Ma polegi ära surnud vahepeal :) Palun vabandust, et pole nii kaua kirjutanud. Tahaksin süüdistada kiiret ja rasket aega aga see oleks vale, ma olen lihtsalt laisk.
Vahepeal midagi meeletut juhtunud ei ole. Orsella puhkas päris pikalt aga on nati paremaks läinud, kuidagi meeldivam sõita olnud. Pidevalt kahe näpu otsas, painutab üli meisterlikult :D Ja olen saanud ta hüppamise ajal ka kuidagi ääriveeri lõdvestunult jooksma. Muidu läheb ta ju marudalt põlema, viskab end krampi jne. Nüüd saan ta kontrollitult isegi jooksma ennem tõket ja peale tõket kah vahest :D :D :D. ME hüppasime eelmine nädal mingi aeg, esimest korda õues. Oh god- please shoot us both. See oli disaster. Me lihtsalt paarutasime mööda platsi kontrollimatult ringi, ma kukkusin ta seljast isegi alla, katastroof. Läksin edasi maneesi sõitma, seal oli juba veidike parem, aga mitte oluliselt. Lõdvestatust küll ei olnud. Samas hüpped olid isegi päris head osaliselt, hea tempoga ja lamedust ei tulnudki sisse, okser oli 120 ja lattaed 115. Need tundusid nagu 150cm, ausalt ka. Aga kuna peame see nv olema valmis 115cm sõitma, siis tuleb harjutada.
Täna hüppasin samuti ja reedel hüppan parkuuri. Täna võisid olla meie elu ilusamad hüpped isegi :D Trenni alustasin ringrajal, tegin ühe ringi lõdvestatud traavi, ta küll vahtis palju ringi aga pool sellest ajast ikka tegi midagi normaalselt kah. Edasi traavisin maneesi, tegin seal painutusi ja peatusi, edasi galopp, samamoodi painutused, peatused, taandus jne. Reageeris nagu oma headel päevadel ikka, meeldiv oli sõita. Hakkasin lattaeda hüppama, kord ühtepidi, kord teistpidi, kord suure pöördega, kord väiksega. Panin oma jaluse täna lühemaks ja maru hea oli hüpata. varvas püsis hobusega paralleelselt, ei tekkinud pardilestasid ja keha püsis ka palju paremini tagapool. Karma trennis harjutasime midagi taolist, pöörde pealt hüpata ja jätkab pöördes. Superlux oli täna. Edasi läks valiklatiga okser nurka, madalate peal maandus täiesti valesse jalga pidevalt. Kõrge okseri peal maandus kohe õigesse. Sinna oli suht raske peale saada, eriti minu tavaliselt leekiva hobusega. Tuli hüpata järjest see sama soojenduseks tuldud lattaed, üks fulee otse ja kohe pöördesse ning okser nurka. Alguses hakkas leekima natuke aga hiljem sai pihta, et mugavam on oodata tõkkele minekut. Tulime süsteemi ka jne. Süsteem oli mul 6.5m pandud ponidele, tõstsin 7.5 peale. Hüppasin oma kolme takistuselist rada seal pidevalt, ulme hea oli. Süsteem oli 110cm eest ja tagant 120, lattaed 125 ja okser nurka 120cm. Mul pole ammu jäänud nii head tunnet hüppamisest..:) Kordagi maha ei ajanud, mina kordagi maha ei jäänud, sammud klappisid pidevalt ja hobune oli niiiiii super lux. Super relaxed ja rahulik, peale tõket sai teda kohe tagasi võetud ilma vastu punnimiseta jne. Karma trennis õpitud rütm on meile ka väga kasuks tulnud, et hobune peab liikuma, mitte jääma kusagile tuigerdama ja vahepeal neljataktilist galoppi jooksma. Ennem tõket ei kisu teda vastu, ka mitte siis kui läheb põhja. Käsi tuleb ette viia. Teine asi miks ta vahest mul ebastabiilne on olnud, on sellepärast, et mu käed loperdavad vahest küünarnukkidest. kui käed vastu keha hoian ennem tõket ja käed natuke ette suunan, tuleb hobune igast asjast välja ja puhtalt. Seega see on olnud väga hea ja kasulik trenn mulle vahepeal. Vastu seina hüpatav lattaed oli nii hea. 125cm, lasen 2 fuleed ennem tõket käed vabaks ja hobune valib endale ise sobiva koha hüppamiseks ja teeb hüppeliigutust ka! Ausalt, ta päriselt ka tõstis end turjast ja sirutas end korralikult ette alla :D See on suhteliselt super asi Orsella puhul, tema kas galopeerib tõketest üle või jookseb neist lamedalt üle :D Täna oli igatahes fantastiliselt tubli tüdruk. MA olin super õnnelik tänase trenni puhul, sest hommikul suutis ta mu närvid niiiiii krussi ajada, et mul võttis hiljem karjumisest hinge kinni. Pügasin ta jalgu, kõrgu ja kuklatagust. Väike maniakk :D Agfa ma ei taha sellest rääkida rohkem, ma ajan enda muidu jälle puhevile.
