kass my ass

Viivi läks siis minema :( JA asemele tuli uus hobune, kelle nimi on Cat. Jah, ongi nimi Cat. Üsna huvitav nimi hobusele- kass :D aga hästi kena on, mega ilus värv (selline tumeshokolaadi kõrb) ja super ilusad seisud/jalad, nagu raamatust võetud, ausalt ka :P Hästi kartlik oli, aga siis läksin jalutama temaga ning võtsin müsliämbrikese kaasa ning siis oli küll suur suur sõber. Küll me temaga ka hakkame läbi saama, mulle isiklikult meeldib tema tüüp ja välimus kõikidest kõige rohkem. Isa oli minu meelest Quidam's Son ja ema oli Heartbrakeri x Darco liini, seega not bad. 2004 või 2005 aasta sündinud, ei mäleta täpselt. Eks mõni teinekord annan teada, teen pilti ka. Hetkel ainult sajab ja tormitab siin, Beto pole ka see kuu kordagi veel ise ratsutanud, ma olen ise koguaeg sõitnud. Laisvorst selline.

murtud roos

jamh.. tunne on täpselt selline.

Pidevalt olen kõiki kolme sõitnud, ma ei mäletagi enam mitu nädalat. Täna oli Ramona lihtsalt vapustav. Muidu ta suht kange seljast ja nii, aga täna rullis nagu ma ei tea misasi... Nii hea oli ja kõik muudkui karjusid muy bien :D:D et siis väga hea! Kaela sirutas vist nii palju kui võimalik ette alla, tagant tõukas nii tugevalt, aeglane tempo ja pikad allüürid, nii hea noh. ja lõpuks ometi hakkas puristama (st nagu iga väljahingamisega puristas koguaeg) ja üldse oli esimest korda MEGA lõdvestunud ja meeldiv sõita... :') nii hea. OuiOui oli aga täna esimest korda vastik. Ei viitsi rääkidagi. Nana oli jällegi naa ja nii (naa-ni banaa-ni), aga loeks ikkagi väga positiivseks tema treeningu, siise vajus ainult palju.

Igatahes eile sain teada, et Ramona peaagu müüdud (st. raha aint maksmata veel) ja ilmselt jaanuaris sõidab kohe ära. Minu väike Viivi on aga täiesti maha müüdud ja lahkub juba esmaspäeval. :( Siis tuleb ka uus hobune asemele, veel ei tea, kes, aga fakt on see, et tööd jääb vähemaks, kuna Beto otsustas ainult kahte hobust hakata pidama... Sellepärast tegin siin natuke mõtlemis tööd ja märtsin sõidan ära Inglismaale elama mõneks ajaks. Mitte, et mulle siin ei meeldiks, meeldib VÄGA, aga tööd on liiiiiga vähe.. Mida ma teen päevad läbi siin? passin lihtsalt tühja arvuti taga. see pole elu ju.. Oijah. Mis seal ikka.

RAHULIKKE PÜHI KÕIGILE!

Soovib: Riin suksudega

landolet ja porgandid

kõige pealt suured-suured õnnitlused Kristile ja Landoletile, kes täna Luunjas võistlustel võitsid kolmanda koha!!! :) Kullo Kender võistles ka Lantsiga, aga neil tuli üks maha. Mul nii hea meel Landoka üle, järelikult neil peab hästi klappima ja ta on heasse peresse sattunud! :) Süda on rahul ja ma ei muretse enam üldse.

Porganditest tahaks nii palju, et käisin täna ühes hästi suures supermarketis porgandeid ostmas. Kõige pealt vaatan, et ainukesed porgandid on kile sisse pakendatud ja näevad kohutavad välja, siis vaatasin hinda 1 euro (ala 15eek), siis vaatasin, et neid oli ainult pool kilo NING ALLES siis märkasin, et nende realiseerimis aeg oli 12.12... (täna juba 19.12). Ühesõnaga poole kilo porgandite eest, mis on halvaks läinud ja koledad viisteist eeku. issand jumal, kilo hind on siis juba ala 30eeku. Eestis on mingine 4-5 krooni normaalsed porgandid.. õudus. aga noh, kuna mul oli porgandiisu nii suur, siis valis välja kõige ilusama pakendi ja ostsin need endale. Kõige halvemad ei olnudki, aga head ka ei olnud. Ilmselgelt mul nüüd pikemat aega porgandi isu ei ole.

külm ja tuuline hispaania

õudne lausa kui külm siin hetkel on. nüü hakkas tuul ka puhuma. hetkel on õues +17 ja tibutab, tuuline ka. Istun enda toas, konditsioneer on 30 kraadi peale pandud, olen kahe suleteki all riietega ja ikka veel jahe. Ei kujuta ette, mida peaks ma tegema Eestis hetkel -22 kraadiga, õeh..

Esmaspäeval igatahes sõitsin kõik suksud ära, ainuke hea poiss oli OuiOui. Ramona oli nii äkiline ja pöörane, Nana oli nii lais ja kange ja vehkis peaga. Õeh. Teisipäeval oli OuiOui endiselt kõige parem poiss sõita, Ramona oli kõvasti parem, Nanaga ei viitsind hakata kaklema ja tegin talle pessoa-kordet. Kolmapäeval sõitsin jälle kõiki, kõik olid väga head! Neljapäeval kordetasin Ramona ja OuiOui Pessoa kordesüsteemiga, Nanat sõitsin šamboo'ga. hea oli, ei kakelnud ega midagi, ilusasti rahulikult jooksis. Reedel hüppasin Nana ja OuiOuiga. Ramonaga tegin niisama. OuiOuiga hüppasin šamboo'ga madalaid takistusi, kuna TšeTšu kadus kusagile ära. OuiOui oli nagu viivi ikka, super nii ratsastades kui hüpates. täiesti laavin seda hobust. Nana ajaks tuli TšeTšu ka õnneks platsile, aitas mul hüpata ja tegi trenni. Ei lubanud mu bossile öelda, aga ütles, et neil hobustel pidi jõhkralt vedama, kui nendega mina sõidan Beto asemel haha. Igatahes lõpus Nana kalpsas kolmest rida, esimene oli lattaed, siis 1 fulee, siis lattaed ja kolm fuleed ning okser. kõik takistused oli 145cm lõpuks. Hakkas isegi esijalgu kiiremini korjama :) nii hea meel. nii hea oli ta täna. (:

Mingine video ka: http://toru.ee/view/dc7866b6b8d5/?as=0 see tehtud siis esmaspäeval kui suksud veel alles Beto-järgselt traumeeritud olid. Nana vehkis peaga nagu pöörane.

