Ei peagi oluliseks siin midagi nüüd jutustada, lingin vaid ühe video :) ahjaaa, valjasteta ratsutamise tahaks ka aega mööda selgeks saada!!! :)
http://toru.ee/view/195cc989ed7d
Saturday, June 28, 2008
Wednesday, June 18, 2008
Back on track!
Juheii, INTERNETT!
Juhtus siis selline häbiväärne lugu, et 6.märts sai miski väga hukatuslikuks minu arvutile. Sellepärast pole ilmund ka ühtegi uut posti.
Aga alustame siis nüüd ja kohe ja uuesti. Asun Landoletiga jälle tagasi Eestis. Nüüd oleme me Reiu tallis ning otsustasin teda mitte müüa. Soovin ta jätta endale nii kauaks, kuni ta üks kord lihtsalt minu käte vahel vanadusse sureb. Soovin temaga veeta pikki aastaid, mis on täis sõprust ja lusti, tööd ja sporti, muret ja viha, sest ta on lihtsalt seda kõike väärt! Lõpuks mõistin, et ma ei soovi saada super-ratsanikuks. Tahan vaid võimaldada enda hobusele meeldivat elu ning käia temaga metsas ja rannas ratsutamas, vahest mõni raskem platsitrenn, vahest mõni kerge võistlus. Üritame edaspidi panna asjad paika kodus, nokime ratsastuse kallal ning üritame ka ennast vedada rohkem koolisõidu maailma. Proovin õppida teda rohkem mõistma, proovin lahti saada oma lollidest vigadest ja harjumustest. Proovin ka võita Landoleti südant, sest minu süda kuulub juba ammu ainult temale.
Räägime uudistest ja muust huvitavast. Tulin koju 1.juuni. Esimene päev Reiu Tallis oli vahva. Võtsime Landoka treileri pealt maha ja kohe käe kõrval merre. Oli väga tuuline ja Landolet kartis väga, sest seal lendasid ka need nö. "suured langevarjud" ringi. Õnneks ta natukene mind ikka usaldab ja väikese punnimisega saime ka vette. Vette oli vaja, et saaks tema haavad desinfitseeritud. Mis siis juhtus? Juhtus see, et ma olen ikka totaalne taun, värdjas ja kümne korde idioot. Hollandis, sama hommik, mil alustasime teekonda Eestisse, tundsin tema sõrgatsitel väikeseid kärnakesi. Mõtlesin, et see on prei, mis jälle välja lööb. Panin talle siis üht kreemi peale, mis nägi välja nagu saialille kreem ja lõhnas samamoodi. Tõmbasin seda kõigile neljale jalale paksult peale. Selle lõpetanud, tunnen, kuidaskäsi läks punaseks ja hakkas "hõõguma". Maitsesin oma kätt ja see oli kohutavalt terav ja piprane! Mis ma olin teinud? Olin Landokale pannud üht kõige kangemat crib-bitting kreemi õrnale nahale!! Needsin end maapõhja ja jooksin rätikute järele, pesin ja hõõrusin selle asja maha, kuivatasin jalad ja hõõrusin palju jarasvast kätekreemi peale. Küll ma olen ikka lollakas.Kui minuterve nahaga käsi hakkas tulitama ja tegi sedaoma1.5 päeva, siis mis mu hobuse kergelt haavandites ja kohutavalt õrn nahkveel pidi tegma? Tundsin end veel mitu-mitu päeva väga halvasti.ka Landolet oli mu peale vist vihane.. Igatahes, reis möödus hästi, Landolet oli super rahulik võrreldes eelmise korraga, ta oli väga isukas ja sõi ning jõi palju.
Teine päev Eestis veetis ta vist niisama ainult õues koos oma uue sõbra traavlipoisiga. Kolmas päev oli ilmselt sarnane.
Neljandal päeval käisime meres jalutamas. Seekord istusin mina seljas, puhastasime suureks kõrvetatud haavandeid.
Viies päev mõtlesin teha kerget ratsastust, 5 minutit jalutanud tuli Aadi, ning tahtis Landoleti raudu tagasi panna. Kerge jalutus trenn, mis tuli talle kasuks. Kuigi ta veedab niigi terve oma päeva õues koplis.
Kuues päev proovisime Landoka uusi velgi. Jalad tõusid kohe hulga kõrgemale.
Seitsmes päev katsetasime uusi rehve ka hüpetel. Pidasid hästi, hüppasin vaidüht lattaeda, mis oli ca. 80cm.
Kaheksas päev (esmaspäev) jamasime ratsastuse kallal. Tuli üsnagi hästi välja, ei saa kurta.
