Pildiblogi

Reedel siis võtsin kõige pealt Orsella ning pesin suure pissipleki ta kintsu peal välja, pesin ka shampooniga terve saba valgeks ning ka valged sokid. Kuna õues oli mega külm ja vihma sadas, siis üritasime võimalikult ruttu teha (õnneks pesime sooja veega, umbes sama soe oli, millega mina vannis käin :-D), Orsule meeldis. Viisin ta talli, nühkisin jalad kuivad, saba veidike ka ja muud plärakad ning panin teki selga. Esimest korda tekki selga pannes läks ta päris pööraseks ja hakkas hullult kartma (see oli mõni päev tagasi), kuid nüüd on ta täiesti harjunud ja tundub, et isegi vist meeldib.

Luub oli enamvähem, jube räpane oli, läksin sõitma. Pikemalt ei oskagi midagi rääkida, tegime palju painutusi, täitsa normilt tuli lõpuks välja. Peame aga hakkama õppima galopis lühendamist (traavis on enam-vähem), sest maalatile peale minnes kui samm ära ei mahu, siis tagasi võttes lühema sammu asemel jääb ta hoopis traavile. Ja oma arust on mul säär alati rohkem peal kui ratse. Nojah, see selleks, Luub on suur Nahk.

Panin siis mõlematele tekid mõneks ajaks, Orsu võtsin välja ja kammisin veel üle, lasin sprayd peale jne. Võtsin talt teki ära, panin boksi tuduma ja mashi ette, Lüübekule ka. Väljaarvatud see, et unustasin teki maha võtta kuni järgmise päeva ööni :-D Tekk oli terve ja korras ja oli vaid ühe kinnitusega eest ja sabatagant kinni. Hoidis kenasti seljas vähemalt.

Laupäeva hommik kell 6 oli mu äratus, aga ega ma eriti magada ei saanud. Mingid hiired jooksid öösel mu peal, keda maha pilluma pidin. Suht kõle oli magada, hakkasin endale huvitavaid asju ette kujutama, kuidas varsti tuleb monstrum hiir ja mu ära sööb. Anyways, kõige pealt tegin end korda. Siis läksin andsin Orsule süüa (Luubile andsin ka, ta ikkagi minu nunnu) ja peale söömist hakkasin patse punuma kollasele. Päris kenad tulid välja. Tegin ta siis korda, kerisin vatsnikud ja pinded peale ning aeg oligi minna auto peale. Võtsin oma suure ratastega kasti kaasa, sinna mahtus mu 2 kaasavõetud tekki, valjad, sööt, vatnikud, pinded, puhastusharjad jne jne jne..

Alguses läks hobune treiku peale (üksi, treiler oli suure kuue kohalise auto sleppis), läks kenasti täitsa peale. Heimtalist võtsime veel Aniki ka ja siis algaski meie teekord kaheksa hobusega Tartumaa poole, teised läksid Ihastesse võistlema. Tee sinna läks jube ruttu, kuigi oli mitme tunnine sõit. Panime Orsu Ülenurmes maha ja kolisime oma asjadega autost välja, abiks oli Tuuli ja Ülts (mu mamps). Siis hakkas imestus pihta: kõike kartev Orsella käis ringi nagu kala sõidu vees. Kõndisime läbi laada, kus oli 102 autot ja 1001 inimest ja ta ei teinud teist nägugi, ei kartnud midagi ja käitus nii viisakalt. Viisime ta ühte lauta lasipuu külge, see seal oli ikka tohuijaa ohtlik! Oleks üks hobune selle lasipuu lahti tõmmanud (see kõikus ja oli üli vilets ja peenike), oleksid kõik hobused kannatanud ja selle latiga mööda nägusid ja jalgu saanud. Vähe sellest oli mu kõrval täkk Alder, kes oli üsna maias Orsellat paaritama ja ka Orsu sabast 2m eemal olid eesti tõugu täkud. Väga ohtlik värk!!

        

Igatahes oli mu Orsey seal täielik publikumagnet, esiteks oli ta laudas kõige esimene hobune ja teiseks on tal ilus vävus. Kõik koguaeg käisid ja uurisid tema kohta ja paitasid ning tegid patsu-patsu. Kui ta tallis vahest võõrustab isegi mind ennast, siis täna oli tal peamine tegevus võimalikult palju süüa ja paisid inimeste käes välja norida- ta oli nagu kala sõiduvees. Kõik väikesed lapsed said teda katsuda ja kõigile ta meeldis, nii armas :-)

Vahepeal söötsin ta ära, andsin juua ja heinad olid koguaeg ees, neid mugis eriti agaralt. 

Peagi hakkasime ringi minema. Seal käitus ta nii viisakalt. Lihtsalt kõndis rahulikult minuga koos ja oli üli viisakas ning lubas end ilusasti esitleda. Sinna minnes natuke eputas ja kraapis maad, aga muidu oli OK.

Edasi lahkusime ringist, viisin ta talli ja võtsin valjad peast. Natuke hiljem kutsuti meid autasustama ilma hobusteta aga ma ei kuulnud seda, seega sain Orsella diplomi ja esikoha roseti hiljem kätte. Siis pidin uuesti Orsella valmis panema ja minema pildistama. Orsut klõpsis Krista siis aastaraamatu jaoks ja mu emps niisama lõbu pärast.

Show läbi, asjad koos, kutsusime Imre endale Ihastest järgi. Ta tuli suure autoga. Seega pidi Orsella suurde autosse sisse kõndima. Alguses kõndis kohe plate peale, kuid siis jäi seisma seal ennem autosse sisenemist ja vahtis seal ligi 30-40 sek. Imre ja emps lükkasid teda pepust ja oligi sees. Rahunes maha, andsin suhkrut ja kõik oli OK, sõitsime Ihastesse.

Ihastes nägin kohe Sandrat Lakmee seljas ja kisasin üle platsi kus mu hobune on  :-D Sandra mõtles ja mõtles, et ta peab ju treikus olema kui me just temaga Ülenurmest tulime, aga tegelikult ma otsisin Landokat taga :-D Sandra ei teadnud, aga läksin korra maneesi talle piitsa tooma kui Sannu juba karjus, et ou, siin on, jookseb! :-D Lants oli jälle end lahti tõmmanud ja jooksis ringi mööda Ihastet :-D Kristi püüdis ta kinni, siis jõudsime meie empsiga järgi ja tegime musile kallikalli ja musimusi. Sain pildi ka koos Landuga! Viimane pilt meist koos on vist 2009a augustis, seega oli ka aeg! 

Landu võitis 115cm III koha, seega palju õnne! :-)

Alustasime peagi teed kodu poole. Sinna kulus aega kuidagi jube palju.. Igatahes Toris võtsime suksud maha, laadisime asjad ka maha ning söötsin Orsella ära, panin Lüübekule ka heina juurde, kuna tal oli kõik otsas. Orsu hakkas kohe heinu sööma, siis segasin künas tema kaera ja vhoop oli pea püsti ja nina kaera sees, ta ei pannud seda ennem tähelegi :-)

Tänasest tõstan Orsella toidunormi, ta on tõesti kõhnaks jäänud.

Peatse kirjutamiseni,

Riin S.