ü nizama

Laupäeval olid võistlused, Ramona võitis jälle ja OuiOui seljast kukkus Beto teisel takistusel alla hahahahaha. Kahjurõõm on ikka kõige suurem rõõm. Peale võistlusi sõitsin Nanat, super oli. Pühapäeval sõitsin Nana ja OuiOui, mõlemad olid perfectid, Ramonale tegin kordet, kuna ei tundnud ennast hästi ja ei jõudnud. Esmaspäeval sõitsin Nanat, kohutav oli. Teisi ei sõitnud, sest tundsin end järjest kehvemini. Teisipäeval (e täna vist) sõitis Beto Ramonat ja OuiOui'd, Nanat sõitis Luisi 18a poeg :P Isaga täpselt ühte nägu. Vihastasin täna Beto peale nii hirmsasti. Läksin talli kell üheksast, ootasin teda kuni kella üheteistkümneni, siis sõitis ta Ramonaga 3 tundi!!!!! Terve Ramona treening põhines kas seismisel või natuke jalutamisel, sest Beto lihtsalt lobises terve selle aja maha!!! kohutav ajaraiskaja, krt küll. Minu aeg on raha, temal jah lihtne, kõik raha tuleb naiselt, aga mind ajas täna küll vihaseks. Siis OuiOuiga tegi sama asja, läksin siis platsile ja tegin kerge märkuse. Siis andis OuiOui minu kätte, tegin temaga mõne ringi ja paar hüpet, läksin talli ja tõin Nana Astolfi pojale. Neil läks päris normilt, aga jubedalt kihutas Nana. Muidu poiss sõitis ilusasti ja rahulikult. muud polegi vist, haige olen igatahes :(

Estonia adiós, hola España

Homme siis tagasi Hispaaniasse. Nii ruttu on puhkus läbi saanud :( Jään igatahes Eestit väga igatsema, eriti oma emmet Üllet, venda Paachyt, õetütart Ruthi ning parimat sõbrannat Kaidit. Ülekõige jään igatsema Landoletikest. Aga mul on süda rahul, ta on nii heades kätes :)

Mnjah, igast pulli sai Eestis korda saadetud, midagi ei kahetse ja jään pigem puudust tundma. Näeme Jaanidel! :)

Mina ja Paachy Anne-Mai juures tallis :)

Venna süles :) Taga meie söberid Tai ja Kelgo.

Ja mehed jäid ka kõik Eestisse maha :(





I know I'll see you again weither far or soon... But I need you to know that I care
and i miss you..

juubel

Täna panin siis tähele, et mu blogil on juba 50 aktiivset lugejat :)

Eriti ei jõua kribada, aga käisin Landokal külas. klippasime ta ära, tegime trenni jne :) Kristi hüppas 135 temaga, Urmas Raag midagi 140 kanti. Kiitis hobust, aga ütles, et toores ratsastus (nojah, hobune 4 kuud seisnud ka ja sõitnud pole kordagi) aga pidi hea ratsaniku all grand prix hobuseks saama :D

Ei oskagi midagi rohkem lisada. Super peremees ja -naised on tal igatahes. :) Süda on rahul :)

landoleti uus kodu

Nii, Landolet jõudis uude koju Luunjasse oma uue perenaiskaga :) Soovime neile palju palju edu ja ilusaid tulemusi. :)

Järgmine nädal lähen Eestisse, siis kohe Luunjasse oma kullakest vaatama. Lubasin Kristile aidata ta ka ära klippida, sest noh.. Ma olen ju sellel alal profesionaal;) Et noh, järsku lööb Landolet mu terve käe ka sodiks klippimise ajal nagu OuiOui :D Landokale toon kaasa ka külakosti, mida tallist sain ;) Betol olid mingid katkised martingalid kusagile kappi visatud ja ma küsisin, mis nendega peale hakkan. Käskis ära visata, sest tal endal uued. Ma küsisin, et kas ma ühe neist kokku suudan panna, siis kas ma endale võin võtta. Vastus oli, et kui sellist rämpsu tahad, siis võta :D Igatahes on tegu Pessoa legacy elastik rinnarihmaga mis näeb välja täpselt nagu uus ;) mulle meeldib ja mitte vähe! :P Pilt: http://www.equishopper.com/p-10843-pessoa-legacy-elastic-breastplate.aspx klikkige pildil, et näha suuremana. Mul kuldsed pandlad ainult :) Natuke nipet-näpet sain veel talle, varajane jõulukink noh :) oeh, kuidas ma teda igatsen! Aga ma nii õnnelik, et ta endale tubli ratsaniku sai, kellega hakata Eesti juunioride (miks mitte ka välismaa) edetabeleid vallutama! ;)

võistlused

nii. Täna võitis Ramona 140cm I koha, OuiOui II koha. Ramonal oli väga ilus sõit, OuiOui näppis aga jube paljusid takistusi. Nana sõitid 110cm 4kp, ei saanud täpselt aru, miks latt maha tuli.

5 päeva pärast Eestisse! :)

nii

Ei läinudki marbellase :( Igatahes millalgi peaksin kipsi maha saama ja õmblused ka välja käest. Nüüd siis ka kindel, et 26.nov Eestisse :) Tagasi 4.dets. Eile ratsutasin oma kipisis käega OuiOui'ga :D muud polegi.

