Maalile: Orsella on nii sjuuuper.
Aga nüüd asja kallale. 10 oli ülevaatus, noored pidasid end hästi üleval ja Hestia ja Camee tõenäoliselt said finaali. Camee üllatas jõhkralt. Ta ei mahu kunagi süsteemi vahele ja selleasemel, et tõkkeid vaadata ja natuke oodata ja mõelda, vahib tema inimesi, kellel piitsad käes on. Hullult esineb ja eputab ja kui tõke on ees, siis ajab maha ja hüppab lattidest üle ja teeb UPS näo. Mina tegin talle paari tüdrukuga viimati üksi ja ei lasknud üle 70cm hüpata ja terve aja rahustasime ja ta lõpuks mahtuski ära süsteemi vahele. Tubli tsikk ja ilusad hüpped olid lõpus. Ülevaatusel Imre muidugi tõstis ja tõstis, aga tüdruk oli tubli, oli asja selgeks saanud ja hüppas väga kenasti. Ja Hestia on mulle alati meeldinud.
Ennem võistlusi oli selline treeningkava, et esmaspäev puhkas, teisipäev hüppas, kolmapäev kordel, neljapäev skeem, reedel maastikul ja laupäev takistussõit ja pühapäev koolisõit. Teisipäevane hüppe treening läks hästi ja sain lõpuks teada, et kui ma annan Orsellale maksimaalselt ratset hüppe ajal järgi, siis ta hüppab alati puhtalt. Ma ikka tahan ratsmest "toetada", ertiti, kui tõkkele alla läheb. Aga hüppas trennis väga hästi. Ei taha egotseda, aga nelja aastane tegi samal tasemel treeningut ühe viie ja teise kuue aastasega hobusega koos ning tegi neile pika puuga ära :-D Ei aga tegelikult ka ta hüppas päris viisakalt. Reedene skeem läks nii hästi. No ausalt mõnus oli, aga ta on koguaeg hea (va. pühapäevane võistlus, aga sellest räägin hiljem).
Laupäeval oli siis võistlus takistussõidus. See on üsna naljakas lugu, nii et ma räägiks kohe seda. 80 cm soojendus, hüppas nagu Orsella ikka hüppab. Vahtis küll ringi ja oli ikka päris kange. Jõudsime platsile ja hakkasime esimese tõkkele minema ja siis kadus Orsella mõistus ära. Ta ei saanud aru kes ta on, kus ta on ja miks need pulgakesed ta jalgade ees on. Esimene tõke oli eriti madal, no heal juhul 60cm oli. Sellest galopeeris üle (ilma hüppeta otse loomulikult) ning ma ei saanud täpselt aru, kumbal meist nii raske perse on, et see tõke kolinal alla kukkus, irw! No sõitsin edasi ja irun omaette, et isver kui piinlik, kõige madalam tõke tuli maha :-D Teine tõke, järsku oli juba 70cm täis, kolinal alla. Ma mõtlesin et ok. duck the what, nüüd mitte ei ole naljakalt piinlik vaid ikka päris MARK kohe. Ülejäänud rada oli puhas, tegin pisikesi pöördeid ka jne, isegi aeg oli vist üsna hea nii suure hobuse kohta. Hiljem kõik arutasid seda ja jõudsid järeldusele, et nii suur hobune (178 või mis ta oligi) ei näe lihtsalt nii väikesi tõkkeid. Ta läks viltuse kaelaga enamus tõketele peale ka, jõllas ringi. A no noor hobune, küll õpib ja harjub. Me saime igatahes IV koha tori arvestuses aga sellesuhtes, et me ikkagi lõpetasime, viies koht oli üldse lohutus auhinnana välja pandud :-D
