Minu tegemised.

Reedel ratsutasin Orsellaga. No päris hea oli. Mõnus, pehme, jooksis päris kenasti. Ei oskagi muud lisada, hea oli igatahes, igat pidi! Marin proovis ka hiljem Suurt Kollast, tegid veidi traavi ja siis sain ta tagasi oma pepsi alla. Marin kiitis mu sadulat :-D

See on Grete tehtud pilt. Ei mäleta täpselt, mis päeval, teisipäev äkki.

Nädalavahetusel puhkasime mõlemad, mul oli tibu külas ja Orsella sõi end paksemaks. Pühapäeval käisin koolis ka.

Esmaspäeval (täna) läksin sõitma ennem kooli (kuhu ma kahjuks ei jõudnud). Orsella oli alguses lihtsalt kohutaaaaaaaav, aaaaaaaaaaapiiiiiiiii ma karjusin ja kiljusin seal seljas. Ta lihtsalt kihutas ja lollitas, vehkis peaga ja jõllas kõike. Lasin libiseva tuua, panin peale (sadulavöö külge, ma jalgevahele ei pane peaagu kunagi), esimest korda sõitis sellega. Peale seda oli super. Jooksis pikkade sammudega pea alla välja sirutatud (nö. kündis ninaga maad, nii alla sirutas end). Super mõnus oli. Niiii kerge ja stabiilne. Ja libisev polnud isegi mitte pingul. Vot. Tulime mõned korrad üle ristikese, päris tubli oli. Libisevat pidin ikka täiega järgi viskama sinna, seega lasin selle nii lõdvaks kui sain ja tulin uuesti, rohkem see segama ei jäänud teda. Tulin ühte suuremat lattaeda kah (khõmm, suuremat.. 80cm vist? :-D) ja üli hästi. Kordagi ei näppinud, koguaeg lasi ennast sättida. No super hea oli. Lõpuks võtsin libiseva ära, tegin veel pikalt traavi ja galoppi (püsis sama hästi) ning lõpetasin ära. Andsin süüa ja panin endale järgmise suksu valmis.

Lüübek on siis tori tõugu ilus täkk, i: Lakmus. Üks suur nahk on tema. Esimese asjana nagu selga sain hakkas juba vingerdama ja lõugama. Läksin platsile. Kergelt painutas ja oli selline mõnsa. Vasakust jalast galopp: õudus unenägu. Pea taevas, kangutab, vehkleb ja kihutab, samm- üliebamugav :-D. Üritan siis teisest jalast galoppi teha no ja ei tõuse ega tõuse kuidagi. Siis Marin järsku karjus, et oi, ma unustasin öelda, ta ei tee sellest jalast galoppi :-D Natuke aega pusisin ja sain küll sellest jalast jooksma. Aega läks, et sellest jalast proovida, aga see eest oli super hea sellest jalast. Rahulik, mugav, kerge. Tulin üle ristikese ka, super mugav hüpe. Maandumist pole peaagu tundagi. Lihtne, ei karda midagi, vaatab ise sammu kah endale. Niiet hea. Paremasse jalga (millele ta galopis tõusta ei taha) maandus jumala normaalselt ja jätkas koguaeg lihtsalt ja kandvalt edasi. Eks see vajab kõvasti töö tegemist ja harjutamist, et sellest jalast tõusma hakkaks. Aga üldjuhul oli ok, pärast sain hiljem juba esimese või teise korraga kohe õigest jalast. AAAA! Miks ta üks paras "nahk" on? Hobune jookseb galoppi, järsku jääb seisma ja kukub sittuma ning ei kavatsegi edasi liikuda. Ma ei kujuta ette, et kui Lürbiga tuleks võistlema minna ja ta kukub keset võistlustuld situle.... Igatahes, ega ma ka mingi lihtne "poiss" pole ning panin ta oma sõna kuulama. Mõtlesin et küll situb hoo pealt aga ei. Siis, kui sadulast maha tulin ja boksi panin, alles siis hakkas kakile. Muidugi trennis ta suutis ka 3x end situtada, aga iga kord jäi poolikuks kuna ma sundisin vaest hobust edasi jooksma või kõndima. Lõpus võtsin libiseva ära ja sõitis sama ilusasti edasi, tulin üle risti jälle, hüppas nii tublisti, keeras ka palju paremini ilma libisevata.

Kõrguse vahe neil Orsuga on suht suur. Kui Orsu seljast ja turjast ma absull üle ei näe, siis Lüübeku seljast ja turjast olin peajagu üle. Niiet jah, pisike täkk on. Lüübekul on mu 120cm vöö Mõlemalt poolt viimastes, Orsellal mõlemalt poolt kõige suuremates aukudes.