Plaanid

Nunii. teen kiirelt mingi kokkuvõtte. Käisime siis nv Madridis võistlustel. Läks täiesti normaalselt, eriti võib kiita Nanat. Sõitis iga päev 110cm ja oli väga-väga tubli! Kõik korrad küll 4KP aga rajad olid rasked ja need olid Nana esimesed võistlused. Väga hea oli teda vaadata, isegi Beto suutis natuke normaalsemalt sadulas istuda, kui tavaliselt. Tubli tüdruk! Ramona sõitis kõik päevad puhtalt, vä 145cm ümberhüpped. Üks tuli maha, aga ta peaagu ei puutunudki seda. No igatahes on Ramona vorm märgatavalt paranenud arvestades seda, kui lohakas ta veel oktoobri alguses oli. Laupäevases 135cm sai Ramonovitšh teise koha. Sõitis esimesena, ootas 40 sõitjat ja siis tuli viimane neljakümne esimene ja tegi ta aja 0.01 sekiga üle. Oui Oui tegi kõik samad sõidud, mis Ramona, aga iga kord 4KP. mina ei tea, samamoodi- peaaegu ei puutunudki.

Võistlustel oli mul oma groom :D Pesi kogu varustuse minu eest, klippis pooleli jäänud Oui Oui ära, pani hobused valmis jne jne. Super lux tööd tegi.

Homme sõidame ära Marbellasse, ei tea, kes seal mu groomiks on, kuna tööd ma nagu eriti ju teha ei saa.

Järgmine nädal tulen ilmselt Eestisse mõneks nädalaks paranema, sest mul pole mõtet siin olla, kui tööd teha ei saa. Jõulude ajal koju kahjuks ei naase, sest need veedan hoopis Belgias CSI ***** võistlusel ;) Saime kutse sinna võistlema minemiseks.

Landolet läheb ilmselt Luunjasse elama sellest pühapäevast, soovime talle seal edu ja palju jõudu/jaksu Kristile ja Ummile (Raagule) :)

purunenud kõõlused

Njh, Oui Oui lõi mind narkoosi all olles ja kõõlused nüüd sõrmes sodid. Tehti opp ja haigla arve läks üle 800euri maksma. Jube rõve oli ikka, haav oli nii sügav, et luu oli täiesti väljas ja paistis ning mingine veresoon oli pooleks ja sellest purskas verd välja lihtsalt. kohutavalt valutab. nüüd õmmeldi veresoon ja kõõlused kokku igatahes ja naha peal ka õmblused. peab paar nädalat kipsis olema.

aga hüppevideo Nanast: http://www.youtube.com/user/albeharari#p/a/u/0/1QtnRlVTw8M Beto ütles, et olen head tööd tema ratsastuse kallal teinud :) Ja beto naine kiitis mind selle eest, kui korralik ja puhas ma olen koguaeg :D Et tall pidi läikima.:P

Pidime täna öösel Madridi sõitma, aga kuna mul juhtus see õnnetus, siis lähme homme hommikul.

2 pilti Aafrikast

Salon du Cheval el Jadida, Cassablankas.

Hobune on siis OuiOui. tegemist vetcheckiga :P

mõttetult igav lihtsalt

im boooored...

Töö lõpeb enamvähem igapäev ennem 12 ära, siis on 5 tundi lõunat ja siis pean minema tagasi talli, et sööta 3 hobust. igavv.. Eniveis, täna sõitsin NaNa ja OuiOui'ga, Ramona panin karuselli pooleks tunniks, kuna ta selg on selline hellake. Las puhkab. Rohkem polegi midagi rääkida..

ahjaa, nüüd siis kindel, et jõuludeks Eestisse veidiks.

home, sweet home.

Tegelt ma ei viitsigi Aafrika võistlusest midagi erilist rääkida. Mulle igatahes ei meeldinud, kõik kerjasid raha ja pakkusid narkotsi koguaeg. Peale selle vahiti mind nagu mingit monumenti, sest olin blond. Tualetid olid seal maa sisse kaevatud augu näol, hais oli sama hirmus nagu oleks keegi surnud ja mädanema läinud. Kõige positiivsem kogemus oli aga kohata teel tagasi Hispaaniasse Ian'it. Üks mega tore inglane, kellega terve reis lobisesime ja üldse jube hästi klappisime. Mul mingi jube sarnane huumor inglastega, nii palju kui ma inglasi tunnen, nende kõigiga saan hästi läbi :D Igatahes on Ianil enda bänd, ta laulab ja mängib kitra ja ta ise näeb ka üli hot välja. Ei tea, mis värk mul nende muusikutega on *-) Pilt ka temast ja link muusikale: http://www.myspace.com/tanktrap69

Esmaspäeval panin OuiOui ja Ramona 20 mindiks karuselli. Sõitsin Nanat seekord Saksa hakamooriga. Ei olnud hea, halb oli. Tööpäev läbi.

Eile panin libiseva ja trensli. Vot töötas juba hästi! väga hea. OuiOui ja Ramona jälle karusellis 20min. Tööpäev läbi.

Täna sõitsin hommikul kohe Nana ära, Beto tegi trenni ja käskis belhamid hüppamiseks panna. See oli aga liiga karm, seega järgmine kord tuleb leida leebem kui belham ja nats karmim kui tühi trensel. Igatahes oli ta hüpates belhamiga tõesti nats parem, rohkem kontrollitavam ja sain paremini sammu sättida. Beto vist jäi rahule, kuna ütles: "I am very happy to have you", jei. Kui Eestis tundsin, et ainuke asi, mida hästi teen, on groomimine, siis siin tunnen end groomina täis tropina, sõitjana aga tunnen end veidike kindlamana. Oeh.. nojah.. Igatahes siis panin Ramona Beto jaoks valmis ja tulin koju lõunale. Õhtul pean veel OuiOui ära sõitma ja siis finiito :)

Tervitusi Aafrikast!