Üheksas päev tegime võimlemis-hüppetrenni, mis sisaldas siis palju kavalette, riste, valiklatte jne. Hüppasime ühte penerolli, mille tagumise lati lõppkõrguseks sai 110cm. Landolet oleks just kui hüppamise unustanud, enam ei taha jalgu tõsta, kuid kui ühe korra oli latti maha ajanud, siis järgmine kord hüppas sellest üle suure varuga. Ma tundsin, et ta püüdis vähemalt tublisti.
Kümnes päev tegime jälle ratsastust. tegime palju üleminekuid sammult traavile, traavilt galopile jne, painutusi, jalavahetusi galopis. Poiss on eest meeletult hea ning pehme. Hiljem ratsutas temaga minu onupoeg Raki, kellega Landoletil on väga head suhted. Rakiõpib meeletult kiiresti, ning õppis isegi galopile tõsted selgeks. Traavis kipub muidugi ununema, et selg peab sirgu olema, aga muidu on teda ikka väga hea vaadata. galopis kipub käsi kõrgele tõstma, aga kui meelde tuletad, siis on super.
Üheteistkümnes päev oli hüppetrenn. Sõitsime parkuuri ning täna oli Landolet juba palju palju parem. Ta püüdis metsikult ning ei kolistanud ega ajanud maha üldse enda süü tõttu, ainult siis, kui mina suutsin midagi kokku mässata. Hakkas tal see tunnetustagasi tulema, päästis mind nii palju ka hüpetel. Hüppas isegi 120 lattaeda kohapeal ning puhtalt. Järgmine kord olin julgem ning läksime juba korralikult. No mis ma teen, me pole kumbki 8 kuud hüppand, minul on väike hirm sisse tulnud, Landolet aga üsna laisaks jäänud.
Kaheteistkümnes päev oli kordetrenn. Ta oli nii tubli ja liikus väga hästi edasi. Mingi päev ostsin talle ka Vereduse kaistmed, müsli- ja graanulikotid,elektrolüüte, vitamiine ja mineraali. Pesin Landoleti peale trenni shampooniga puhtaks, kuivatasin ta ära ning panin tagasi boxi.
Mingi päev on mul vahelt ära jäänud, ei tea täpselt mis, aga midagi kindlasti on. Igatahes tahan rääkida nüüd meie võistluspäevast, mille jaoks siis see tihetrennigraafik koguaeg käiski. Võistlused oli 16.juuni Toris. Võtsin osa 90 ja 100 cm. 90 cm sõitsime välja kõige kiirema aja, kuid kahjuks langes esimene takistus meil kohe alla. Kuna parkuur oli tehniliselt väga raske, siis puhtaid sõite oligi kokku ainult 3, neljas koht oli 3kp-ga aja eest ning meie saime oma kõige parema aja, kuid 4kpga viienda koha. Ei saanudki aru, miks see esimene takistus maha tuli. Video pealt vaadates samm klappis, mina ei seganud ja hobunegi ei rikkund midagi. Ometigi jalad sinna sisse tal kinni jäid. Ülejäänud sõit oli ka enamasti kole, Landolet oli närvis jakange, väga lahti ning eriti ei kuulanud mind, soovis tõrkuda. Süsteemi vahele tegi 1 fulee asemel 3 ja linte kartis kui tuld. 100 cm oli juba palju parem. Aga jällegi- esimene takistus maas!!!! Ülejäänud sõit oli väga ilus ja stabiilne, Landolet pingutas ja minagi eriti ei seganud teda. kahjuks tuli ka viimane takistus alla, mis oli süsteemi teine (lattaed). Läks ennem süsteemi ilmselt natuke liiga lahti. Jällegi oli meil parim aeg. 100 cm saime siiski II koha Tori hobuste arvestuses ning üritame ka edaspidi sama nimelist võistlussarja kaasa sõita. Landolet olisiiski väga tubli, andsime talle palju nänni ja süüa, ning sõitsime ära koju.
Esmaspäev ma talli ei läinud, Landolet puhkas ning oliterve päev õues.
Eile tegin Landokaga ratsastus trenni, päris hea oli. Pehme ning lõdvestunud.
Täna (kolmapäev) tegin jällegi ratsastust. Täna oli minu arust väga-väga hea! tegime traavi pikendusi, galopi jalavahetusi ning ka seerialisi! Landokas tegi täna esimest korda seerialisi jalavahetusi. Ema isegi filmis seda. Kuna need olid tema esimesed seeriad, siis olin mina piisavalt könn seal seljas, aitas just kui kehagateda kaasa (tõstsin jne), aga Landolet sooritas neid väga hästi. Järmine kord üritan sadulas paigal istuda ning rahulikumaltteha. Ma tean, et ta suudab neid ideaalselt! Kunagi riputan video netti ka, siis lingin samuti ka siia.
Tänaseks aitab küll, homme ehk jälle:) Homme plaanis minna võtta hüppe trenn Riina käest :) Eks näeb, mis välja tuleb.