Ok, 100cm. Ikka jõllab soojendusel ringi, plats on juba muutunud selle vihmaga täiesti sõidukõlbmatuks. Lähenemine esimesele tõkkele põhiparkuuris ja ütlesin talle, et nüüd tuleb rada puhtsalt läbida, siis on ta tubli ja saab tallis sooja ja hästi palju süüa. 4 fuleed tõkkeni ja hobune hakkab täiega hirnuma ja vahtima soojendus platsi poole ja võttis tal shita lahti. Jess. Raudlaks, et nüüd esimene maas. Aa õnneks ta siiski järsku nägi tõket ja hüppas ikka üle. puhtalt ka kusjuures. Ratsutame edasi seal siis ja, kolmas tõke. Hobune läheb jumala alla ja mul käis mingi hullult palju mõtteid peast läbi, et mis ma nüüd teen. Kas toetan ratsmega või viskan vabaks eest. See käis nii kiiresti mu peas, hull vaidlus endaga, kas anda järgi või ei. Aga tõke oli all ja viskasin ratsme ära ning hobune tuli pauguga kohe alt välja. Kui talle suu peale jääda, siis ta viskab endal selja nõgusaks, jätab kaela/pea püsti ja tõmbab end pingesse. Järgmine tõke olid Tori väravad. Oh ei, hobune kardab neid! juba tõmbas kerge tõrke positsiooni sisse aga ma tegin jälle Tori ratsutajat e. ennast ja lükkasin kannuse ribidesse ja läks üle. Ei tegelt ma päris kannust ei lükanud ribidesse, aa mulle meeldib nii öelda. Igatahes ilusasti hüppas üle. Mahtusime ilusastyi süsteemi vahele ära ja lasin ta liikuma, tulime järgmise kuuese vahe viiega. Libises sinna alla nats. Järgmine oli tagasi pööre, sinna alla libises ka korralikult aga tuli puhtalt üle. Siis läks mul rada meelest ära. Kus on kaheksas tõke? Pöörasin ennem teist tõket ära ja vaatasin kogemata paremale ja krt, 8 tõke seal. Tegin kiiruga kannaka ja 1 fulee ja hüpe. Ma olin nii närvis olnud, et sanna (oli platsi peal) ütles, et ma vandusin pöörde ajal :-D Nüüd juba tundsin, kuidas kõhus hakkas ilgelt keerama ja hull okse hakkas peale tulema. Viimaste tõkete vahe oli 3 fuleed, mul suur hobune, muidugi hoian tagasi. üks fulee, no teine fulee ja jörsku vaatan et kurat see viimane tõke on nüüd nii kaugel. Tegin jälle Tori ratsutajat ja lõin kannuse ribide vahele (no tegelt mitte, sõitsin lihtsalt edasi rohkem) ja hüppas üle. Igatahes ta vahtis jumala vähe ringi ja puhas sõit oli ning Tori arvestuses I koht. Aa ja mis sinna okse hädasse puutub, siis ma pidin hakkama juba Orsella seljas ropsima. Hüppasin ruttu maha ja lasin Mailal teda hoida ja lasin oma maomahlad valla. Ma õnneks polnud midagi söönud, seega väga rõve polnud. Tõenäoliselt pingutasin ma seal seljas üle ja vahest juhtub, et ma ka unustan hingata. Avatud klassis oleksime neljandad olnud, ma muidu arvasin, et kolmandad aga ma just vaatasin järgi. Oleks pidanud ikka topelt maksma.
Koolisõit. No sellest ma kohe eei tahaks rääkidagi. Täitsa jama oli. Soojendusel oli jumala normaalne ja siga ilus nägi välja. Kõik ütlesid, et mega efektse välimusega Aga skeemist endast. Sirgelt jooksis sisse küll, jah, aga paigale seisma jäi ta küll vaid pooleks sekundiks :-D Edasi vahtis neid kohtunike, unustasin pööret ette valmistada ja jätsin ta sisemisse paindesse ka võtmata. Sõidan siis edasi ja A's astus ta kolme jalaga aiast välja :-D No jumala mark. kõik voldid vahtis sinna poole, kus teised hobused olid. Siis S peal hakkas galoppi tiksuma ja C's tõusis esimest korda elus risti galopile. Nagu whaat. No 61,2 oli tulemus lõpuks, ma ise ei jäänud absull rahule endaga ega ka mitte hobusega. Mida ta vahib neid hobuseid koguaeg, kas ta pole neid ennem näinud või :-D Ei aga tglt orsella täitis oma ülesannet väga jõukohaselt arvestades seda, kui ebastabiilne oli minu enda käsi. Saime avatus klassis kuuenda koha e. lohtusauhinna ilmselt. Roosa roseti, päris nunnu. Sobib Orsella iseloomuga.