Teen kiire ülevaate, kodus kirjutan põhjalikumalt.

Esimene mure oli viisaga, mida mul ei olnud, et minna Aafrikasse. Mind ei tahetud laeva pealt maha lasta ja taheti mind tagasi saata. Siis aga üks prantslane (mees) armus mu blondidesse juustesse icc, ei tegelt ta helistas PRANTSUSMAA RIIGIPEALE (!!!) ja küsis mulle viisa! Tegi mingi kaks kolm kõnet (ta oli sugulane neile) ja saingi viisa kätte.

Tangeris vaadati mind nagu mingit monumenti, igalt poolt lendas msni aadresse ja el numbreid. Casablankas sama, võistlustel ka.

Eesti lipp lehvis CSI kolme tärni võistlustel!!!! Ütlesin Betole ka, et näe- vaata! Ja ta ütles, et ma ainuke eestlane siin, et ma pidin 135 võistlema Negriitaga, aga saatsime ta päev ennem tagasi Belgiasse. Ühesõnaga minu pärast oli hõisatud Eesti lipp :)

Pahandust sai ka tehtud, rohkem sellest rääkida ei taha.. :) Hetkel viie tärni hotellis ja kohe tuttu, sest olen väga väsinud. Kui tagasi Hispaaniasse lähen ja aega on, siis selgitan põhjalikumalt :)

Minu uus hobune ja lähenev Aafrika!

Homme öösel siis Aafrikasse võistlema! :P Kaasa tulevad Ramona ja Oui Oui. Negriita sõidab tagasi Belgiasse samal päeval ning täna toodi mulle mu uus hobune! :) Lihtsalt võrratu elukas! Nii mõnus, nii pehme, nii hea! Hüpanud küll veel ei ole, aga vaevalt ta mingi mõku on :) Jube arg oli alguses, kartis mind ja kõike, aga hiljem ninnu-nännutamist, ratsatrenni ja söötmist oli ta minuga parim sõber. Nii kurb, et pean ta maha jätma homsest :'( Kes tema eest ikka nii hästi hoolitseks, kui mina. Hakkasin täna suisa tervele tallile vastu ja ei lubanud talle kange peale toppida ja tahtsin trenslit proovida. Kõik teevad siin pehmet valjastust maha, kapslid peavad viimase piiri peal kinni olema tõmmatud, beljaamad või kangid suus, ristkapsel sama kõvasti peal. Niisiin sain oma tahtmise ja panin seest tühja (kerge) tavalise trensli talle ning läksin sõitma. Krt kui hea oli vaadata neid ammuli suid, kuidas üks hobune suudab ka ilma kangideta joosta pea ratsmes ja tagant veel nii aktiivselt. Järsku suutsin kasvõi ühe inimese panna arvama, et ei ole vaja koguaeg kange toppida. Tõeline super elukas on mu Õunake! :)

Ülejäänud pildid siin: http://fotoalbum.ee/photos/hoshinosenshi/sets/873451

Ahjaa, sutsu päikest sain ka pühapäeval võistlustel..:P Kerge joodiku päevitus. Ramona igatahes sai ümberhüpetel 135cm 4kp kahjuks ja Oui Oui ajas põhiparkuuris ühe maha. Mõlemad vea selle pärast, et Beto hakkas hobust juba hüppe peal täiega käänama ja pöörama. Hobused on aga super head :)

elust ja olust

Pole midagi erilist rääkida, jube igav on.. Koguaeg tööpäevad kella üheks läbi, siis vaja kell 5 ja kell 7 talli, et panna kolmele hobusele hein ja jõusööt ette. mõttetu kütuse raiskamine, aga õnneks mina ei maksa selle eest, icc.. Täna oli üle pika aja päev, kus lõpetasin kella neljaks. Meie tallis olid võistluse ja Beto sõitis kõige kõrgemat (ehk viimast sõitu), seega kuni kella poole kolmeni passisin ma täiesti tühja..:P Aga mul tekkinud päris mitu head sõbrannat siin, ratsutajad ja minuga samast tallis. 2 inglannat ja mõned teised minust vanemad naiskad veel, kellega lähme (tuleb ligi kümne pealine naistegrupp) klubisse ükspäev..:P Järgmise nädala teispäeva öösel vastu kolmapäeva sõidame ära Põhja-Aafrikasse, kui sealt elusatena tagasi peaks jõudma, siis peale seda lähmegi tüdrukute õhtut pidama..:P Üldjuhul on natuke liiga vähe tööd... Negriita sõidab teisipäeval tagasi Belgiasse ja siis tuuakse uus (loodetavasti on kolmas hobune mõistuselt korras ja rahusteid mitte-täis-süstitud). Sama hobune lõi mind esimene päev (klippisime teda, panime oma korda süsti, et klippida saaks ning uimasena virutas mu jala täiesti pajapõhjaks. siiamaani valus), Betoga võistlustel lihtsalt pukitas ennast platsilt välja. Oleks see esimene hobune sealt samast kasvandusest toodud, kes koha peal on proovides super, koju jõudes aga kohutav, aga ei, see juba teine hobune samast tallis Belgias. Ehk kolmandaga läheb õnneks (kuigi ma poleks seda teist hobustki võtnud, kui ühe korra oleks petta saand).

"Kohutavalt raske päev"

Õudne lihtsalt. Läksin kell üheksa tööle, jalutasin natuke aega kolme hobusega ja ootasin 5min kuni veterinaar neid vaktsineeris. Siis läksin koju. Mul pole ammu nii "rasket" päeva olnud :D

Õhtul korra talli, söödan nad veel ära. Praegu aga umbes 6-7 tundi vaba aega.

Are you wearing pink underwear???

Oooojaaa, mu ilus aluspesu läheb siin paljudele peale, irwwww..

