Alustan siis sellest, et käisime vist viimasel veebruarikuu teisipäeval Joani, Lussitano (nime ei oska kirjutada, siis jäägu tõug tema nimetuseks) ja Landoletiga maastikul. Ainult üks sõna: PERFEKTNE! Ilm oli super ning see loodus... Argh.. vasakule jäid lõpmata pikad liivarajad, paremale minnes leidsime metsa- ja samblaradu, otse minnes oli "krossi"porirada ning igasuguseid muid kohti. Kõik need loomad, kõik need ojad, pisikesed sillad, puud, taimed, metsateed ja hea kompanii heastasid ka selle, et me ära eksisime ja peale mitmeid tunde pimedas metsas seigeldes sõdurite kuulide alla oleks jäänud ning lõpuks ka veel Joani mehe käest kõva peapesu saime. Yep, see kõik oli super.
Nädala sees vist väga palju ei sõitnud, ühte korda mäletan. Sõitsin jälle pessoa suulisega ja tegime traavis nö jalatõsteid. Tuli välja küll, aga eest kiskus ka natukene. Positiivselt lõpetasime treeningu ära ning Andrei tuli hiljem uurima, et kus ma Eestis ratsutasin jne. Ütles, et mu võtted ei ole 100% täpsed ning õiged. Ütles, et on olemas 2 sorti ratsutajaid: ühed, kellele räägi palju tahad, aga ikka ei kuula ning teised, kes õpivad, kuulavad ning teevad. Ta arvas, et mina kuulun sinna teise grupi inimeste hulka. Mõtlesin selle üle järele ja nüüd soovin saada rohkem stabiilset treeningut just Landoletil ning loobuda nii paljudest abivahenditest, kui võimalik.
Laupäeval läksime uuesti maastikule ning sõitsin weltford "trensliga". Paljud on mulle maininud, et see on suhteliselt karm suuline, kuna surub hobuse igemetele??? vms. Ma ei tea, mu treener rääkis mulle teist juttu ning ka Barnsby kodulehel on kirjas selle suulise kohta, et see on pehmem kui kolmeosaline trensel. Olgu pealegi, see ei oma tähtsust, kuna pehmem on see nagunii kui pessoa, sellega on ilmselt kõik nõus. Maastikul oli veelgi parem kui eelmine kord! Valisime liivaraja ning sõitsime pikalt galoppi üles ning alla mäge, mäkketõusul olid kurvid sees ning seal kimada oli super tunne! Ka Landolet tundis sellest suurt mõnu ja üritas teisest hobusest koguaeg ette rebida. Lõpuks oli ta nii läbi, et loobus sellest ideest. Kui märkasin, et Landolet on juba päris märg ning Lussitano jalgevahe ka vahtus, siis otsustasime kodu poole tagasi minna. Jalutasime umbes 2 või vähem kilomeetrit ning Joan õpetas mulle, kuidas sooritada painet õigesti ning kuidas hobust tänada ning, et paine ei oleks ainult selle ratsme läbi sooritatud, kuhu poole paine on. Ehk siis, kui painutan paremale ja hobune ennast järgi annab, siis peab paine ainult sääre peal toimuma. Proovisingi ja see toimis. Alguses võtsin painde küll koos ratsmete ja säärtega ning kui Lando ennast paindesse lasi andsin selle ratsme kohe järgi, kuhu poole paine sooritatud oli ja säär jäi endiselt hobust toetama, välimine ratse jäi ainult toetuseks. Minu inimestuseks jäi Landolet painet hoidma ning kui sääre lahti lasin kadus ka tema paine. See tähendab: MU HOBUNE OSKAB SEDA TEHA NING MA OLEN TALLE SEDA ÕPETANUD ÕIGESTI JA KUI TA SEDA EI TEE, SIIS ON VIGA AINULT JA AINULT MINUS, MITTE HOBUSES!!! Mul oli selle üle väga hea meel, sest endal on tunduvalt lihtsam õppida, kui hakata hobust ümber õpetama ja on VÄGA VALE süüdistada selles hobust, sest viga on olnud minus ning ma ei ole osanud anda talle 100% õiget kasklust/nõudlust.
Talli jõudes oli Landolet märg vaid sadula, valjaste ning kaitsmete alt. Otsustasin ta sellepärast solaariumi mõnulema saata. Ta niheles seal 15 minutit, kuna tal on alati peale sõitmist suur-suur pissiäda. Kannatas ära ning viisin ta boksi, andsin talle maiuseks palju porgandeid ja 1l müslit. Päev lõppes positiivselt!
Järgmine päev korrastasin kõikide hobuste välimust (kakkusin/lõikasin lakka/saba, klippasin saba äärt, lõikusin jala tutte, piirasin kõrvakarvu jne) ning klippasin ühe vanema ja kogenenuma suksu paljaks. Kord jõudis Landoleti kätte ning tema pole klipparit MITTE IIALGI isegi näinud. Lakka ma tal lõikuma ei pidanud, kuna just alles koolutasime ta laka harjast jälle normaalseks. Seega mõtlesin tema kabjale ulatuvaid pikki karvu piirata. Klippar tööle ja kabja kallale. Alguses küll mõtlesin, et Landolet ei luba iialgi endale mingit surisevat asja jala vastu, aga eksisin. Kusjuures väga rängalt. Kui tavaliselt ongi suurimaks probleemiks klippamisel jalgade tegemine ning kõrva karvad, siis Landolet seisis ja ei liigutanud ennast kordagi! Teda ongi KÕIGE KÕIGE parem klippida, parem, kui ükskõik millist meie talli iga aasta mitu korda klipimasinat tundvat hobust. Klippasingi teda tavaliselt suurtelt probleemkohtadest nagu näiteks jalad (kaitsmete all oleva osa, sõrgatsi. Jala otse eest vaatest jätsin klippamata. Ainult poolt jalga tagant poolt klippasin nin ainult kuni põlveni. Eest jäi karvad alles. TA ON NII SUPER TUBLI SUKSU!
