Minu tegemised.

Polegi oluliselt midagi rääkida, kuna andsin oma suksudele 3 päeva puhkust. Mitte sellepärast, et ma ei viitsinud minna (ok, täna oli kerge laiskuseuss sees aga ka väga tähtis külaline kodus), aga Orsella oli suht nädal otsa töödanud ja reedel oli paras s*takott ja päev ennem seda tundus juba üsna vässu ja laisik. Aga räägin siis täpsemalt.
Reede algas sellega, et mu väike musike Liina tuli koos minuga talli- ta kardab meeletult hobuseid. Pidin temas üllatumua: alguses kartis hobuseid isegi ühe näpuga puudutada, natuke hiljem kordetas juba Orsellat ja päeva lõpuks ratsutas Lutheriga aga olgu öeldud, kõikide tegevuste ajal Liina jalad värisesid nagu haavalehed, seda oli silmaga näha. Aga ülimalt vapper tüdruk, Luther üritas temast vabaneda kohe kui ta tahtis traavi hakata tegema ja oleks sellega ka hakkama saanud, kui Liinal poleks nii kiireid reaktsioone. Karjusin KÄED ALLA JA KANNAD ALLA (ennem olid käed kõrgemal kui hobuse kõrvad) ja hetkega tegutses Liina nii nagu öeldud ja hobune jäi ilusasti perutamiselt traavile ja edasi oskas Liina juba teda seisma võtta. Tänas ja kallistas hobust, ütles Lutherile, et armastab teda nii palju, et teda maha ei visanud. Minu nunsud. Igatahes Luther oli sõites minu all väga pro, tegin paar korda mõnda rida, ei tõrkunud kõrdagi ja üldse oli mõnus ja väga kindel! Orsella oli korderingis väga hea. Proovisin siis temaga minna ka avarale platsile kordetama, sealt ta uus stakoti staatus ka tuli, oli täielik Juhan. Pikemalt ei hakka kirjutama, aga Liina hoidis kordet, ma jooksin piitsaga järgi, ema vehkis ühelpool kätega, Cristjan hakkas pirtsutama ja kõndis hüsteeritsevat eite mängides minema ja hiljem põhjendas, et talle ei meeldi vaadata mind noorte hobustega tegelemas nii ohtlikus olukorras ja talle ei meeldi ka see, kui ma karjun talle, mida ta tegema peab. Väike pirtsutajast Müü ma ütlen. Isegi Liina, kes esimest korda elus hobust nägi, oli hakkajam, mis sest, et värises nagu haavaleht.Lõpuks saime normilt ta jooksma ja tegime korde peal ka pisikese hüppe (2x). Oli umbes 70cm ristike. Huvitav on see, et kordel jooksmine avaras piirkonnas talle ei meeldi/tolereeri, siis seda teab, et hüppama peab ja tõrkuda ei tohi.. või on see tal geenides. Mõlemad korrad hüppas jumala rahulikult mitte midagi vahtides takistusest üle, kiitsime ja premeerisime teda ja läksime teda pesema. Lubas juba super hästi pesta, ka tagu jalgu ja laudjat. Jalutasime kuivaks ja võtsime Lutheri, aga sellest kirjutasin juba üleval pool.
Edasine õhtu kujunes juba Liinaga möllates Mambo baaris Mambo viite võidu juures. Peale seda hmm.. ei tea kas just blackout aga no üsna selline hägune mäletamine, mõistus tuli tagasi kodus umbes kella 4 paiku hommikul, vahetasin riided ja läksime meie enda Grüne baari istuma, kus teised sõbrad juba ees ootasid. Magama sain umbes kell 8-9 vahel. Magasin kuni kella 11, sest siis pidime juba Pacole kainekaks minema. NV nagunii tegin endale kindlaks, et mingit treenimist ei toimu, seega hakkasin koos vennaga pead parandama, Cristjan jällegi autojuhiks. Päev lõppes ikka jube traagiliselt, meie sõber "Kloun" sai 7 inimese käest peksa (ehk siis meie, kuigi meid oli ainult autos 4 + Madis, kes ilmus välja alles siis, kui Kloun minema läks) ja et me olevat tal ninaluu sisse löönud.. Irwww noo!! Hästi paneb mees. Lasi oma töökohast niigi 3 kallist mütsi rotti ja viskas meie viimaste kopikate ees ostetud seitsmesajase täis viina puruks. "Õhtu" lõppes hommikul kell 6 Mambo baaris suure kismaga, kus põhiosas mängisin rolli mina ja üks fakin tööriietes külajoodik, kes jäi koguaeg vait kui ma teda sõimasin, aga kui hakkasin lahkuma, siis karjus järgi kas H*OR, L*TS või LEHM. Lõpuks läks asi juba suts karmimaks ära, aga sellest ma ei viitsi enam rääkida. Igatahes ei saanud ta aru, miks ma oma venda tahan kell 6 hommikul baarist ära viia, kui too ei seisnud enam püstigi ja nagunii olime talle kahekesi kainekad, sealt tüli alguse saigi.
Pühapäeval käisin korra Toris (no õigemini olime ligi 4 tundi seal), treiku osteti ära. Kordetasin Lutherit, Orsella oli kaugel karjamaal koos teistega.
Esmaspäeval hakkasin mõtlema oma haigustest, hihi. Nimelt tundub, et olen oma buliimia saanud kontrolli alla ka ilma anti-depressantideta (olen ligi aasta tarvitanud, 2 või 3 kuu tagasi loobusin omavoliliselt). Enam ei jälgi hirmuga mida söön ja tuleb ainult õigest otsast välja peale seedimist ja mul on täitsa savi mis kellast ma nüüd söön. Vanasti sõin 4-5 korda päevas väikestes kogustes (nagu tegelt normaalne ongi, kui langetad kaalu), siis nüüd söön normaalsed koguaed paar korda päevas. Lihtsalt see Sildomi surm viis suht rivist välja siiski, 2-3 päeva ei suutnud midagi süüa, siis paar päeva õgardasin, siis nv'd jõin vedelkaloreid (muidugi alkohoolseid irw) aga nüüd tuleb ette võtta kerge kaalulangetamis periood jälle :D Paari nädalaga on kadunud kusagil 3 kilo, huvitaval kombel, see oleks ju hea start. Võiks oma vanasse 58kg kaalu tagasi saada, lahti tuleb saada umbes aint emm 13 kilost :D:D:D:D noh kui sain 2a tagasi lahti 45'st kilost, siis saan lahti praegu ka 13'st :P Aga jah, praegusseks lõpetan, kuna kell on 1 läbi öösel ja mu aju juba üle kuumenenud, aga und endiselt ei ole. Seniks aga nägesh ja homse (või tänase, halvimal juhul peatse) kirjutamiseni!

riinyz
(kuulake mu uut tracki, jason tyrello lugu infinity eternity ecstasy, mega hea tripping chill out mis viib ka kaine mõistuse seitsme maa ja mere taha unistama :)