Käisime kõigepealt linnast läbi ja ostsime annekale 25m pikendusjuhet, et panna hobuste karjusele uuesti elekter sisse. Siis sõitsime Soonele ja alustasime õhtut. Tõime Landoka sisse ja panin ta valmis, läksime ratsutama. Oli päris hea ratsastuse poole pealt, pühendus seekord õnneks ainult ratsutamisele ja ei vaadanud koguaeg, kus hobusekari peitub =o) Nagu plaanis, pidime natuke hüppama. Paugutas ikka räigelt, enamus korrad pani jube kaugelt lendu (ma ei saanud vahet ka sättida, kuna puudusid läätsed ja prillid, seega hoidsin lihtsalt sääri ja ratset peal, hüppas nagu vanapagan). Süsteemi tulime ka, esimene oli 115, tagumine ristokser keskelt 110, äärtest 135, seega umbes 120cm kõrguselt pidi hüppama vähemalt. Vahe oli 7m, seega päris kitsas oli ja vastu päikest hüpata. Üsna raske, sest okserit pidi ta jube alt hüppama, aga tuli välja küll lõpuks.
Seejärel võtsime poni ette. Mina hüppasin niiviisi normaalselt ja rahulikult, lubasin tal alla minna koguaeg (või no temapuhul hüpata norm-koha pealt) ja tuli välja küll enam-vähem. Pöörab juba jumala hästi ja sisse ka ei vaju, tõuseb kohe õigest jalast galopilegi. Nii ruttu õpib =o) Siis läks Ann selga. Vot seda oli ülimalt seff vaadata, Ann ikka tõeline ponisõitja =o) Poni paugutas kaugelt nagu pöörane, lõpuks hüppasid mingit päris kõrget plank-tõusvat, 100cm oli kindlasti =o) Trenni lõppedes jalutas Rax ta maha ja mina tõmbasin tallist uttu. Käisin korra veel Torist läbi, ajasin sõpradega 15min juttu ja läksin koju.
Landokas tundub igatahes Anneka juures nii rahul olevat oma eluga =o) hommikust õhtuni õues, saab mitu korda päevas veel süüa ka ja õhtuks küsib juba ise tuppa =o) nii armas
No comments:
Post a Comment