Esmaspäeval läksin jälle sõitma. Seekord siis sõitsin väliplatsil (outside arena) ning kuna sealt ledsin 6 latti, vedasin kolm neist platsi keskele kavalettideks. Landokas oli jälle super tubli! Jätkasime ka seda painutus teemat ning ta lõdvestas ennast super hästi ära, enamus ajast jooksis ratsmes (mitte rollkuris, vertikaalselt või natukene eespool) ning ainsaks abivahendiks oli martingal. Kuna plats on kohe ühe jooksuaia kõrval kus ka üks täkk sees lollitas arvasin, et Landolet läheb ka selle peale segaseks. Aga ei, eksisin. Ta kuulas ainult mind, seega jätkasin talle tegevuse leidmist, et asi säiliks. Vedasin platsile ka kaks tooli, alguses panin madala risti ning ette valiklati. Super tublikas on ta ikka! Nii hästi reageeris säärele, oli kindel ja aitas ka mind. See kord tundsin, et meil oli hea koostöö : ) Kiitsin teda palju-palju ning tulin seljast maha ja panin takistuse madalaks lattaiaks. Valiklatt säilis eespool. Jälle super. Hiljem võtsin latid ära ja panin ainult need 2 tooli kõrvuti ning ületasime ka neid sedaviisi. Esimene kord Landolet korraks üritas eemale puigata, kuna ei saanud täpselt aru, mida ületada uleb. Minu kiire reageerimine ja sääresurve viisid ta siiski takistusest üle ning keskelt. Järgmine kord olime juba mõlemad targemad ja toestasin seda julgemalt, niiviisi kargas ta veel nendest toolidest 2 korda üle, ilusasti keskelt ja ka tagujalad tulid sama teed pidi kust ka esijalad. Kiitsin jälle ning tulin seljast maha ja panin nüüd takistuse kõige kõrgema peale, lattaiaks tagasi. takistus võis kusagil 90-100 cm olla ja Landolet ületas ka seda 3 korda. Tublilt ja puhtalt :) Jäime trenniga väga rahule ja viisin ta talli. Kuna ta polnud eriti märgki läksime ka platsi äärde värsket rohtu sööma. Panin ta boksi, andsin õhtusöögi ja jäime õhtale :) Pildi sain video pealt:
TÄNA sõitsime maneežis. Lootsin tegelikult minna kõrval talli parkuuri hüppama minna, aga selle aja peale kui ma ennast oma toast välja ajasin oli õues päris tugev torm ja tuuline nind sadas LUND!! olenemata sellest, et meil hetkel 12-13 kraadi sooja on.. Ok, tegime ratsastus trenni maneežis ning sõitsin ikka weltford suulisega. barnsby kirjutab selle kohta:" Kaheosalisest liigendist veelgi pehmema kuid seejuures klammerdumist välistava mõjuga on ridamisi asetatud pallikeste ketist (Waterford)" Siin kohal vabandan ette ja taha, et olen pidevalt kirjutanud Weltford. Aga ei viitsi hakata ka sellest pikast tekstist otsima üles ridu, kus seda sõna kasutasin:) Loodan, et andestate. Kui kedagi huvitab, milline välja näeb, siis siia klikates näed: http://www.animoruitersport.nl/webshop/images/clipwaterford.jpg
Igatahes, alustasime pikalt sammuga. Painutasime paremale ja vasakule, ühte ja teisi pidi: SUPER!!!!!! Sammuga lõpetanud alustasime kerge traaviga. See kord ma ei liialda, kui ütlen, et hobune oli terve treening ratsmes (pean siiski mainima, et mitte küll rollkurina, vaid õigel ja klassikalisel moel: vertikaalselt või natukene ees) ja super lõdvestunud!!! Jätkasime samu asju ka traavis, tegime palju suunamuutusi ning volte, üleminekuid jne. Galopini jõudes oli ta sama hea, kui traavis ja sammuski! TA ON PARIM!!!! Ma arvan, et see treening on meie kõige edukam treening üldse terve 3 aasta jooksul :) MUIDE! Minul ja Landoletil sai 1.märts koos veedetud 3 aastat!!!! Tundsin ennast halvasti, kuna olin selle unustanus ja tapiasin alles päev hiljem.. aga pole hullu! Heastasin selle tänasega viies Landoletile suure portsioni sööki. Sinna sisse kuulus pavo müsli, pavo mash-warm meal, veelgi kaera, palju palju porgandeid ja pisike kulbi täieke piimapulbrit varsaea meenutuseks. Landokas sukeldus oma künasse seda sööma :) Tal oli kindlasti hea meel :)
Oh, Ik hou mijn liebe paard!
No comments:
Post a Comment