Pole mõnda aega kirjutanud.. Ja hetkel eriti pikemalt kirjutama ka ei hakka, kuna ma teen hetkel endale maniküüri ja ei saa ju ometi klaviatuur lasta rikkuda oma ilusaid küünekesi :-D
Kiirelt. Võistlema ei läinud ei Sassi Tallu ega Heimtali. Hobune vahepeal olnud väga hea ja väga halb. Nüüd loodetavasti läheb jälle paremaks, annab süüdet nagu vahepeal. Ühesõnaga ta on mul ennast nii kenaks ja priskeks söönud (heinakas pole ka enam ni suur, aga tõsine lihamärgi on), et pepu peale hakkab kergelt juba vagu tulema :-D No üks auguke juba on. Trennis miskipärast kõht koguaeg nagu lahti. Boksis nagu ka, aga ainult see "häda lõpp". Iz not nice teda sealt intiimpiirkonnast beebilappidega koguaeg puhastada. Peaks saama piisavalt head süüa, et kõht ei oleks lahti, seega ma ei saa aru. Saab Pavo Mashi vähemalt 4 korda nädalas, Pavo Kruidenmelange müsli, Pavo gold graanul, beetfort peet, mineraalid, soolakivi, kaer.
Ma ei taha uskuda, et tal mingi minerali puudus, no ei taha! Aga mudamülkas ta kraabib koplis ja midagi nagu sealt vitsutab endale sisse. SEe sai talle täna hommikul saatuslikuks. Nimelt olid Orsellal hommikul liivatiirud (tõenäoliselt liiva söömisest). Ma olin eriti jobu ja vaatasin, et oh nii armas, tudub boksis! ei pannud mind üldse tähele ka. Kobisin ta boksi ja tegin hullusid pilte seal temast ja minust oma mobiiliga. Koguaeg aga nuusutab oma kõhtu ja venitas kaela pikaks. Patsutasin teda siis pikalt ja mõtlesin, et kahtlaselt rahulik on, tavaliselt selle aja peale on end ammu püsti ajanud ja sööki hakanud nõudma. Viskas end hoopis päris lösakile, niiet pea oli ikka, kus siis mujal, kui enda junnide sees! Ükshetk hakkas täiega nihelema ja ajas end püsti. Ma, loll, mõtlesin, et ringutab: ajas tagujalad võimalikult taha, esijalad võimalikult ette ja viskas pea täiega kõrgele kuklasse. Kui tegevus iga 30sek tagant kordus, hakkasin kahtlustama. Jätsin ta korraks ükski ja jälgisin teda eemalt. Jälle viskas end pikali ja kukkus oma kõtut nuusutama. Ajas end kohe uuetsi püsti kui tulin, seega kuulasin ta kõhtu (tegevus oli suht minimaalne) ja helistasin kohe vetile ja rääkisin sümptomitest. Vastus oli kiire, et liivatiirud ja et annaks talle finadyne't ja jalutaks. Mingine max 10min sain jalutada (korde peal, laisk olen jah) ja kukkus täiega galoppi jooksma ja perutama. Ennem seda pidi teda põhimõtteliselt tagant piitsaga ajama ja eest toiduga meelitama :-DD Igatahes ma ei saanud teda rohkem jalutada, kuna ta muutus käsitlematuks :-D Sidusin ta boksi paariks tunniks kinni käies teda aegajalt kontrollimas. Kõht müdises hoogsasti ja marutige oli, et ma talle süüa ei andnud. Ühesõnaga saime asja kontrolli alla. Loodame, et edaspidi enam mulda sisse ei söö liivakoplis.
17.12 on meil võistlus oma kodus, sõidame 110cm. peaks hakkama siis harjutama ka selleks :-D Tegelt ma mingine nädal v kaks tagasi hüppasin temaga. 100cm rada (koosnes jälle vist vaid viiest tõkkest :-DDD) ühe korra ja sis 110cm (selle tegin pikemalt, no 7 tõket oli kindlasti :-D). üsna oki oli, aga päeva tipphetk oli meil 120cm nurgast välja okser. Nii tubli oli, ei ajanud kordagi maha ja hüppas üsna kenakese varuga :-)) Laius oli ka vastav kõrgusele (ehk ei olnud 50cm lai okser) ja jäin temaga niiii rahule, et ta minusugust jahukotti järgi veab! Mul video peal ka see, ehk kunagi laadin ülesse.