Tervitusi siis Hispaaniast! Pole varem olnud aega, et kirjutada, sest on olnud kohutavalt kiire. Töö iseenesest raske pole, aga aeganõudev ja väsitav. Esimesed päevad klippisin 3 hobust, sõitsin, kordetasin ja veelkord sõitsin, tegin bokse ka puhtaks (tervelt 3 tükki). Reedel sõitsime võistlustele, olime seal 4 päeva (reede õhtu, laupäev, pühapäev, esmaspäev) ja terve see aeg sai napsutatud.. Jõudsin iga hommik tööle, ise alles jumala lakku täis tapva palavuse käes.. irw. ma pole juba 3 päeva mitte midagi söönud, sest mul on nii kohutavalt halb sellest kuumusest siin. Koguaeg 30-35 kraadi, tappev no! Joon päevas keskmiselt 4-5 liitrit vett.
Hästi vahvad uued sõbrad sain ma ka endale, ühe brasiiliase ja teine on päris ecuadorist. Hästi toredad kutid, nendega sai palju nalja :D Loodan neid edaspidi ka võistlustel näha. Jube kahju on ainult sellest, et kumbki neist inglise keelt ei rääkinud, aga õnneks saan hispaania keelest üsna hästi aru ja väga suuri probleeme ei teki (see on see hispaania seebikate vaatamine :D (yo no ablo espanol)

Mina ja brasiilialane, kelle nime ma ei suuda hääldada ega ka kirjutada

David, pärit Ecuadorist ja paganama kuum oli ta :D

Ennem klubidesse minekut, David tegi pilti

Aga ega ma oluliselt midagi rohkem ei oskagi rääkida. Koht on vapustav, lugematul arvul sõiduplatse, megalt palju hobuseid (midagi kahesaja ringis vä), hipodroom, karusell, vet keskus jne. Kodu on mul ka mega kena, mul on enda isiklik vannituba ja meeeeeeeega kena tuba meeeeega suure kapi ja voodiga, telekas jne, wifi ja kõik muu. Süüa teeb ja mu tuba koristab meie teenija, mu pesu peseb ka tema, suht lebokas noh :)

aga kuulge, jälle kirjutamiseni siis.

Aa, järgmine nädal lähme Marocole võistlema :)

EDIT: viskasin fotoalbumisse mõned pildid ka üles:

võistlused- http://fotoalbum.ee/photos/hoshinosenshi/sets/869949

minu kodu- http://fotoalbum.ee/photos/hoshinosenshi/sets/869957

Hispaania

Sõidan ülehomme (poole tunni pärast homme) Hispaaniasse Sevillasse elama. Sama töö peale, kus eelnevalt Karin töötas, ta peab blogi sellel aadressil: http://blanxjadom.blogspot.com/

Landolet jääb Eestisse Anne-Mai juurde elama ja Ann lubas hakata temaga sõitma ja võistlema ;) Müüsin oma sadula ka Annekale maha, Hispaaniast tagasi tulen, siis ostan Landokale uue ja veel parema sadula :)

Hakkan Landoletut meeletult igatsema :(

Aga soovige mulle edu, sest pean jube mitu ümberistumist tegema lendude vahel :D

I'll build pyramids

chillout.

Käisin täna tallis ja ratsutasin esimest korda üle kuu aja. Kas on mõjunud puhkus või olen ma vahepeal unustanud oma lollid vead- hobune oli laitmatu. Kui muidu peale puhkust on temaga võimatu sõita (rapsib, vahib ringi, kihutab jne), siis täna oli ta nii hea..:) Trenni lõpus läks Valdo ka selga talle. Said omavahel suurepäraselt läbi ning neid oli meeldiv koos vaadata :)

Ennem trenni mängisime temaga pikalt koplis, filmisime korda mööda emaga tehtut. Ma tunnen, et ma ei pea endale mitte ühtegi ravimit ja pilli sisse sööma, sest ainult tema üksi teeb mu jälle endiseks, terveks tüdrukuks tagasi, ainult aega võtab. Oh, ta on niii hea.. :)

tegin video ka: http://toru.ee/view/7ac495046107

Päikest.

alasti ratsutamine

Ma panin selle pealkirja muidugi sellepärast, et te nüüd kõik mu uut postitust loeks.

Igatahes reedel, Anne-Mai 25.a juubelil tema kodus tegime Carmeniga sutsu nalja. Carmen pole kaua ratsutanud ja Iirimaalt alles tuli, seega otsustasime mingi öösel kella kolme ajal ratsutama minna Landoletiga. Kuna Landokas oli koplis ja varustust meil ei olnud ning mina olen kitsi, siis viskas Carmen mind niisama selga (tema sõita muidugi ei saanud kuna ma olin nii ekstaazis). Landokal ei olnud isegi päitseid peas. Ta heal juhul hakkas võib-olla traavima kui ma juba näoli mutta maha käisin.. irw. Silm on nüüd sinine ja prillid kõverad, aga nalja nagu sai. Pärast läksime Landoletile kätte maksma ja üritasime seekord kauem seljas olla, aga siis ta peitis end pimedasse koplisse täielikult ära ja me ei leidnud teda üles.

Tore nv igatahes oli, eriti laupäev :D Usun, et lõbutsemine mõjub mu tervisele hästi, seega elan täiel rinnal. Vähemalt sai lõpuks keegi pehmeks räägitud ajee ;D

võistlused jne

Reedel korrastasin Landot, ei viitsinud sõita ausaltöeldes ja andsin ennem võistlusi vaba päeva. Veetis nagunii hommikust õhtuni koplis ja treenis end ise.

