Olin täna nii tubli..

..sest kirjutan täna blogi. Üleüldse, kas keegi veel loeb ka seda? Kas on mõtet edasi pidada? Jälgijaid küll on 137, aga pooled teist tulid siis, kui ma Landoletiga sõitsin, veerand kui Hispaanias olin ja teine veerand siis, kui Sildomi ostsin. Andke teada kommentaarides, kes veel loevad ja kas on mõtet edasi kirjutada.

Teisalt olen tubli ka sellepärast, et olen Orsule uue varustuse kokku ajanud. Irf. Ostsin talle ilusa uue tekikese, valged kaitsmed, uue valtrapi, uue rinnarihma/martingali jne. Tahan ikka veel seda geelpatja lambanahaga ja ka pruune kaitsmeid. Pidin endale uue GPA Speed Air kiivri ostma, aga sellega juhtus naljakas lugu. Esmalt ütlen, et mu praegune 56 suurus on mulle veidi suur, võiks olla number väiksem. Kui mulle mütsi tehti, siis mõõdeti see 55 peale. Tahtsin Kadritl osta siis uue kiivri, mis oli 54, aga pidin enne proovima, kuna kartsin, et on väike. Kohale jõudes märkasin, et kiiver on 53 suurus ja pähe proovides selgus, et see on mulle suur. Nagu FTW? Naljakas.. Hea, et proovisin, imelikud mõõdud igatahes.

Siis olen tubli ka veel sellepärast, et tegin täna 8 hobust ära sellise külmaga. Oki, Cumbi oli vaid koplis aga temaga hetkel muud ei teegi. Kiiresti vast läks sellepärast, et nii külm oli ja pidin ringi sebima koguaeg, et sooja hoida ja pikki trenne ei saanud teha ka, kuna kui hobused oleks higiseks läinud, siis võinuks nad külma saada. Muidugi pika karvalised läksid veidi niiskeks ja härma, aga hiljem boksis jahtusid tekikestega maha küll.

Esimesena tegin ikka oma sweet-heart'i ära. Orsussu. Varasemast rääkides olen talle kordet palju teinud, väga palju sõitnud ei ole, nüüd hakkasin jälle kuna loodame varsti võistlema minna. On kõhnaks jäänud, tõstsin ta toidunormi (saab nüüd graanuleid ja ka mashi) ja mulle juba tundub, et on parem. Ükskord õpetasin talle trennis taandamist. Tulin selle peale siis, kui kõigi teistega trennis taandasin ja Orsella ei osanud seda.. Ma mõtlesin, et olen õpetanud aga ei olnud. Ja no talle oli seda selgeks teha kõige raskem. Nädal või rohkem jamasin, teised said kohe selgeks (ühe trenniga), aga kui esimest korda tagasi astus ja rohkelt kiita sai, siis oli täpselt selline tunne, et "aaaa, tagurpidi pean astuma vää, okei ää", täitsa blondiini momendid olid tal terve see nädal kallal. Nüüd teeb kõikidest kõige paremini! Tänane trenn oli okitoki, galopis sain ta esimest korda kokku, nagu väääga kokku (mis tegelikult ei ole mul noorte hobustega sõitsmisel eesmärk), aga kuna tal on nii pikk fulee, siis oli see üsna vajalik (ei mahu süsteemide vahele ära üldse, ridadest parem ei räägigi) ja täna oli siis niii mõnna. Algul sõitsin martingaliga ja hüppasin natuke (üle madalate ristikeste) ja tulin kolmest vahet neljaga jne.. Hiljem ei saanud enam lahti sõidetud ainult, mi bäd. Siis mõtlesin veel veidi ratsastada ja panin korra libiseva peale, et ta väga ei vehik oma peaga kui edais suruda (ta kipub seda vahepeal tegema, Opaal ju), ja traavis siis oleks rahulikum tempo aga elavam samm. Tuli välja küll ja toppisime kaks paksu tekki selga ja talutasin talli, kus ta tallitekkidega sisse mässisin. Kohe lasime ka noored sisse ning tegin Orsellale mashi. Mu Josera mash sai otsa, peab kusagilt uue sebima.

Cumberlandi viisin ka ennem õue, kui Orsuga sõitma läksin. Ta lausa nuttis, et pärast sisse saada. :-D Traavis ja galopeeris seal ringi, et sooja hoida, muidu ta nuusib junnid üle, kakib nende peale juurde ja läheb värva juurde ootama, millal sisse saab. Nii et midagi uut, perutab ka juba :-D Tähendab, et on külm.