Vahepeal olin väga haige, alles eelmise nädalal reedel oli mul 39.1 palavik. Korralik nohu ja räme väsimus, aga ehk saan hakkama. Koolitööd on ka hästi, eelmine nädal oli mul vaja kahe päevaga sooritada 7 KT'd, see nädal 8 arvestust. Loodetavasti jõuan ja saan asjaga ühele poole.
Homsest hakkan grupi hobuseid ja ponisid üle sõitma. Nii kehvasti käituvad viimasel ajal. Üks neist täna kasutas väikest Elisabethi nii ära, et pidin ise selga istuma ja ega siis minulegi pähe istumata saanud jääda. Kohe proovis järgi (ennem tõket tõmbab pea täiega alla ja jookseb lihtsalt mööda), aga siis ma sosistasin talle hobulausuja sõnu ja ta hüppas kõigest üle ilma kõrvale põiklemata. Peale 5min lasin Elisabethi uuesti selga ja hobune hüppas üsna rõõmsalt (vähemalt mulle tundus :-D), sest tõenöoliselt meeldib talle väike armas KERGE Elisabeth poole rohkem, kui mina :-D Igatahes ei istunud kordagi pähe enam ja ei kasutanud kedagi ära. Igatahes mulle see väike poni väga meeldis (Elkega siis tegemist) ja ootan juba teiste uut tümitamist :-D Enamuste probleem on nurkades sisse vajumine ja keskele niisama seisma kulgemine ning ega keegi enam galopile tõstest ka aru ei saa. Paar korda trenni ja loodan, et käivad nagu uued :-) Aga need hobused mind kartma ei pea, peale trenni annan ma oma suksudele tänutäheks alati midagi väga maitsvat süüa :-)
Avastades, et mu küünelakk on kuivanud nii pika kirjutise peale, siis teen ruttu maalingud peale, õpin edasi oma vene keelt ja lähen magama ära.
Järgmise korrani!
Kiirelt. Võistlema ei läinud ei Sassi Tallu ega Heimtali. Hobune vahepeal olnud väga hea ja väga halb. Nüüd loodetavasti läheb jälle paremaks, annab süüdet nagu vahepeal. Ühesõnaga ta on mul ennast nii kenaks ja priskeks söönud (heinakas pole ka enam ni suur, aga tõsine lihamärgi on), et pepu peale hakkab kergelt juba vagu tulema :-D No üks auguke juba on. Trennis miskipärast kõht koguaeg nagu lahti. Boksis nagu ka, aga ainult see "häda lõpp". Iz not nice teda sealt intiimpiirkonnast beebilappidega koguaeg puhastada. Peaks saama piisavalt head süüa, et kõht ei oleks lahti, seega ma ei saa aru. Saab Pavo Mashi vähemalt 4 korda nädalas, Pavo Kruidenmelange müsli, Pavo gold graanul, beetfort peet, mineraalid, soolakivi, kaer.
Ma ei taha uskuda, et tal mingi minerali puudus, no ei taha! Aga mudamülkas ta kraabib koplis ja midagi nagu sealt vitsutab endale sisse. SEe sai talle täna hommikul saatuslikuks. Nimelt olid Orsellal hommikul liivatiirud (tõenäoliselt liiva söömisest). Ma olin eriti jobu ja vaatasin, et oh nii armas, tudub boksis! ei pannud mind üldse tähele ka. Kobisin ta boksi ja tegin hullusid pilte seal temast ja minust oma mobiiliga. Koguaeg aga nuusutab oma kõhtu ja venitas kaela pikaks. Patsutasin teda siis pikalt ja mõtlesin, et kahtlaselt rahulik on, tavaliselt selle aja peale on end ammu püsti ajanud ja sööki hakanud nõudma. Viskas end hoopis päris lösakile, niiet pea oli ikka, kus siis mujal, kui enda junnide sees! Ükshetk hakkas täiega nihelema ja ajas end püsti. Ma, loll, mõtlesin, et ringutab: ajas tagujalad võimalikult taha, esijalad võimalikult ette ja viskas pea täiega kõrgele kuklasse. Kui tegevus iga 30sek tagant kordus, hakkasin kahtlustama. Jätsin ta korraks ükski ja jälgisin teda eemalt. Jälle viskas end pikali ja kukkus oma kõtut nuusutama. Ajas end kohe uuetsi püsti kui tulin, seega kuulasin ta kõhtu (tegevus oli suht minimaalne) ja helistasin kohe vetile ja rääkisin sümptomitest. Vastus oli kiire, et liivatiirud ja et annaks talle finadyne't ja jalutaks. Mingine max 10min sain jalutada (korde peal, laisk olen jah) ja kukkus täiega galoppi jooksma ja perutama. Ennem seda pidi teda põhimõtteliselt tagant piitsaga ajama ja eest toiduga meelitama :-DD Igatahes ma ei saanud teda rohkem jalutada, kuna ta muutus käsitlematuks :-D Sidusin ta boksi paariks tunniks kinni käies teda aegajalt kontrollimas. Kõht müdises hoogsasti ja marutige oli, et ma talle süüa ei andnud. Ühesõnaga saime asja kontrolli alla. Loodame, et edaspidi enam mulda sisse ei söö liivakoplis.