Võistlused läksid nii nagu nad läksid. Kimmuga madalas sõidus tuli 2 maha, kuna hüppasin ennem hobust, muidu oli tubli ja õnneks ei kartnud rohkem valgeid liivalaike muru sees. Liivalaigud Landokaga 100cm said aga saatuslikuks. Esimeses osas 4kp, kuna peale süsteemi ehmatas ära selle valge laigu peale. Kukkusin vastu ta kaela sadulast välja ja võtsin ta seisma, kuna aga aed tuli ette kiiremini, siis astus ta ühe sammu tagasi. Ronisin sadulasse tagasi, sõitsin parkuuri vigadeta lõpuni, aga kahjuks hobuse seisaku tõttu sain tõrke kirja järgmise takistuse ees, mis oli alles ilmatult kaugel. Muidu hobune toimis ja oli üle üldse super! 110 ei klappind mulle aga kuidagi. Landokas päästis mind nagu meeletult ja ronis igaltpoolt puhtalt välja, kust oli vaja. Kolmas läks maha, kuna tulin viltu peale ja hakkasin takistuse peal pöörama. Nagunii oli takistus jube viltuse maa peal (st üks post/pukk oli kõvasti kõrgemal kui teine), siis oli niigi raske hüpata ja tegin veelgi raskemaks. Siis ennem süsteemi olid jälle need tobedad laigud, mille peale ta jälle õhku kargas ja ei pannud tähele, et süsteem on ees. Hüppas kohe esimesse okserisse sisse, sealt teine 4kp. Ma olin juba endast nii väljas aga sõitsin edasi, takistused olid päris kõrged ka. Koguaeg päästis ikka meeletult. Kokkuvõttes siis 8kp 110cm. Üldarvestus karikasarja suhtes oli nii, et kõik etapid me juhtisime seda arvestust, aga kuna viimasel etapil olid punktid topelt, kust mina kogusin vaid 2p, siis pidime leppima kolmanda kohaga. Kunnar Klettenberg võitis selle sõidu, seega tema sai 24p ja sai üldkokkuvõttes teise koha, kuigi polnud ühtegi etappi varem võistelnud. Sealt kohalt ka minu imestus, kuidas lasti tal üldse startida, kuna tegu oli finaalsõiduga, kus topeltpunktid. Määrustikus peaks kirjas olema, et kui finaal on topeltpunktiline, siis ratsanik, kes pole eelnevatel etappidel osalenud ei või startida finaalsõidus. nojah.. kadeduse-uss mu sees on suur, aga mis teha. Kunn sai kokkuvõttes teise koha. Sain igast manti muidugi ka, roseti, karika, autopoleerimis komplekti, kella ja pudeli jube head veini, mis läks kiirele hävitamisele minu poolt.

Pilt Landoleti reaktsioonist sajas sentimeetris valge liiva laigu peale. Autor Kaisa Hurt.

Pühapäeval käisime Landoleti vaatamas, aga vaba päev oli tal. Oli hommikusöögi jätnud puutumata, kuna tahtis kohe õue ära saada. Esmaspäev ei näinud teda üldse, kuna oli koolipäev. Muide, pühapäeval käisin ka koolis juba.. hehe..

Üldiselt on tänane nädal alanud jube halvasti, detailideni ei lasku, aga osake minu parimast elust on kadunud. Let's see what life brings.

27.august

Pole elu sees ennast vist nii palju liigutanud.

Kõige pealt talli, hüppasime 2 hobust ära. Landolet oli hüpates normaalne, kohati sõitsin nagu liiga lamedaks. Ei oska täpselt öelda, aga muidu vägeva poweriga hüppas. Kimmu hüppas ka hästi, lõpus oli väsind ja siis ajas latte maha :D Endal nii pisikesed jalad, kuidas see võimalik on.. Igatahes mõlemad suksid said pikad ja väsitavad trennid, mina kaasaarvatud. Ujusin higist. Siis läksime koju, panin koti valmis ja läksime Katuga trenni. FATBURN irw. Ei viitsind teist bussi võtta, seega jalutasime Tervisesse ise u 1.5-2km, tegime seal 1h mega aktiivset fätböörnimist ja siis jalutasime sama tee tagasi. Kojujalutasin ka 3km. Minu jaoks oli seda palju, ma olin suremas. irw.

täna

täitsa mõttetu päev üldjuhul, aga räägin ikka.

Läksime talli, sõitsin Landoka ära. kõik. Ta võiks juba ära harjuda uue kohaga, aga ikka peab ringi vahtima koguaeg ja ümbrust uurima, heh. Sõites oli täna enam-vähem, kohati jube hea, kohati suht peast kinni hoidma panev. Kimmut sõitis täna Ann, nagu päris ratsaponi kohe =o)

Õhtul sain üsna sellise ärritava kirja. Ma ei tea, kellel nii kade meel on, aga edu teile, teie soov sai täidetud.

Landokas jääb endiselt minu hobuseks :)

25.august

Käisime kõigepealt linnast läbi ja ostsime annekale 25m pikendusjuhet, et panna hobuste karjusele uuesti elekter sisse. Siis sõitsime Soonele ja alustasime õhtut. Tõime Landoka sisse ja panin ta valmis, läksime ratsutama. Oli päris hea ratsastuse poole pealt, pühendus seekord õnneks ainult ratsutamisele ja ei vaadanud koguaeg, kus hobusekari peitub =o) Nagu plaanis, pidime natuke hüppama. Paugutas ikka räigelt, enamus korrad pani jube kaugelt lendu (ma ei saanud vahet ka sättida, kuna puudusid läätsed ja prillid, seega hoidsin lihtsalt sääri ja ratset peal, hüppas nagu vanapagan). Süsteemi tulime ka, esimene oli 115, tagumine ristokser keskelt 110, äärtest 135, seega umbes 120cm kõrguselt pidi hüppama vähemalt. Vahe oli 7m, seega päris kitsas oli ja vastu päikest hüpata. Üsna raske, sest okserit pidi ta jube alt hüppama, aga tuli välja küll lõpuks.