Praegu treenime edasi, pidime pm Sammulisse ka minema võistlema aga siis oli transpordi kohtadega mingisugune kammaijaa ja otsustasin, et olen parem kodus ja võtan üle pika aja kaks vaba päeva järjest. Ma olin vahepeal 28 tööpäeva järjest :-D Sünnipäev tahtis ka veelkord pidamist. Üle 300 euri läks kokku igatahes, ilge jama. Siis olen Orsuga proovinud seda ette alla värki ka. Panin libiseva peale (külgedele) ja kuna ta on nii "väike" mul, siis jäi see Orsellale lühikeseks. Aga vahet pole, ülessannet ta täitis, hoidsin hästi lõdvana ja kui ära viskasin köest otsis ise kohe kontakti üles sealt alt. Võtsin ära libiseva ja käitus põhiratsmega samamoodi. Galoppi on nii mõnus sõita, ta lihtsalt sirutab end sinna alla ja säilitab rahulikku tempot. Muidugi sis ainult, kui häirivaid välisfaktorieid pole :-D
Ok, ma pean kooli minema.
Pildid siin ja videod tulevad ka ehk kunagi:
http://fotoalbum.ee/photos/hoshinosenshi/sets/1153271
Aga nüüd asja kallale. 10 oli ülevaatus, noored pidasid end hästi üleval ja Hestia ja Camee tõenäoliselt said finaali. Camee üllatas jõhkralt. Ta ei mahu kunagi süsteemi vahele ja selleasemel, et tõkkeid vaadata ja natuke oodata ja mõelda, vahib tema inimesi, kellel piitsad käes on. Hullult esineb ja eputab ja kui tõke on ees, siis ajab maha ja hüppab lattidest üle ja teeb UPS näo. Mina tegin talle paari tüdrukuga viimati üksi ja ei lasknud üle 70cm hüpata ja terve aja rahustasime ja ta lõpuks mahtuski ära süsteemi vahele. Tubli tsikk ja ilusad hüpped olid lõpus. Ülevaatusel Imre muidugi tõstis ja tõstis, aga tüdruk oli tubli, oli asja selgeks saanud ja hüppas väga kenasti. Ja Hestia on mulle alati meeldinud.
Ennem võistlusi oli selline treeningkava, et esmaspäev puhkas, teisipäev hüppas, kolmapäev kordel, neljapäev skeem, reedel maastikul ja laupäev takistussõit ja pühapäev koolisõit. Teisipäevane hüppe treening läks hästi ja sain lõpuks teada, et kui ma annan Orsellale maksimaalselt ratset hüppe ajal järgi, siis ta hüppab alati puhtalt. Ma ikka tahan ratsmest "toetada", ertiti, kui tõkkele alla läheb. Aga hüppas trennis väga hästi. Ei taha egotseda, aga nelja aastane tegi samal tasemel treeningut ühe viie ja teise kuue aastasega hobusega koos ning tegi neile pika puuga ära :-D Ei aga tegelikult ka ta hüppas päris viisakalt. Reedene skeem läks nii hästi. No ausalt mõnus oli, aga ta on koguaeg hea (va. pühapäevane võistlus, aga sellest räägin hiljem).
