Kas olete tähele pannud, kui tihti ma kirjutama olen hakanud? Tubli mina.
Nädala alguses olid halvad uudised.... Orsellal kõik 4 jalga paksud kui puupakud.. Peale liigutamist läks maha ja otsustasin sõita teda siis nats. Peale sõitu kõik paiste maas. Ööseks vatnikud + pinded peale. Hommikul peale vatnike eemaldamist jalad jälle paistes. Uuesti jalutama + sõitma. Ööseks vatnikud peale. Kolmapäeva hommikuks sama jant, kuid seekord olid paistes vaid tagumised jalad. Jalutamine + sõitmine, vatnikud + pinded. Neljapäev pidi tal olema vaba päev, panin koplisse ta oma paistes tagujalgadega aga peale ta ära toomist olid need endiselt paksud. Otsustasin kordetada teda pessoaga. Ai pagan kui hea ta oli! Paiste läinud ning jälle sai vatnikud + pinded. Reedel oli paiste õrnem ja tegin kiire trenni, üsna oki oli. Kui ta end kuklast lõdvestab ja kaela allapoole viib, siis on super, mõnus ja lõdvestunud. Nagu ta enda kaela pingesse ajab, siis on kõik peppus. Laupäeval oli Kadri trenn ja selle nädala ainuke ja viimane hüppetrenn. Kadri vaatis Orsella kergelt paistes tagujalad üle ja ütles ohoo, teil on põhuboksid! Jah, eelmine laupäev sai Orsella peale trenni põhuboksi ja pühapäev mind ei olnud. Kadri küsis, et kui tihti tal hommikuti boks põhust tühi on, ma vastasin, et iga päev :-D Käskis mitte muretseda ning mainis, et see tavaline proteiini üleküllus. Õnneks ta nüüd juba sööb kõvasti vähem endale põhku sisse. Igatahes halvad uudised osutusid trennis üsna heaks. Tänu ta meeletule proteiini õgimisele oli ta esimest korda trennis ELUS! Noh, elav! Lausa lusti ja nalja täis oli. Taguots käis pidevalt õhku ja niutsus ja kargas ringi. Nii hea vahelduseks sõita temaga, kui ta tegelikult ka tahab midagi teha ja seda veel rõõmsalt. Vanasti tegi ja õppis umbes niimoodi "ah et ok, teen selle asja ruttu ära, siis saan boksi sööma". Igatahes üks litter vastu taevast oli ikka väga kõrgel. Drudi hobune ehmus ja Orsella, kes tema ees galopeeris, lõi tagant niiiii suure litri üles, et ma pidin alla käima korralikult. rippusin ta kaela otsas ja see perutas muudkui edasi :-D Ei, sellise hobusega on ägedam sõita. Hüpete poolest sedasi, et hüppas üle ootuste hästi ja oli väga elav. Liiga elav lausa, sest peale tõkkeid pani jooksu pidevalt. Ta pole varem alt ära jooksnud. Lõpuks saime juba paremaks ka peale Kadri antud õpetusi. Hüppasime 120cm, mis tundus tegelt ka nagu 100cm... Väga hästi hüppas, ei näppinud üldse midagi (see tema puhul üsna huvitav :-D).
Ühesõnaga lahkusin tallist hea meelega, et need paistes jalad ei ole hullu miskit (aa, ennem unustasin öelda, et mul oli teistel hobustel ka pakud all) ja et mu hobune on ALIVE!! :-)
Nädalavahetusel pidasime Maario sünnipäeva.. Reede õhtul algas ja praegu alles veel kestab (põhapäeva õhtu, kell on 21.07).
Ja Orsellal on kõik toidud hetkel otsas- üheaegselt. Niiet tuleb osta talle Pavo Mash, Pavo Gold, Pavo Melange ja Beetfort peeti ka (euro märgid jooksevad silmade ees miinustesse).
Aga kirjutamiseni praegu!
Nädala alguses olid halvad uudised.... Orsellal kõik 4 jalga paksud kui puupakud.. Peale liigutamist läks maha ja otsustasin sõita teda siis nats. Peale sõitu kõik paiste maas. Ööseks vatnikud + pinded peale. Hommikul peale vatnike eemaldamist jalad jälle paistes. Uuesti jalutama + sõitma. Ööseks vatnikud peale. Kolmapäeva hommikuks sama jant, kuid seekord olid paistes vaid tagumised jalad. Jalutamine + sõitmine, vatnikud + pinded. Neljapäev pidi tal olema vaba päev, panin koplisse ta oma paistes tagujalgadega aga peale ta ära toomist olid need endiselt paksud. Otsustasin kordetada teda pessoaga. Ai pagan kui hea ta oli! Paiste läinud ning jälle sai vatnikud + pinded. Reedel oli paiste õrnem ja tegin kiire trenni, üsna oki oli. Kui ta end kuklast lõdvestab ja kaela allapoole viib, siis on super, mõnus ja lõdvestunud. Nagu ta enda kaela pingesse ajab, siis on kõik peppus. Laupäeval oli Kadri trenn ja selle nädala ainuke ja viimane hüppetrenn. Kadri vaatis Orsella kergelt paistes tagujalad üle ja ütles ohoo, teil on põhuboksid! Jah, eelmine laupäev sai Orsella peale trenni põhuboksi ja pühapäev mind ei olnud. Kadri küsis, et kui tihti tal hommikuti boks põhust tühi on, ma vastasin, et iga päev :-D Käskis mitte muretseda ning mainis, et see tavaline proteiini üleküllus. Õnneks ta nüüd juba sööb kõvasti vähem endale põhku sisse. Igatahes halvad uudised osutusid trennis üsna heaks. Tänu ta meeletule proteiini õgimisele oli ta esimest korda trennis ELUS! Noh, elav! Lausa lusti ja nalja täis oli. Taguots käis pidevalt õhku ja niutsus ja kargas ringi. Nii hea vahelduseks sõita temaga, kui ta tegelikult ka tahab midagi teha ja seda veel rõõmsalt. Vanasti tegi ja õppis umbes niimoodi "ah et ok, teen selle asja ruttu ära, siis saan boksi sööma". Igatahes üks litter vastu taevast oli ikka väga kõrgel. Drudi hobune ehmus ja Orsella, kes tema ees galopeeris, lõi tagant niiiii suure litri üles, et ma pidin alla käima korralikult. rippusin ta kaela otsas ja see perutas muudkui edasi :-D Ei, sellise hobusega on ägedam sõita. Hüpete poolest sedasi, et hüppas üle ootuste hästi ja oli väga elav. Liiga elav lausa, sest peale tõkkeid pani jooksu pidevalt. Ta pole varem alt ära jooksnud. Lõpuks saime juba paremaks ka peale Kadri antud õpetusi. Hüppasime 120cm, mis tundus tegelt ka nagu 100cm... Väga hästi hüppas, ei näppinud üldse midagi (see tema puhul üsna huvitav :-D).
Ühesõnaga lahkusin tallist hea meelega, et need paistes jalad ei ole hullu miskit (aa, ennem unustasin öelda, et mul oli teistel hobustel ka pakud all) ja et mu hobune on ALIVE!! :-)
Nädalavahetusel pidasime Maario sünnipäeva.. Reede õhtul algas ja praegu alles veel kestab (põhapäeva õhtu, kell on 21.07).
Ja Orsellal on kõik toidud hetkel otsas- üheaegselt. Niiet tuleb osta talle Pavo Mash, Pavo Gold, Pavo Melange ja Beetfort peeti ka (euro märgid jooksevad silmade ees miinustesse).
Aga kirjutamiseni praegu!
No comments:
Post a Comment