Seejärel võtsime poni ette. Mina hüppasin niiviisi normaalselt ja rahulikult, lubasin tal alla minna koguaeg (või no temapuhul hüpata norm-koha pealt) ja tuli välja küll enam-vähem. Pöörab juba jumala hästi ja sisse ka ei vaju, tõuseb kohe õigest jalast galopilegi. Nii ruttu õpib =o) Siis läks Ann selga. Vot seda oli ülimalt seff vaadata, Ann ikka tõeline ponisõitja =o) Poni paugutas kaugelt nagu pöörane, lõpuks hüppasid mingit päris kõrget plank-tõusvat, 100cm oli kindlasti =o) Trenni lõppedes jalutas Rax ta maha ja mina tõmbasin tallist uttu. Käisin korra veel Torist läbi, ajasin sõpradega 15min juttu ja läksin koju.

Landokas tundub igatahes Anneka juures nii rahul olevat oma eluga =o) hommikust õhtuni õues, saab mitu korda päevas veel süüa ka ja õhtuks küsib juba ise tuppa =o) nii armas

hull hobune

Täna läksime talli ja vaatasin kuidas mu muidu rahulik hobune boksis ringi lihsalt tiirutab. Ma alguses mõtlesin, et ta on haige. Siis tuli Annekas ja ütles, et ta oli just teda õue viimas, et tegi kopli igaksjuhuks natuke kõrgemaks. Lasime ta koplisse ja esimest korda elus ma vist nägin teda õues ringi kihutamas. Tal oli jumala suur rohukoppel kus ta jooksis ühest äärest teise ikka päris räigelt kaua ja pidevalt. Ühel pool aeda olid 2 mära, teisel pool 1 ruun. Ta ei suutnud otsustada, keda valida :)

Läksime Kimmuga sõitma. Täna oli juba jumala vinks-vonks. Ei vajunud sisse ja üldse oli täitsa priima. Hüppasime ka madalaid ja neid paugutas vägevalt. Ma näen ta seljas ikka nii pikk välja, hüppe ajal pean enda selga lausa küürutama, et mitte tema kaelast üle olla :D

Siis võtsin Landoka koplist ja panin ta valmis. Uues kohas on ta ikka päris ärevil, muudkui vahib ringi ja eputab teiste ees. Alguses sõites samamoodi, siis peaagu vihastasin jälle, aga võtsin ta ennem kordele mõneks minutiks. Ronisin selga ja oli ideaalne. Nii hea on peale paksu poni sõita suure ja massiivse hobusega. Jalad ei ulatu kõhu all vähemalt kokku :D Panin Landoka tagasi koplisse ja läksime Torisse Aadi Pärtli-päeva pidama.

Ma ei söönud terve päev mitte midagi, sellepärast, et õhtul saaks end Aadi legendaarsetest mulgikapsastest ogaraks süüa. Veidi veini ja soolaube veel kõrvale, nii nämmi. Anneka ema igatahes ütles, et terve see aeg mis me Toris olime, oli Landokas endiselt jooksnud mööda koplit edasi tagasi :D

Homme tahaks Landoletiga hüpata ka, pole ju eelmisest võistlusest saadik seda teinud. Kui Kallaste takistused tagasi toob, siis ehk õnnestub. Tahaks midagi madalat ja tehnilist hüpata, neljapäeval hüppaks siis rada. Laupäeval võistlused. Otsustasin ainult 100 ja 110 sõita, sest pole koos treeneriga hüpanud nii kaua ning omapea ei julge hakata 120 proovima. Igaksjuhuks, pole vaja mul ju ennast tappa, sest hobune nagunii hüppab :P

Muud siis midagi, läheb kebin magama ära. head ööd.

Viimane nädal koos Landoletiga ehk elu keerdkäigud

Jah...

Laupäeval käisid inimesed Landoleti proovimas ja otsus tuli üsna ruttu- Landolet peab nende omaks saama. Aga ma ei muretse üldse- pere tundus üli tore ja abivalmis, positiivne ning tüdruk ratsutas Landoletiga väga hästi, lisaks oli neil väga hea klapp.

Kuna veedame koos veel oma viimast nädalat, siis üritan siia kõik päevad kirja panna, et oleks kunagi, mida mäletada.

Pühapäeval (täna) möllasin mööda Torit ringi. Kõigepealt panin Landoleti koos Mecuga õue möllama ja andsime Landoletile pannkooki pühapäeva puhul. Siis kutsusin Immu endaga välja ja rääkisin temaga tunnikese juttu ja aelesin tema otsas. Siis tuli aga mu ema uudistega, et Torist välja liikumine hobusega muutub homsest võib-olla võimatuks. Seega pakkisime oma asjad ja kodinad kokku ning läksime tänasest Anne-Mai talukesse. Seal on niiii armas ja hubane. Kui veel Kallaste käest takistused kah kätte saaks, siis oleks ideaalne! Toris läku-läkutasin veel lätlastega, kes soovisid hobuseid osta (Landoleti suguseid) ja ütlesin neile, et jäid hiljaks. Hea hobune lipsas käte vahelt :P

