Viimane nädal koos Landoletiga ehk elu keerdkäigud

Jah...

Laupäeval käisid inimesed Landoleti proovimas ja otsus tuli üsna ruttu- Landolet peab nende omaks saama. Aga ma ei muretse üldse- pere tundus üli tore ja abivalmis, positiivne ning tüdruk ratsutas Landoletiga väga hästi, lisaks oli neil väga hea klapp.

Kuna veedame koos veel oma viimast nädalat, siis üritan siia kõik päevad kirja panna, et oleks kunagi, mida mäletada.

Pühapäeval (täna) möllasin mööda Torit ringi. Kõigepealt panin Landoleti koos Mecuga õue möllama ja andsime Landoletile pannkooki pühapäeva puhul. Siis kutsusin Immu endaga välja ja rääkisin temaga tunnikese juttu ja aelesin tema otsas. Siis tuli aga mu ema uudistega, et Torist välja liikumine hobusega muutub homsest võib-olla võimatuks. Seega pakkisime oma asjad ja kodinad kokku ning läksime tänasest Anne-Mai talukesse. Seal on niiii armas ja hubane. Kui veel Kallaste käest takistused kah kätte saaks, siis oleks ideaalne! Toris läku-läkutasin veel lätlastega, kes soovisid hobuseid osta (Landoleti suguseid) ja ütlesin neile, et jäid hiljaks. Hea hobune lipsas käte vahelt :P

Anneka juurde saabudes kõigepealt võtsime Landoleti maha ja siis võeti mind kohe kaasa ning aeti Anni uue poni Kimberly selga, ema jäi asju lahti pakkima. Igatahes poni oli alguses niiiii imelik :D Ma viimati sõitsin poniga vist üheteist aastaselt. Piltide pealt olen vaadanud, et hüppab küll vingelt (lisan alla ka pildi), aga ratsastus oli küll vägagi nullilähedane.. Traavi jooksis kinniselt, galopis vajus koguaeg sisse, vingerdas jne. Pööramine oli ka kohati keeruline. Alustasingi siis nii, et jookseks võimalikult aktiivselt galoppi ja traavi. Lõpus isegi jooksis päris ilusasti juba ja isegi ratsmesse lasi enda pea. Samas küll jube vertikaali taha, seega pigem sõitsin teda niisama ainult lahti. Tegime naltsi ka kohe ning hüppasime mingist 30cm kummidest üle. Ma olin jumala kindel, et mul tuleb mats ja maaühendus tõrkumise pärast, aga poni ei teinud väljagi ja hüppas nagu rakett. Normaalne noh! Trenni lõpuks ei vajunud enam nii palju sisse ka ning jooksis üldse veidi normaalsemalt.. Võib-olla ma olin lihtsalt harjunud ka selleks ajaks tema allüüridega. Hüppasime mingit 80cm planku ka, sega põrutas kah vingelt. Alguses tahtis mind maha ka visata, kuna ma sorkisin teda kannusega, sest ta vajus nii sisse. Säärest välja ei teinud, siis kasutasin kannust. See ajas poni vihale ja tegi mõned hüpped taeva poole, aga kuna mina nii raske ja tema nii pekine, siis ega ta kõrgele ei tõusnud :D Peale seda rahunes maha ja rohkem ei perutanud, kui kannusega teda välja lükkasin. Lõpus sai juba isegi veiidke leebemalt temaga hakkama, kuna ta ei punnind vastu. Samas kahju sellest ponist. Tõeliselt nunnu ja andekas, aga täpselt selline tunne, et noored plikad sõitnud ja ainult hüpanud temaga, sest ratsastus on tõesti null. kahju, et talent raisku lastakse. Aga me parandame seda asja- me lähme nv temaga Vändrasse võistlema :D Üldiselt ma muidu ei teeks niiviisi, et lähen võistlema hobusega, kes ei toimi ratsastades, aga kuna me teema seda sellepärast, et poni saaks tallist väljapoole, hüpata, kogemust saada ja harjuda uute kohtadega. Lisaks, see jääb ka minu viimaseks võistluseks mu ülejäänud elu jooksul, seega võiks selle naljaga lõpetada.

Poni jalutas Ann ise maha, seega läksin talli ja panin Landoleti valmis. Landokas oli ärevil uue koha üle ning vahtis ringi ja jõllitas kõike. Toimis ainult siis, kui ma tugevalt märku andsin aga püsima ei jäänud kordagi. Mõtlesin, et ennem kui ma vihaseks end ajan, tulen seljast maha, seon ratsmed talle sadulavöö külge külgratsmeteks ja kordetan teda veidike. Jooksis seal hästi aktiivselt, kablutas ja lõpuks lõdvestas end nii ilusasti ette-alla. Tegime veidike galoppi kordel ka, siis lõpetasin ära ja läksin selga tagasi. Nagu teine tera, hobune oli super. Ei jõllitanud midagi, jooksis traavis nii ilusate pikkade ja rahulike sammudega, hästi aktiivne oli koguaeg. Galoppi tegin väga, kuna seal tahtis ta jubedalt rallida pea jalge vahel, seega mõtlesin mitte asja halvemaks ajada. Halvasti ei jooksnud muidugi, tagant oli üli aktiivne ja põrkas jube vingelt. Tegin siis veel palju traavi ja üleminekuid, volte jne. Väga ilusasti toimis ja üle-üldse oli tubli. Lõpetasin trenni, jalutasin pikalt ja Landokas uuris veel ümbrust.

Anneka juures on hea see, et hobused saavad ka õhtul hilja süüa. Kell 8.00, kell 15.00 ja 21.00. Toris said viimase toidu ennem kella viite ja siis ootasid hommikul kella kaheksani, et uuesti süüa. Annekal niii suured ja ilusad koplid ka, et täitsa lõpp mis spa =o)

Homme siis jälle, hetkel lähen sõbrannedega välja lohutus drinke tegema. bye-bye

Kimberly hüppamas. Autoriks on Carmen Peussa.