Laupäeval oli siis võistlus takistussõidus. See on üsna naljakas lugu, nii et ma räägiks kohe seda. 80 cm soojendus, hüppas nagu Orsella ikka hüppab. Vahtis küll ringi ja oli ikka päris kange. Jõudsime platsile ja hakkasime esimese tõkkele minema ja siis kadus Orsella mõistus ära. Ta ei saanud aru kes ta on, kus ta on ja miks need pulgakesed ta jalgade ees on. Esimene tõke oli eriti madal, no heal juhul 60cm oli. Sellest galopeeris üle (ilma hüppeta otse loomulikult) ning ma ei saanud täpselt aru, kumbal meist nii raske perse on, et see tõke kolinal alla kukkus, irw! No sõitsin edasi ja irun omaette, et isver kui piinlik, kõige madalam tõke tuli maha :-D Teine tõke, järsku oli juba 70cm täis, kolinal alla. Ma mõtlesin et ok. duck the what, nüüd mitte ei ole naljakalt piinlik vaid ikka päris MARK kohe. Ülejäänud rada oli puhas, tegin pisikesi pöördeid ka jne, isegi aeg oli vist üsna hea nii suure hobuse kohta. Hiljem kõik arutasid seda ja jõudsid järeldusele, et nii suur hobune (178 või mis ta oligi) ei näe lihtsalt nii väikesi tõkkeid. Ta läks viltuse kaelaga enamus tõketele peale ka, jõllas ringi. A no noor hobune, küll õpib ja harjub. Me saime igatahes IV koha tori arvestuses aga sellesuhtes, et me ikkagi lõpetasime, viies koht oli üldse lohutus auhinnana välja pandud :-D
Koolisõit. No sellest ma kohe eei tahaks rääkidagi. Täitsa jama oli. Soojendusel oli jumala normaalne ja siga ilus nägi välja. Kõik ütlesid, et mega efektse välimusega Aga skeemist endast. Sirgelt jooksis sisse küll, jah, aga paigale seisma jäi ta küll vaid pooleks sekundiks :-D Edasi vahtis neid kohtunike, unustasin pööret ette valmistada ja jätsin ta sisemisse paindesse ka võtmata. Sõidan siis edasi ja A's astus ta kolme jalaga aiast välja :-D No jumala mark. kõik voldid vahtis sinna poole, kus teised hobused olid. Siis S peal hakkas galoppi tiksuma ja C's tõusis esimest korda elus risti galopile. Nagu whaat. No 61,2 oli tulemus lõpuks, ma ise ei jäänud absull rahule endaga ega ka mitte hobusega. Mida ta vahib neid hobuseid koguaeg, kas ta pole neid ennem näinud või :-D Ei aga tglt orsella täitis oma ülesannet väga jõukohaselt arvestades seda, kui ebastabiilne oli minu enda käsi. Saime avatus klassis kuuenda koha e. lohtusauhinna ilmselt. Roosa roseti, päris nunnu. Sobib Orsella iseloomuga.
Praegu treenime edasi, pidime pm Sammulisse ka minema võistlema aga siis oli transpordi kohtadega mingisugune kammaijaa ja otsustasin, et olen parem kodus ja võtan üle pika aja kaks vaba päeva järjest. Ma olin vahepeal 28 tööpäeva järjest :-D Sünnipäev tahtis ka veelkord pidamist. Üle 300 euri läks kokku igatahes, ilge jama. Siis olen Orsuga proovinud seda ette alla värki ka. Panin libiseva peale (külgedele) ja kuna ta on nii "väike" mul, siis jäi see Orsellale lühikeseks. Aga vahet pole, ülessannet ta täitis, hoidsin hästi lõdvana ja kui ära viskasin köest otsis ise kohe kontakti üles sealt alt. Võtsin ära libiseva ja käitus põhiratsmega samamoodi. Galoppi on nii mõnus sõita, ta lihtsalt sirutab end sinna alla ja säilitab rahulikku tempot. Muidugi sis ainult, kui häirivaid välisfaktorieid pole :-D
Ok, ma pean kooli minema.
Pildid siin ja videod tulevad ka ehk kunagi:
http://fotoalbum.ee/photos/hoshinosenshi/sets/1153271
No comments:
Post a Comment