PS: kui mul on mingid sõnad kokku kirjutatud, siis ma, ausõna, ei tee seda meelega. Mul lihtsalt klaviatuuril tühik eitaha minuga koostööd teha :)
Juhtus siis selline häbiväärne lugu, et 6.märts sai miski väga hukatuslikuks minu arvutile. Sellepärast pole ilmund ka ühtegi uut posti.
Aga alustame siis nüüd ja kohe ja uuesti. Asun Landoletiga jälle tagasi Eestis. Nüüd oleme me Reiu tallis ning otsustasin teda mitte müüa. Soovin ta jätta endale nii kauaks, kuni ta üks kord lihtsalt minu käte vahel vanadusse sureb. Soovin temaga veeta pikki aastaid, mis on täis sõprust ja lusti, tööd ja sporti, muret ja viha, sest ta on lihtsalt seda kõike väärt! Lõpuks mõistin, et ma ei soovi saada super-ratsanikuks. Tahan vaid võimaldada enda hobusele meeldivat elu ning käia temaga metsas ja rannas ratsutamas, vahest mõni raskem platsitrenn, vahest mõni kerge võistlus. Üritame edaspidi panna asjad paika kodus, nokime ratsastuse kallal ning üritame ka ennast vedada rohkem koolisõidu maailma. Proovin õppida teda rohkem mõistma, proovin lahti saada oma lollidest vigadest ja harjumustest. Proovin ka võita Landoleti südant, sest minu süda kuulub juba ammu ainult temale.
Räägime uudistest ja muust huvitavast. Tulin koju 1.juuni. Esimene päev Reiu Tallis oli vahva. Võtsime Landoka treileri pealt maha ja kohe käe kõrval merre. Oli väga tuuline ja Landolet kartis väga, sest seal lendasid ka need nö. "suured langevarjud" ringi. Õnneks ta natukene mind ikka usaldab ja väikese punnimisega saime ka vette. Vette oli vaja, et saaks tema haavad desinfitseeritud. Mis siis juhtus? Juhtus see, et ma olen ikka totaalne taun, värdjas ja kümne korde idioot. Hollandis, sama hommik, mil alustasime teekonda Eestisse, tundsin tema sõrgatsitel väikeseid kärnakesi. Mõtlesin, et see on prei, mis jälle välja lööb. Panin talle siis üht kreemi peale, mis nägi välja nagu saialille kreem ja lõhnas samamoodi. Tõmbasin seda kõigile neljale jalale paksult peale. Selle lõpetanud, tunnen, kuidaskäsi läks punaseks ja hakkas "hõõguma". Maitsesin oma kätt ja see oli kohutavalt terav ja piprane! Mis ma olin teinud? Olin Landokale pannud üht kõige kangemat crib-bitting kreemi õrnale nahale!! Needsin end maapõhja ja jooksin rätikute järele, pesin ja hõõrusin selle asja maha, kuivatasin jalad ja hõõrusin palju jarasvast kätekreemi peale. Küll ma olen ikka lollakas.Kui minuterve nahaga käsi hakkas tulitama ja tegi sedaoma1.5 päeva, siis mis mu hobuse kergelt haavandites ja kohutavalt õrn nahkveel pidi tegma? Tundsin end veel mitu-mitu päeva väga halvasti.ka Landolet oli mu peale vist vihane.. Igatahes, reis möödus hästi, Landolet oli super rahulik võrreldes eelmise korraga, ta oli väga isukas ja sõi ning jõi palju.
Teine päev Eestis veetis ta vist niisama ainult õues koos oma uue sõbra traavlipoisiga. Kolmas päev oli ilmselt sarnane.
Neljandal päeval käisime meres jalutamas. Seekord istusin mina seljas, puhastasime suureks kõrvetatud haavandeid.
Viies päev mõtlesin teha kerget ratsastust, 5 minutit jalutanud tuli Aadi, ning tahtis Landoleti raudu tagasi panna. Kerge jalutus trenn, mis tuli talle kasuks. Kuigi ta veedab niigi terve oma päeva õues koplis.
Kuues päev proovisime Landoka uusi velgi. Jalad tõusid kohe hulga kõrgemale.
Seitsmes päev katsetasime uusi rehve ka hüpetel. Pidasid hästi, hüppasin vaidüht lattaeda, mis oli ca. 80cm.
Kaheksas päev (esmaspäev) jamasime ratsastuse kallal. Tuli üsnagi hästi välja, ei saa kurta.
Üheksas päev tegime võimlemis-hüppetrenni, mis sisaldas siis palju kavalette, riste, valiklatte jne. Hüppasime ühte penerolli, mille tagumise lati lõppkõrguseks sai 110cm. Landolet oleks just kui hüppamise unustanud, enam ei taha jalgu tõsta, kuid kui ühe korra oli latti maha ajanud, siis järgmine kord hüppas sellest üle suure varuga. Ma tundsin, et ta püüdis vähemalt tublisti.
