällegi mu lemmik waterford. Kuna ta on niiiiiii suur siis on üsna raske teda kuidagi hoida, aga waterfordiga super ning see on ka esimene suuline millega ta suu lõpuks ometi vahutab, täielik tibununnu mul. Cat võistles ka sama sõitu, aga sai 4KP. Kuna Nanaga viimati hüppasin mingi detsembri algul, siis tegin 2p järjest hüppe trenni, st üks päev võistlus ja järgmine päev hüppasime krossikaid. Ma ei saa aru nagu... kui ta tuli siia, siis ta oli täiesti tobe hobune, kartis kõik ja ka mind, aga nüüd tunnen, et meie kahekesi võime minna läbi tule ja vee (PS: läbi vee me ka läksime, tuld ei hakka proovima, aga meil on ehitatud need vee krossitakistused, et hüppad banketilt vette ja veest välja jne jne jne, mingine 130 maa banketti (mega laia) hüppas nii, nagu oleks seda terve elu teinud. Mitte ühtegi asja ei kartnud noh, MITTE MIDAGI. Ja ta on alles viiene (ok aastalt kuuene). Põõsaid, aedu, palke ja igast muud pahna sai veel hüpatud, vapustav elukas noh..:P Ja kõik kiidavad kui kena ta on on ^^ ratsastades ka super vapustav, nii hea meel ta üle..:P