aa, muide. Karma treeningutes mainis treener, et kas hobusele ei sobi sadul või miks ta nii kange teine päev oli. Sadul sobib talle küll minu silmanägemise põhjal (aga ma ei ole spets), aga teine päev oli ta tõesti jube. Päev hiljem ei lubanud mul isegi oma selga puutuda. õigemini laudjat ei lubanud puutuda, tõmbas end küüru ja vehkis jalgadega. Võtsin ühendust heade inimestega, saatsin video ning sain vastuse, et võib olla lihasvigastused. Siinkohal peal tänama Ingrid Randlaht'i, kes mind aitas hädast välja ja soovitas ravi. Hobune tundis ennast paari päevaga juba oivaliselt. Kusjuures, peale tema laudja äkk külmutamise/soojendamisega pole ta enam kordagi kange olnud, terve ta ratsastus paranes hoobilt.. Siiamaani, peale rasket treeningut kasutan erinevaid geele tema enesetunde parandamiseks.
See nädal ehk paneb onu Veiko Orsu raudu ennem võistlusi, väga loodan igatahes. Ahjaa, läheme võistlema see nv Sammulisse. Mõtlesin sõita 100 ja 110 aga selliseid sõite pole päris, sõidan seega 90-100 ja 110-115cm. Plaan on see suvi hakata uuesti Tori Karikasarja sõitma, nii KS kui TS. Koolisõiduga võib veidi nadiks minna, kuna pole peale minu enam vist eriti huvilisi :( Seega transport jama. Sammulisse läheme kümne ratsanikuga, 9 neist minu väiksed armsad trennilapsed ja üks suur ja kole mina :) Tahaksin tsempionaadile ka minna, aga see aasta tuleb täitsa selleks vastav kvalifikatsioon. Hooaja peale pean mina saama 2 puhast 110cm sõitu, ning need peavad olema ERL võistlused. Ma paraku ei võistle ERL'i võistlusi, kuna mu transport sinna läheks liiga kalliks. Saan käia vaid külakõksudel, sest sellisele võistlusele saame minna kaheksa hobusega, transpordi kulu tuleb näkku kaheksa korda väiksem. Selleks, et ma need 2 puhast 110cm saaksin, peaks olema rada kohandatud noorhobuste järgi. Kui ei ole (mis on kõige tõenäolisem, sest siiani on vaid Luunja Volbril tehtud eraldi arvestus 4-5a noorhobused), siis vajan tõenäoliselt 4-5 starti, et NHT'le peale üldse saada. Iseenesest on see hea, NHT'le tulevad vaid riigi parimad hobused, aga kahju on see, et ma ei saa isegi kvalifikatsiooni täita, sest mu finantsiline seis ei luba teha seda neid ERL võistlusi. Ja nii ei saa ka tõestada, et mul võib olla tegelikult üks päris tore hobune.
Ahjaa, Cumberlandiga sõidan ka jälle..:) Mais temaga võistlema.
Lähipäevil lähen ratsapoodi, pean Orsellale ostma suukorvi.. Liivakoplis käimiseks, kusjuures.. Tal olid jälle liivatiirud, ta lihtsalt õgib endale liiva sisse :S Seega küsimus suurele ringile: millest võib see tingitud olla? Ta saab mineraale, tegin talle mingi marukalli vedel vitamiinide kuuri, saab erinevaid toite, mis tegelikult eraldi vitamiini/mineraali kõrvale andmist üldse ei vajagi.. Müsli, mash, graanul, peet, kaer, mineraalid/vitamiinid.. ma olen lihtsalt nõutu. Miks ta seda liiva endale sisse ajab... Isegi kefiiri dieeti tegime nädal aega (piimhappebakteri taastamiseks) ja nothing (ok päris nothing polnud, kõht pole enam lahti). Tundub, et polegi muud võimalust, kui hakkab liivakoplis käima suukorviga :S Kui keegi oskab aidata, siis palun!!
Paar pilti mutist ka. Eks kirjutab millalgi :) Nii kolme kuu pärast :P
