Täna mõtlesin minna ja teha üks korralik trenn, aga kui avastasin oma suksiku talli kõrvalt liivakoplist, siis mõtlesin temaga veidi mängida. Alustasin sellega, et jooksutasin teda pikalt (lahtiselt), tegin suunamuutusi ning üleminekuid maast, aeglustas end hääle peale, kiirendas... peaagu, LoL. Ta oli juba nii kaua seal kuuma päikese käes vist olnud, et enam väga ei viitsinud end liigutada. Siis kutsusin ta enda juurde ja kiitsin. Kuna ta enam ei viitsinud nagunii joosta, siis mõtles seista. Kuna mina aga soovisin, et ta jalutaks ise lahtiselt minu järgi, siis sundisin ta taandama. Taandamine on hobusele ilmselt veel ebameeldivam kui niisama taga ajamine, siis otsustas ta edaspidi ikka minu järgi käia. Esimest korda elus tegi ta super häid peatusi, ehk siis jäi lõpuks ometi momentaalselt seisma, kui ka mina ning ei hakanud edasi/tagasi/kõrvale tuiama. Kõige rohkem üllatas mind, et ta taandas lõpuks ainult ÜHE näpu surve peale. Uskumatu, et mu tümakas seda üldse tundis. Alustasin rusikaga, edasi sõrmedega kuni ühe sõrmeni. Nii lahe.
Edasi mõtlesin, et kui juba "hobulausumiseks" läks, siis ratsutan samuti ilma sadula ja päitseteta. amazing! panin ta toole kõrvale seisma, panin valtrapi selga (et enda pükse väga tolmuseks ei määriks) ja nööri ümber kaela ning ronisin selga. Uskumatu, kui hästi ta pööras. täiesti fantastika! välimise säärega surusin sisse, sisemine hoidis painet (no uskumatu eks, aga hobune oli ilma millegita paindes!) ja keharaskusega pöörasin. Seisma jäi vaid siis, kui põlved kokku surusin. Taandas ka hästi, aga siis tuli appi võtta ka kerge nööri surve, aga nagu taandama hakkas, lasin lahti ja taandas ilusasti edasi. Tegin mega palju serpantiine, volte, diagonaale jne. No mega elukas ma ütlen, isegi tagu-/esiotsa pöördeid tegu. Tegin ringi galoppi ka, aga rohkem vajadust jätkamiseks ei näinud, kuna ta oli super hea.
Jalutasime veel natuke koplis, tegime veel mõned trikid. Uus trikk meie repertuaaris on steki hoidmine ja sellega koos jalutamine suus :D Hakkan võistlustel kõiki ahhetama panema, kui minu hobune veab kah minu stekke, kaskasid ja ämbreid suus ringi nagu Veerpalu koer :D Lõpus muutus tüdinaks, hakkas närima.
Usalduse meie vahel panime ka proovile. Võtsin valtrapi ning panin selle trippidega landoleti kõrvade külge kinni nii, et hobune ei näeks mitte midagi (a.la kott peas). Hobune läks alguses suhteliselt närvi, hakkas pea ja jalgadega vehkima ning taandas ärritunult. Kui ma aga kätega valtrapi veel rohkem vastu põski kinni surusin (valgus kadus täielikult) ja häälega rahustama hakkasin ning poole käega patsutasin, siis rahunes hobune megalt kähku maha, ning jäi seisma. Natuke aega veel vehkis peaga, et asi küljest ära saada, aga lõpuks jäi rahulikult seisma ja kuulama, mis mina räägin. Tõstsin valtrapi üles, Landokas nägi, et kõik korras. Panin valtrapi tagasi ning rohkem ta tähelepanu oma nägemise-kaotusele ei pööranud, vaid seisis kannatlikult. Njamh, päris "lack of trust" meil siiski ei ole.. :)
tõeliselt väärt kompanjoon! :P
2 comments:
See kõik on lihtsalt uskumatu. Sul on niiii palju vedanud oma hobusega.. :)
Hakkan võistlustel kõiki ahhetama panema, kui minu hobune veab kah minu stekke, kaskasid ja ämbreid suus ringi nagu Veerpalu koer :D
Oii see oli hea lause, sain kõhutäie naerda:D
Post a Comment