Eile ratsutasin ainult oma neli põhihobust ja andsin trenni. Ma olin ikka tõsiselt haige ja ei suutnud rohkem, räigelt halb oli olla. Kopsud hullult valutasid. Alustasin Patriitsuga, tegin maneesis sammu ja traavi ja panin ta jalutama mööda maneesi, ise samal ajal panin platsi üles trennikate jaoks. Praost oli järgmine, samm, traav, galopp. Kõik. Lüübek. Pessoa süsteemil korde. Jooksis mingi raudora otsa põlvega, mis maneesi seinast välja ulatus :-S Õnneks miskit hullu ei juhtunud. Kaevasin maneesi seinad üles ja tegin ohutumaks selle asja seal veidike. Orsellaga hüppasin mingit 80cm parkuuri, täiesti norm oli. Süsteem (okser, 7m, lattaed, 10.5m okser) jäi veidi laiaks meile. Aga eks me olemegi sellised rahulikud. Teinekord sõitsin rohkem peale ja oli norm. Peale seda tegingi trenni (1.5 tundi koguni) ja läksin peale talli ja varustuse korrastust koju. Jäin hetke pealt kodus magama, haigusest vist.
Täna alustasin sellega, et vedasin Cumberland'i (05a väljalase, I Corrado I, ii: Cor de la Bryere) nööride vahele ja lõikasin ta tutte ja asju, saba jne. Laka teen mõni päev hiljem. Puhastasin ära ja panin boksi tagasi.
Siis Orsella. Läksin üksi maneesi. No jumala kehv oli... Siis hakkasin tegema Marleni trennis saadud õpetussõnade järgi painutusi ja hobune hakkas enamvähem tööle isegi. Siis tegime mõned kõksud ka. Päris räige püss ikka. Ma pean lihtsalt istuma ja ratset hoidma, tema lihtsalt läheb, teeb, hüppab ja alati puhtalt. Läheb alla, tuleb jumala hästi välja. Võimas suks. Lõpus oli ikka jube mõnus.
Teine oli Praost, läksin õue ringrajale sõitma. Lihtsalt traavitasime seal ringiratast (ma ei teagi, kui pikk ringrada on, mingine 800m kindlasti üks ring aa vb valetan). Traav oli natsa nagu kinnine algul, lõpus hakkas rohkem intensiivsemalt jooksma, oli nagu parem. Galopitasime ka, see oli juba päris meeldiv, sõitsin koguaeg suht edasi ja hakkas juba oma esikosse enda alt välja ka vedama (ta muidu üsna vankrikas irw).
Siis Patriitsu poiss. Tema oli täna vapustav. Niii mõnna. Libisev oli küll peal, aga see oleks võinud vabalt olemata olla, kuna see ainult lopendas seal (ei pidanud käeski hoidma). Nii mõnusalt lahtiselt jooksis, jumala lõdvestunud. Tegime galoppi ka (tema suht esimesi kordasi) ja püsis täiesti normaalselt, tasakaalustas end hästi.
Siis Cumberland, temaga tegin vähe kuna ta eriti koormust ei kannata ja on nagunii aasta aega seisnud. Teistega sõitsin tunni jagu küll (vist). Alguses tegin veidi kordet ette, siis ronisin selga. Tegin traavi, jube laisk oli, tegin galoppi, jube laisk oli, kõndisin, jube laisk oli. AAa ja sama värk mis Luubil ja teistelgi, kui sittuma hakkab siis kohe jääb seisma. Ma sain suisa pahuraks :-D Märade peale üritas mind maha ka visata aga õnneks mu hea sõber "sadul" päästis mind jälle :-)
Siis Luub, pessoa kordel.
Siis Orhidee, maneesis, õpetasime käe kõrval. Kartis alguses kõiki ja kõike, lõpus oli ok. Maneesist ära tulled oli räigelt probleeme, täiesti lolliks läks kui üksi jäi. Pidi mind peaagu surnuks tallama. Boksi pannes astus mulle räigelt varba peale ka ja keeras veel oma kapja, seega jube valus oli ja väike varvas on nüüd sinine.
Andsin oma neljale põhisuksule mashi ja musisid, tegin talli korda ja tulin koju.
Cumberland nelja aastasena NHT'l. I koht
Olen veel endiselt haige. :-(
Riin
No comments:
Post a Comment