A kõigepealt oli tänases postimehes minu ja C pilt, Ruth ja Kaidi olid ka natuke peale.. Pildil Ruth katsub mu tissi ja mul on selline nägu peas nagu issssand jumal :d okei see selleks
Läksime talli, Orsella oli mitu päeva sees olnud, ei saanud öökarjamaale minna kuna seal oli teine kari, sest nende õige koppel oli katki läinud. Orsu tõin siis liivakoplist tuppa, jalutas kohe vastu ja lubas kohe päitsud pähe panna ja ei rabelenud kordagi ning jalutas tipatapa järgi. Samasa oli ta nagu mingi hull energiajänx.. Ei seisnud üldse paigal vaid ainult taidles. Seisma (loe: mõnulema) jäi alles siis, kui teda harjadega sügama hakkasin- küll oli alles räpane elukas täna. Valjad saime ka ilma toolita ja väga ruttu pähe :D Ema meelitas ta pea suhkruga alla poole, täiesti hulluks on läinud suhkru peale, nagu karbi krõbinat kuuled läheb pööraseks:D Vanasti sülitas suhkru ainult välja suust :).
Panin siis esimese asjana talle pessoa süsteemi selga ja läksin korde platsile. Kordetasime üsna pikka aega seal, oli näha küll, et oli pikalt seisnud. Ikka päris pikalt jooksis, kui tõin sadula. Tal pole sadul kunagi seljas käinud. Nii siis, jalutasin sadulaga hobuse kõrvale, lasin nuusutada, korskas kõvasti ja siis vaatas ringi jälle.. Lajatasin talle plärtsuga sadula selga ja hobune ei teinud teist nägugi, pingutasin sadula ära ja lasime jooksma. Jooksis ikka nagu koguaeg, ei ühtegi kitsehüpet ega perutust. Siis võtsime ta tagasi seisma, võtsin sadula lahti ja panin ta taha poole, see sadul eriti ei sobi talle, agaei taha oma mitmekümne tuhandest ka selga panna, kui korra üle selja käib siis mis mu kallist sadulast järgi peaks jääma... Igatahes panin siis sadula parema koha peale, pingutasin uuesti, panin kiivri pähe ja jala jalusesse, hoidsin ratsmetest ja lakast. Orsella seisis. Täiesti lollist refleksist ma tõusin sadulase ilge kiiruse ja kõva tõukega (harjunud kõrgete hobude, eriti Sildomi, peal nii tegema), nüüd mtlesin et fuuuuck hobune pisatb raudselt jooksu (olin kõhuli sadulas) aga hobune ikka ei teinud välja :D Patsutasime ja ema jalutas siis meid samal ajal kui kõhuli sejas olin.
Mõnda aega siis ema jalutas teda, kuna suur kari tuli korraks koju, et sealt mõned noored sisse jätta. Läksin rääkisin chickidega juttu paar sõna ja läksin tagasi. Jälle kõhuli selga, raputasin jala raskusega suts sadulat ka, vehkis putukaid eemale vaid kasutades selleks mu empsi, sinna vastu nii hea hõõruda oma pead :DTulin jälle maha, patsutasin ka oma tsikki ja siis läksin uuesti selga, aga seekord tõstsin jala ka üle sadula ja istusin nagu normaalse hobuse seljas istutakse. Ema arvas, et sellel hobusel on mingid geebimutatsioonid olnud juba, et tal on sadul ja ratsutamine geenides vist hihi.. Igatahes jalutasime jumala normaalselt, ei teinud teist nägugi. Ühe korde ringi vaid jalutasimegi, siis ronisin maha ja aitas talle küll. Nagunii kokku oli ta seal platsi peal mingine kaks tundi hihi :D Igatahes üli tubli suksu, midagi ta ei kartnud ja isegi ei huvitanud, mida temaga tehakse. Üks asi mida märkasins elle ajaga, kui seljas olin, et seljast häälekäsklustele reageerib kiiremini, kui maast ning kui suust natuke mängida siis läheb ratsme taha kohe. Niiet selle kallal on vaja hakata tööd tegema. Aga igatahes on ta ilus, tugev ja päris ilusasti arenenud lihases noor mära, kes kunagi kindlasti saab väga tubliks ratsuks! :)
VB õhtul lisan siia pildi ka, kui tal sadulaga jooksis, kui seljas olin, siis pilte kahjuks ei saanud.
Nägeshh
1 comment:
Tore, et ta rahulik on :) Endal kulub närve vähem :P
Edu teile ja ootan huviga järgmisi postitusi ;)
Post a Comment