17.12 on meil võistlus oma kodus, sõidame 110cm. peaks hakkama siis harjutama ka selleks :-D Tegelt ma mingine nädal v kaks tagasi hüppasin temaga. 100cm rada (koosnes jälle vist vaid viiest tõkkest :-DDD) ühe korra ja sis 110cm (selle tegin pikemalt, no 7 tõket oli kindlasti :-D). üsna oki oli, aga päeva tipphetk oli meil 120cm nurgast välja okser. Nii tubli oli, ei ajanud kordagi maha ja hüppas üsna kenakese varuga :-)) Laius oli ka vastav kõrgusele (ehk ei olnud 50cm lai okser) ja jäin temaga niiii rahule, et ta minusugust jahukotti järgi veab! Mul video peal ka see, ehk kunagi laadin ülesse.
Vahepeal olin väga haige, alles eelmise nädalal reedel oli mul 39.1 palavik. Korralik nohu ja räme väsimus, aga ehk saan hakkama. Koolitööd on ka hästi, eelmine nädal oli mul vaja kahe päevaga sooritada 7 KT'd, see nädal 8 arvestust. Loodetavasti jõuan ja saan asjaga ühele poole.
Homsest hakkan grupi hobuseid ja ponisid üle sõitma. Nii kehvasti käituvad viimasel ajal. Üks neist täna kasutas väikest Elisabethi nii ära, et pidin ise selga istuma ja ega siis minulegi pähe istumata saanud jääda. Kohe proovis järgi (ennem tõket tõmbab pea täiega alla ja jookseb lihtsalt mööda), aga siis ma sosistasin talle hobulausuja sõnu ja ta hüppas kõigest üle ilma kõrvale põiklemata. Peale 5min lasin Elisabethi uuesti selga ja hobune hüppas üsna rõõmsalt (vähemalt mulle tundus :-D), sest tõenöoliselt meeldib talle väike armas KERGE Elisabeth poole rohkem, kui mina :-D Igatahes ei istunud kordagi pähe enam ja ei kasutanud kedagi ära. Igatahes mulle see väike poni väga meeldis (Elkega siis tegemist) ja ootan juba teiste uut tümitamist :-D Enamuste probleem on nurkades sisse vajumine ja keskele niisama seisma kulgemine ning ega keegi enam galopile tõstest ka aru ei saa. Paar korda trenni ja loodan, et käivad nagu uued :-) Aga need hobused mind kartma ei pea, peale trenni annan ma oma suksudele tänutäheks alati midagi väga maitsvat süüa :-)
Avastades, et mu küünelakk on kuivanud nii pika kirjutise peale, siis teen ruttu maalingud peale, õpin edasi oma vene keelt ja lähen magama ära.
Järgmise korrani!
2 comments:
Mashi saab liiga palju ma pakuks. Mash sisaldab nisukliid ja see teeb kõhu lahti. Mulle soovitati enda omale mashi anda 1 kg korraga 1-2 korda nädalas :)
Heidi, sul võib täiesti õigus olla. MA olen juba 2 nädalat andnud 3x mashi nädalas, 3x suhkrupeeti ja kõht korras. Ma usun, et see 3x pole enam palju, hobusel hea tuju, kõtu normis ja üle söödetud kindlasti ka ei saa, arvestades tema meeletut suurust. Ma ise kusjuures poleks selle peale tulnud, aga kuna mashi kulus nii palju (ja see kallis ka), siis otsustasin alternatiivi sellele otsida. Kuna ta mul oli suve algusest juba beetfort peedilaaste saanud, siis otsustasin selle kasuks (lisaks on see ka väga odav ja seda saab leotades nii palju)
Post a Comment