Järgmine oli Empiir, panin ta kohe sadulasse ja läksin maneesi. Ilus hobune on, ma pole teda vist varem maininud teda oma blogis. Kolme aastane täkk, Ex-Calibur on isa. Hea ja mõistlik iseloom on tal ema poolt tulnud, välimus isalt, seega hea combo. Kuna unustasin oma kiivri talli, siis mu mamps läks maneesist tagasi seda ära tooma. Senikaua kordetasin teda külgratsmetega ja lasin lahtiselt üle lattide joosta jne. Siis saabus mu kiiver ja ronisin selga talle teist korda elus. Mõistlis suksu, esimene kord veidi rabeles, täna oli ideaalne. Olime nats kordel, siis läksime suurele ringile ja hakkasime traavi sõitma. Damn kus on hobune alles. Täitsa loll või siis ülitark, ei teagi kumb.. Jookseb suurte pikkade sammudega, rullib mööda maneesi ringi, sisse ei vaju ega karda midagi, nii lebo hobune.. Ja teist korda sadulas. Võtsin seisma, taandasin (automaatselt tegi seda kui enam ei lasknud edasi astuda ja säärtega surusin), edasi traavile ja tõstsin galopile, sõitsin ühe sirge galoppi ja lõpetasin ära. Väga imelik hobune.. Ma mõtlesin,et Orsella oli alguses lebo hobune aga see.. See on ikka täiesti teine liiga. No andsin talle palju maiust ja eks järgmine nädal lähen jälle selga. Võib-olla laupäeval ka korraks.

Siis olid järgmisteks Praost ja Patriits, olid korde peal maneesis. Praost pessoa-systemiga ja Patriits tavaliste külgratsmetega. Need on talle nii suured :-D Väikse suksu ka. Peale neid tegime veel Hortuse ja Orpheusi ära, nemad ka mu uued. Mõlemad kolmesed, Hortus on Homerusest (täkk) ja Orphepus Opaalist (ruun) ja mõlemad on nii erinevad. Hortus on kole kui öö aga no niii armas.. Peale laka lõikamist läks veidi esinduslikumaks, aga mõnus sonsu. Jooksis pessoa süsteemiga nii hästi aga nii noore kohta natuke liiga alandlikult, seega pidin teda ikkagi kommiga lohutama, talle tundus see meeldivat. Tema ja minu esimene kokkupuude oli sedasi, et toppisin päitsed pähe, viisin nööride vahele ja puhastasin ära, toppisin sedelga selga, tõmbasin vöö pingule, viskasin krõbiseva teki selga ja valjad pähe ning maneesi poole. Olgu öeldud, et varem on teda vaid puhastatud ja näituse tarbeks korra valjad ka pähe pandud, peale seda on seisnud ainult. Niiet jumala sonsu, ei teinud millestki välja, maneesis panin külgratsmed ka külge ja vastu ei hakanud. Oma armsuse tõttu on ta üks mu lemmikuid, kahju ainult, et ta nii kole on ja nii räpane :-D Aga see pole tema süü.. Orpeus kakleb pikkade (!) külgratsmetega juba paar nädalat, ei istu talle need.. Täna esimest korda väsis ja ei kakelnud nendega enam, ta üritab neid koguaeg parema esijalaga lüüa :-D

 Viimane oli Catriona, ratsutasin temaga, päris ergas oli tema kohta. Vaikselt areneb ja eks me proovi veidi kiiremini liikuda :-D Ükskord kulgesin ta seljast alla, hüppasime mingit 20cm ristikest vastu seina ja siis veeresin alla, kuna ta vist tõrkus.. Ma ei tunne tema seljas olles üldse, kuhu ta liigub või läheb, kuna ta on nii paks ja suur, siis lihtsalt ei saa aru :-D

Cintiale tahtsin üks päev selga minna, ma tallivahel olen juba olnud ja nii, aga maneesis kukkusin 8 korda alla niiviisi, et ma ei saanud kordagi selgagi HAHA. Tase. aga ma vist olen sellest juba kirjutanud.

Vabandan kirjavigade pärast jälle, venna arvutil on nõme klaviatuur ja ma vaatan telekat ka poolesilmaga, niiviisi kaob mõttelõng vahepeal ära.

Olge tublid ja kirjutage siis, mis te arvate selle blogimise kohta.

Nägesh,
Riin