Talli-inimene

.. selleks olen taas muutumas! :) Hea tunne on tallis jälle viibida, pole mingisuguseid konflikte, sõbralikud ja väga abialmis inimesed, kena õhkkond, rõõmsad hobused jne. tallivahetus oli siiski parim asi, mis minuga juhtuda võis..:) Enam ei tahakski justkui tallist ära minna, vanasti aga häda-pärast jõudsin tunnikeseks. Meeldib jälle trenni teha, hobust hellitada ning temaga pikalt mängida. Meeldib varustuse eest hoolt kanda, enda sukse sööta, bokse teha, isegi tallipõrandat meeldib pühkida! oeh, selline õndsus on hinges :)
Kõige pealt talli jõudes otsisin üles Andruse, et ega pole ikka veel klipperit tulnud. Kahjuks ei.. Igapäev lubatakse täna tuua, aga noh, mis seal ikka..:)
Panin eile Landokale talli fliisiteki selga, sest veits paksema tekiga ta hakkab hullult higistama. Teki alt on kuiv, aga sadulavöö koha pealt on jube niiske, samuti ka kõrvade tagant. Landoletile fliisiteki selga jätmine on riskantsem, kui mängida vene ruletti. Kui vene rulettis on võimalus end kuulipidurdajana tunda 16.7%, siis Landokas lõhub ära kõik oma fliisitekid 90% ulatuses. Lihtsalt tunneb, et fliisi saab puruks rebida, siis seda ka teeb. Tal on fliisikaid ja muid higitekke, arvan, et kümne ringi, ning täiesti terve on ainult 1, sest seda olen kasutanud vaid võistlustel 2-3 korda higitekina, ülejäänud tekid kõik lapitud. Ning mis ma avastasin, kui täna hommikul talli läksin?? TEKK OLI TERVE!!!!! Hurraa! Ei tea, kuidas see küll juhtuda võis, kas poisike hakkab meheks kasvama? :) olin nii õnnelik, et jätsin talle selle ka täna ööseks selga :D nunnutasin teda veidike aega ja panin valmis kohvrikesse Homerosele harjad ja paar beebilapikest. Homerose juurde jõudes hakkasin teda kõigepealt nöost silitama ja too ehmus lausa ära, et keegi teda katsuda tahab :D Pikka aega silitasin ta nägu ja mokkasid, tibuke jäi lausa tukkuma:) Võtsin tema päitsed ning nööri ja sidusin ta boksi päris pikalt kinni. Hakkasin teda puhastama ning alguses ehmus ära, kui teda kõhupealt puutusin harjaga. Lasin tal kõik asjad üle nuuskida, rääkisin koguaeg temaga juttu, ta justkui oleks nagu aru saanud :) Ruttu sai aru, et keegi talle liiga teha ei taha ning puhastamine oli lausa niivõrd lõõgastav tegevus temale, et ta päris tukkuma jäi. Puhastamiseks kulus palju aega, kuna ta ajas tohutult karva, must otseselt polnudki. Homerosel on tohutult pikk tukk, lausa ninani :) Kui olin puhastamise lõpetanud, otsisin jälle Andruse üles ning küsisin valjaid ja kordet, et teda jooksutada õues veits. Toppisin talle valjad pähe ning läksin õue. Oi kuidas täkk kiunuma ja möirgama hakkas. Ainult kepsutas, nagu väike poiss. Kui lõpuks kuidagi kordeplatsini jõudsin, ilma, et ta ära oleks jooksnud, siis oli ta juba täiesti kuum ja auras. nagu korde pikemaks ära lasin, siis kihutas ta oma 20 minutit juttu galoppi ja traavi segamini. Kui ta lõpuks rahunema hakkas, sis rääkisin telefonis ühe nunnudusega üle 20 minuti, terve see aeg Homeros kõndis sammu ja hingeldas, kuniks lõpuks päris seisma jäi ning üldse edasi ei tahtnud enam liikuda. Lõpetasin kõne ja lõpetasin trenni, viisin Homerose, kes nüüd oli nii väsinud, et ei jõudnus isegi jalgu korralikult tõsta, kasvanduse õue peale jalutama viia. Jube hea hobune ja hea õppega tegelikult. Kõndis koguaeg minu kõrval, minuga samas tempos ning kui mina seisma jäin, siis jäi ka tema hetkega seisma. õndisin temaga seal veel päris pikalt, tegime peatusi ning isegi taandas, kui mina tagurpidi astusin :) vägev elukas! Viisin ta boksi, andsin suhkrut ja tulin Landuka juurde.
Puhastasin Landoleti ära, panin ta valmis ning trenni. Algus oli terriiiiiible. Maneesis oli vaid Faust&Tiiu ning Landolet kartis pingi peal olevad Fausti tekki ning Tiiu musta vesti. Oleks seal olnud ainult see kollane tekk, poleks midagi olnud, aga millegipärast on Landokal täielik foobia mustavärvi blankude, kilede, kottide ja muute suurte asjade ees. Ühesõnaga sinna nurka ta ei läinud, küünaldas ning perutas üsna pikalt seal. Edasi ei liikunud nende juurde. Tulin seljast maha ning Landokas järgnes mulle kui väike kutsikas, tõstsin selle musta vesti üles, lasin nuusutada, tekk teda isegi ei huvitanud. Ronisin selga tagasi ja trenn võis alata. Rohkem ei kartnud neid asju ning jube mõnna oli kuidagi. On hakanud jube hästi säärt kuulama, saab sõita õlad sees/õlad väljas. Ilusasti tuleb välja juba..:) Painutas end igalepoole: alla, külgede peale, jooksis aeglaselt pikkade sammudega. Galoppis oli päris oki, painutas sealgi ning tegin ka paar jalavahetust, alguses läks nihu, pärast super. Ainuke asi, mis täna eriti välja ei tulnud, olid pikendused. Esijalad oli kuidagi niii.. lamedad.. Njah, teinekord proovib jälle..:) Lõpetasin trenni, jalutasin hästi pikalt ja viisin poisi talli, jätsin trenni fliisika selga (ahjaaa, see ka terve fliisikas;) ), panin boksi. Heinad oli küll ees, aga sööki polnud. Arvasin alguses, et pole veel keegi söötnud hobuseid, aga tegelikult seeaeg kui Lantsu ratsutas maneesis söödeti kõik suksud ära ning pidin ise kutile süüa andma. Hea, et meelde tuli, et meil tallimehega selline diil oli, et kui hobune trennis, siis sööki ette ju ei panda, va hein..:) nagu kaerakirstu lahti tegin hakkas Landokas hullult hirnuma ja möirgama, teised nosisid vaikselt heina. Võtsin ta 2l kaera, 1l graanuleid ja topsike küüslaugu kraanulit. Poiska pugis oma toitu ning siis otsustasin, et pesen varustuse puhtaks. Jummel kui must kõik oli:) Sadul läks kohe poole heledamaks, hihi. Vahetasn tekid ära, trenniteki panin kuivama. Musitasin poissi ning tulin ära.
Bussini oli vaid tund ja mõned minutid üle, rääkisin Otti ja Könnuga juttu ning sõin/jõin oma pakisuppi. Lõpuks sain bussile ja tulin koju.
Üsna mõttetu postitus, aga midagigi. Järsku siis homme saab Landoka klipitud, irwww:D