Igatahes reedel, Anne-Mai 25.a juubelil tema kodus tegime Carmeniga sutsu nalja. Carmen pole kaua ratsutanud ja Iirimaalt alles tuli, seega otsustasime mingi öösel kella kolme ajal ratsutama minna Landoletiga. Kuna Landokas oli koplis ja varustust meil ei olnud ning mina olen kitsi, siis viskas Carmen mind niisama selga (tema sõita muidugi ei saanud kuna ma olin nii ekstaazis). Landokal ei olnud isegi päitseid peas. Ta heal juhul hakkas võib-olla traavima kui ma juba näoli mutta maha käisin.. irw. Silm on nüüd sinine ja prillid kõverad, aga nalja nagu sai. Pärast läksime Landoletile kätte maksma ja üritasime seekord kauem seljas olla, aga siis ta peitis end pimedasse koplisse täielikult ära ja me ei leidnud teda üles.
Tore nv igatahes oli, eriti laupäev :D Usun, et lõbutsemine mõjub mu tervisele hästi, seega elan täiel rinnal. Vähemalt sai lõpuks keegi pehmeks räägitud ajee ;D
1 comment:
Seda nalja oleks isegi tahtnud näha ;) Aga paraku just siis hakkabki alati nalja saama, kui mina ära lähen :D
Post a Comment