Mõlema suksiku esimene kordetrenn pessoa-training aid'ga

Nii siis. Reedel võtsin esimesena Orsella. Puhastasin ta hästi ilusaks, kapju annab ideaalselt, pritsisin ta sprayga üle (seda suts pelgas), tegin beebilappidega jne. Nii helekollast hobust ju nii raske puhastada, koguaeg plekke täis, eriti veel kui hobu elab sügavallapanu peal ehk siis põhuboksis, kus pannakse paar korda nädalas palju põhku alla ja päris tühjaks veetakse kuu või paari tagant :) Igatahes valjaid pähe panna ta no ei taha kühe üldse lubada.. Ei luba kõrvu puutuda ja kõik, ikka räigelt pikalt mässasin, et neid talle pähe saada. Nii et jah, sellega tuleb midagi ette võtta. Lõpuks sain kuidagi üle kõrvade. Siis panin süsteemi peale, selle peale korra korskas ja siis oli ka kõik. See oli Orsellal üldse esimene kordetamis abivahend peal. Läksime siis korde ringile ja fakk. No ei jookse enam korde peal ka, mina ei tea, mis tal viga on... OK, kõndisin käekõrval temaga ringipidi, hakkas ilusasti kõndima jooksma, tulin tagasi ringi keskele (ema hoidis nööri). Jooksis jumala ilusasti. Vahetasime suunda- täpselt sama asi.. Jälle käekõrvale ja siis lahti, jälle ilusasti jookseb. Vahetan suunda, hakkas ise kohe jooksma. Siis võtsin seisma ja pingutasin nats süsteemi ja täpselt sama jama mis alguses, pidin jälle käekõrvale võtma. krdi imelik elukas.. No mis seal ikka, ta nii noor ja kõik on uus ja hirmuäratav. Hiljem aga jooksis päris ilusasti, alguses võitles süsteemiga. Mulle see süsteem täiega meeldib, sest sellega ei saa sundida hobuse pea alla, vastupidi, hobune viib ise pea alles samal ajal jookstes tagant läbi selja kõvasti peale, kuna see tagumine osa, mis jalgadepeal on sunnib jalgu ette viima. Kordetööl meeldib mulle see eriti, kuna aitab arendada hobuse seljalihaseid ning olgem ausad, seljast on väga raske hakata kohe nõudma tagant peale jooksmist noorel hobusel, sellega läheb ikka natuke aega ja harjumist. Aga üldiselt oli Orsu tubli ja mõistlik, jooksis tagant ilusasti peale ja hiljem sai aru, et tal on lihtsam pead alla viia ja tagant juurde sõita, kui pea laes joosta (mul oli süstee hästi nõrgalt peal, et ta hakkaks ise tunnetama survet suule ja taguotsale). Tegime ikka päris kaua, ajataju kadus täielikult, sest samal ajal läks Hanna sõitma kui me alustasime, peale teda veel Marek ja me lõpetasime alles siis, kui kõik nad olid tallis ära läinud juba :D Pesime ka Orsut, no nii ilusasti seisis ja lubas endaga kõike teha- väga tubli tüdruk!








Järgmisena Luther. Panin nööride vahele seisma ja lasin talle läike sprayd peale, kuna oli nii tolmune. Luther läks paanikasse (kuigi teen seda igapäev), tusis tagujalgadele ja tõmbas nööri puruks, rahustasin ta maha, patsutasin ja lasin uuesti sparyd, nüüd ei teinud välja. Ei tea, mis juhtus. Ükskord tegi sama asja, kui teda pesin, siis ka tahtis end üle selja keerata, aga nöör oli nii lühidalt ja et ei andnud järgi, ainult päitsete metall rõnga tegi kõveraks. Peale seda rahunes ja lubas end pesta. Huvitava kiiksuga, aga mis seal ikka, ise on üsna mõistlik. Niisiis, Lutt valmis ja platsile. Tema ei teinud väljagi sellest ja jooksis ideaalselt hästi kohe algusest peale, kohe rõõm oli vaadata. Ainuke asi, mis oli jama, et oleks tahtnud pikemaks lasta seda osa, mis paneb nad peale tagant jooksma, aga kas mul süsteem on nii väike (full) või hobused liiga koljatid.. Oligi kõige suurema peale pandud, aga ikka liiga väike. Õnneks annab seda probleemi lahendada kannuserihma abil :D Sedelga külge kannuserihm ja see tagumine osa kannuse rihma külge ja käib asi sama ideaalselt edasi :) Igatahes Lutt väsis lõpuks väga ära, oli higine. Jalutasime ta maha, andsime porxi ja viisime talli ära.







Nv talli ei lähe. Neljapäev olime kiirendustel, reede tsillisime niisama siidri ja krõpsude seltsis, järgmine hommik olime Tihemetsa mäkketõusul, päris lahe oli, ujusin üle karjääri ka sixpacki järele, kiirema naise auhind oli see :D võitsin!:D aga võistlejaid oligi ainult 2- mina ja cristjan haha ta on ka naine. sellest vist kahjuks pilte pole.. :(