Uus "projekt" on siis meil Orsella! Orsella on kolme aastane tori tõugu mära, kelle isa on Opaal ja ema Lakoonika. Eelmine aasta sai ta noorhobuste üleriigilistel katsetel A-arvestuse reservvõidu ja I auhinna, oli siis paremuselt teine mära riigis :)
Hinded
Tüüp: 9p
keha 7.5
jalad 7
samm: 7
traav: 6
hüpe: 9
üldmuje: 7.5
Niiet pole pahad hinded, mulle traav isiklikult suht meeldib :D Täna siis käisin jalutasin temaga, tegin tutvust, puhastasin jne. Algul kartsin küll, et jookseb must üle, annab jalaga, ei luba end katsuda aga näe- suhkru peale tegi kõike. Lõpuks küll sai isu suhkrust täis, aga patsutamine ja silitamine meeldis talle endiselt. Käe kõrval kõndis ilusasti, kuulas, jäi seisma siis, kui mina seisin jne. Tubli mära. Korde peal (päitsetega) jooksis ka super hästi. Ilmselt on talle ka ennem mingit korde tööd tehtud, sest ükski nö "metsast võetud" hobune teoreetiliselt ei peaks oskama ju nii hästi joosta :D Kordagi ei lollitanud (ok ükskord jooksis korde enam üle kaela tänu minu lollusele, aga jäi siis ilusasti seisma ja vahetasime suuna õigeks) ja väga edukalt läbis oma esimese treeningu ratsahobuseks saamise suunas. Pärast jalutasime ta talli juurde ja tegime esimest tutvust veega. Alguses rahmeldas palju, sest Cristjan pigem ehmatas teda veega, kui tegi tutvust. Hiljem esijalgu ja rinda lubas kenasti pesta, taguotsale lähenedes kukkus siiberdama aga eks meil aega on ta korralikult käima saada. Varsti tahaks talle sedelgaga kordetamist proovida.
Kahe esimese pildi autor Janne Ööpik.
Orsella kahe aastasena Toris näitusel. Ka seal sai ta head hinded ja kutsuti edasi finaali.
Orsella hüppamas 140cm
Nii palju siis Orsellast tänaseks. Lutheriga sõitma täna ei jõudnud, kuna C vingus ja virises, et ei viitsi olla nii kaua Toris. Panin ta siis lihtsalt veel kord õue (terve päev oli tglt nagunii õues olnud). Eile aga sõitsime libeda pinnase ja vihma tõttu maneesis. Traavis oli kohati ikka väga hea (sõitsin küll libisevaga), astus sääre eest kenasti ja rullis üldse mõnusalt tagant peale. Marin ütles, et nagu päris, kuigi väljas sõidab veel paremini tagant peale. Vasakut pidi ei tahtnud ühte kurvi korralikult läbi sõita, aga pika sorkimise peale hakkas ülesannet hästi täitma. Galopis oli ka täitsa ok, lõpuks isegi sain ta kuidagi natuke lühemat sammu jooksma, et isegi terve ringi jooksis Lakmee sabas nii, et ei jäänud kordagi seisma (Lakmee siis selline mõnus rahulik, lühikese sammuga). Tegime paar hüpet ka.. Irw.. Ei tea kas ma räägin, järsku teen hobusele anti-reklaami :D Alguses oli OK, saime sammule pihta jne. Ükskord ei saanud, üritasin hullult tagasi võtta, aga luther ikka hüppas läbi takistuse jalgadega, terve takistus oli mööda maneesi laiali. :D Teine kord läksime jälle, siis vaatasin et krt saamm jälle kuidagi ei klapi ja võtan seisma ära, aga ei. Luther pani ikka edasi ja hüppas üle takistuse. Koos lattidega muidugi, sest mina ehmatasin ära ja unustasin ise hüppeliigutust teha. Aga see selleks, järgmine kord tulime uuesti, puhtalt ja lõpetasime trenni. Sammus on ta kohutav, traavis väga hea ja galopis areneb pidevalt. Aga jah.. see samm.. Sellega peab miskit ette võtma. Võid teda kannusega ka surada, ikka ei reageeri ega venita sammu kuidagi pikemaks. Kui stekiga annad, siis läheb natuke. Peabki vist pika steki muretsema ja tegema ühe sammu trenni, et ta natuke kiiremini reageerima hakkas ja oma sammu pikendama. Pika stekiga hea sääre taha impulssi anda, kui säärt ei kuula. Ega rohkem vist polegi midagi pikemalt kirjutada, peale trenni tegime väikese maastiku tiiru, seal ei teinud midagi, ei vahtinud ringi, ainult jalutas.
Luther kunagi ammu treeningus. Pildi autor Imre Sams
1 comment:
Minu arust oli see õhtu niii armas mõte ja kindlasti ka väga eriline! Tore, et Sul on teisi suksusid ka ning seetõttu nüüd kodus nukrutsema ei peaks, vaid saad muule ka keskenduda:)
Edu!
Post a Comment