Kümnes päev tegime jälle ratsastust. tegime palju üleminekuid sammult traavile, traavilt galopile jne, painutusi, jalavahetusi galopis. Poiss on eest meeletult hea ning pehme. Hiljem ratsutas temaga minu onupoeg Raki, kellega Landoletil on väga head suhted. Rakiõpib meeletult kiiresti, ning õppis isegi galopile tõsted selgeks. Traavis kipub muidugi ununema, et selg peab sirgu olema, aga muidu on teda ikka väga hea vaadata. galopis kipub käsi kõrgele tõstma, aga kui meelde tuletad, siis on super.
Üheteistkümnes päev oli hüppetrenn. Sõitsime parkuuri ning täna oli Landolet juba palju palju parem. Ta püüdis metsikult ning ei kolistanud ega ajanud maha üldse enda süü tõttu, ainult siis, kui mina suutsin midagi kokku mässata. Hakkas tal see tunnetustagasi tulema, päästis mind nii palju ka hüpetel. Hüppas isegi 120 lattaeda kohapeal ning puhtalt. Järgmine kord olin julgem ning läksime juba korralikult. No mis ma teen, me pole kumbki 8 kuud hüppand, minul on väike hirm sisse tulnud, Landolet aga üsna laisaks jäänud.
Kaheteistkümnes päev oli kordetrenn. Ta oli nii tubli ja liikus väga hästi edasi. Mingi päev ostsin talle ka Vereduse kaistmed, müsli- ja graanulikotid,elektrolüüte, vitamiine ja mineraali. Pesin Landoleti peale trenni shampooniga puhtaks, kuivatasin ta ära ning panin tagasi boxi.
Mingi päev on mul vahelt ära jäänud, ei tea täpselt mis, aga midagi kindlasti on. Igatahes tahan rääkida nüüd meie võistluspäevast, mille jaoks siis see tihetrennigraafik koguaeg käiski. Võistlused oli 16.juuni Toris. Võtsin osa 90 ja 100 cm. 90 cm sõitsime välja kõige kiirema aja, kuid kahjuks langes esimene takistus meil kohe alla. Kuna parkuur oli tehniliselt väga raske, siis puhtaid sõite oligi kokku ainult 3, neljas koht oli 3kp-ga aja eest ning meie saime oma kõige parema aja, kuid 4kpga viienda koha. Ei saanudki aru, miks see esimene takistus maha tuli. Video pealt vaadates samm klappis, mina ei seganud ja hobunegi ei rikkund midagi. Ometigi jalad sinna sisse tal kinni jäid. Ülejäänud sõit oli ka enamasti kole, Landolet oli närvis jakange, väga lahti ning eriti ei kuulanud mind, soovis tõrkuda. Süsteemi vahele tegi 1 fulee asemel 3 ja linte kartis kui tuld. 100 cm oli juba palju parem. Aga jällegi- esimene takistus maas!!!! Ülejäänud sõit oli väga ilus ja stabiilne, Landolet pingutas ja minagi eriti ei seganud teda. kahjuks tuli ka viimane takistus alla, mis oli süsteemi teine (lattaed). Läks ennem süsteemi ilmselt natuke liiga lahti. Jällegi oli meil parim aeg. 100 cm saime siiski II koha Tori hobuste arvestuses ning üritame ka edaspidi sama nimelist võistlussarja kaasa sõita. Landolet olisiiski väga tubli, andsime talle palju nänni ja süüa, ning sõitsime ära koju.
Esmaspäev ma talli ei läinud, Landolet puhkas ning oliterve päev õues.
Eile tegin Landokaga ratsastus trenni, päris hea oli. Pehme ning lõdvestunud.
Täna (kolmapäev) tegin jällegi ratsastust. Täna oli minu arust väga-väga hea! tegime traavi pikendusi, galopi jalavahetusi ning ka seerialisi! Landokas tegi täna esimest korda seerialisi jalavahetusi. Ema isegi filmis seda. Kuna need olid tema esimesed seeriad, siis olin mina piisavalt könn seal seljas, aitas just kui kehagateda kaasa (tõstsin jne), aga Landolet sooritas neid väga hästi. Järmine kord üritan sadulas paigal istuda ning rahulikumaltteha. Ma tean, et ta suudab neid ideaalselt! Kunagi riputan video netti ka, siis lingin samuti ka siia.
Tänaseks aitab küll, homme ehk jälle:) Homme plaanis minna võtta hüppe trenn Riina käest :) Eks näeb, mis välja tuleb.
PS: kui mul on mingid sõnad kokku kirjutatud, siis ma, ausõna, ei tee seda meelega. Mul lihtsalt klaviatuuril tühik eitaha minuga koostööd teha :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
