elust ja olust

Pole midagi erilist rääkida, jube igav on.. Koguaeg tööpäevad kella üheks läbi, siis vaja kell 5 ja kell 7 talli, et panna kolmele hobusele hein ja jõusööt ette. mõttetu kütuse raiskamine, aga õnneks mina ei maksa selle eest, icc.. Täna oli üle pika aja päev, kus lõpetasin kella neljaks. Meie tallis olid võistluse ja Beto sõitis kõige kõrgemat (ehk viimast sõitu), seega kuni kella poole kolmeni passisin ma täiesti tühja..:P Aga mul tekkinud päris mitu head sõbrannat siin, ratsutajad ja minuga samast tallis. 2 inglannat ja mõned teised minust vanemad naiskad veel, kellega lähme (tuleb ligi kümne pealine naistegrupp) klubisse ükspäev..:P Järgmise nädala teispäeva öösel vastu kolmapäeva sõidame ära Põhja-Aafrikasse, kui sealt elusatena tagasi peaks jõudma, siis peale seda lähmegi tüdrukute õhtut pidama..:P Üldjuhul on natuke liiga vähe tööd... Negriita sõidab teisipäeval tagasi Belgiasse ja siis tuuakse uus (loodetavasti on kolmas hobune mõistuselt korras ja rahusteid mitte-täis-süstitud). Sama hobune lõi mind esimene päev (klippisime teda, panime oma korda süsti, et klippida saaks ning uimasena virutas mu jala täiesti pajapõhjaks. siiamaani valus), Betoga võistlustel lihtsalt pukitas ennast platsilt välja. Oleks see esimene hobune sealt samast kasvandusest toodud, kes koha peal on proovides super, koju jõudes aga kohutav, aga ei, see juba teine hobune samast tallis Belgias. Ehk kolmandaga läheb õnneks (kuigi ma poleks seda teist hobustki võtnud, kui ühe korra oleks petta saand).