Anneka juurde saabudes kõigepealt võtsime Landoleti maha ja siis võeti mind kohe kaasa ning aeti Anni uue poni Kimberly selga, ema jäi asju lahti pakkima. Igatahes poni oli alguses niiiii imelik :D Ma viimati sõitsin poniga vist üheteist aastaselt. Piltide pealt olen vaadanud, et hüppab küll vingelt (lisan alla ka pildi), aga ratsastus oli küll vägagi nullilähedane.. Traavi jooksis kinniselt, galopis vajus koguaeg sisse, vingerdas jne. Pööramine oli ka kohati keeruline. Alustasingi siis nii, et jookseks võimalikult aktiivselt galoppi ja traavi. Lõpus isegi jooksis päris ilusasti juba ja isegi ratsmesse lasi enda pea. Samas küll jube vertikaali taha, seega pigem sõitsin teda niisama ainult lahti. Tegime naltsi ka kohe ning hüppasime mingist 30cm kummidest üle. Ma olin jumala kindel, et mul tuleb mats ja maaühendus tõrkumise pärast, aga poni ei teinud väljagi ja hüppas nagu rakett. Normaalne noh! Trenni lõpuks ei vajunud enam nii palju sisse ka ning jooksis üldse veidi normaalsemalt.. Võib-olla ma olin lihtsalt harjunud ka selleks ajaks tema allüüridega. Hüppasime mingit 80cm planku ka, sega põrutas kah vingelt. Alguses tahtis mind maha ka visata, kuna ma sorkisin teda kannusega, sest ta vajus nii sisse. Säärest välja ei teinud, siis kasutasin kannust. See ajas poni vihale ja tegi mõned hüpped taeva poole, aga kuna mina nii raske ja tema nii pekine, siis ega ta kõrgele ei tõusnud :D Peale seda rahunes maha ja rohkem ei perutanud, kui kannusega teda välja lükkasin. Lõpus sai juba isegi veiidke leebemalt temaga hakkama, kuna ta ei punnind vastu. Samas kahju sellest ponist. Tõeliselt nunnu ja andekas, aga täpselt selline tunne, et noored plikad sõitnud ja ainult hüpanud temaga, sest ratsastus on tõesti null. kahju, et talent raisku lastakse. Aga me parandame seda asja- me lähme nv temaga Vändrasse võistlema :D Üldiselt ma muidu ei teeks niiviisi, et lähen võistlema hobusega, kes ei toimi ratsastades, aga kuna me teema seda sellepärast, et poni saaks tallist väljapoole, hüpata, kogemust saada ja harjuda uute kohtadega. Lisaks, see jääb ka minu viimaseks võistluseks mu ülejäänud elu jooksul, seega võiks selle naljaga lõpetada.

Poni jalutas Ann ise maha, seega läksin talli ja panin Landoleti valmis. Landokas oli ärevil uue koha üle ning vahtis ringi ja jõllitas kõike. Toimis ainult siis, kui ma tugevalt märku andsin aga püsima ei jäänud kordagi. Mõtlesin, et ennem kui ma vihaseks end ajan, tulen seljast maha, seon ratsmed talle sadulavöö külge külgratsmeteks ja kordetan teda veidike. Jooksis seal hästi aktiivselt, kablutas ja lõpuks lõdvestas end nii ilusasti ette-alla. Tegime veidike galoppi kordel ka, siis lõpetasin ära ja läksin selga tagasi. Nagu teine tera, hobune oli super. Ei jõllitanud midagi, jooksis traavis nii ilusate pikkade ja rahulike sammudega, hästi aktiivne oli koguaeg. Galoppi tegin väga, kuna seal tahtis ta jubedalt rallida pea jalge vahel, seega mõtlesin mitte asja halvemaks ajada. Halvasti ei jooksnud muidugi, tagant oli üli aktiivne ja põrkas jube vingelt. Tegin siis veel palju traavi ja üleminekuid, volte jne. Väga ilusasti toimis ja üle-üldse oli tubli. Lõpetasin trenni, jalutasin pikalt ja Landokas uuris veel ümbrust.

Anneka juures on hea see, et hobused saavad ka õhtul hilja süüa. Kell 8.00, kell 15.00 ja 21.00. Toris said viimase toidu ennem kella viite ja siis ootasid hommikul kella kaheksani, et uuesti süüa. Annekal niii suured ja ilusad koplid ka, et täitsa lõpp mis spa =o)

Homme siis jälle, hetkel lähen sõbrannedega välja lohutus drinke tegema. bye-bye

Kimberly hüppamas. Autoriks on Carmen Peussa.

Veidike jutustust

Paljust rääkida ei oskagi, ei mäleta ning aeg on jube kiirelt lennanud.

Eelmise nädala reedes kuni esmaspäevani olin oma poisi bändiga kaasas Lätis, neil oli seal esinemine (Borderrock 09) ning see tuli suht selline vägagi kesine välja. tegime soundtsecki ära ning jalutasime oma poolteist tundi tagasi Eestisse, et osta Rimist õlut õhtuks (meil polnud latte vahetatud). Ostsime siis aga julgelt kõik õlli kaasa ning jalutasime tagasi lava poole, kui turvad meid väravas maha jooksid ja ütlesid, et klaaspudeleid sisse ei lasta. Mina ja Ilmar olime õnneks targad ja ostsime endale 4 liitrit õlu plekkpurgis kaasa. Nüüd igatahes pidime aitama teistel ära juua klaaspudeliest õlut, kuna ega kallist kraami saa raisku jätta. Esinemise jaoks olid ka meie plekkpurgid ära joodud, kõik olid lääbakil ja mindi esinema.. Martti oli eriti purjus.. ta veel soolokitarrist ka. irf.. Igatahes jah, muusika tundus kuidagi selline.. täiesti ainulaadne :D

Selles ajavahemikus sõitis Marin Landoletiga. Nüüd mõned päevad tagasi käisin Ivo Otsa trennis ja õppisin hästi palju. Kartsin täiega, et Landokas jälle tõrgub vms, sest esiteks oli ta Mecuga õues koos olnud mitumitumitu tundi ja nad ainult jooksid ja mängisid. Siis panin ta boksi, kus ta enda kõhu jõusööta täis vitsutas ning siis läksin sõitma ja plats oli ka libe. 3 ainukest faktorit, mille puhul Landokas hüpata ei taha/suuda väsimusest ja laiskusest. Õnneks nii hull asi ei olnud, oli päris hea! Ivo igatahes rääkis, et pean ratsastus trennides sõitma otse koguaeg, sest ta käib natuke tiiradi-taaradi ja hoiab pead ratsmes vaid painde ajal. Ühesõnaga tuleb sõita teda sirge peal ette alla ja nii, et ta sinna jääks ka. Muidu nii, et kui võtan traavist sammule siis tema viskab hetkeks pea lakke ja siis tagasi. Koguaeg peab ütlane olema ratsastustrennis, hüppamisel pole see nii oluline. Hüppamise kohta ütles, et meie põhiviga on see, et ennem takistust ei jookse hobune sirgelt. Teeb sirge peal jonksu sisse, mis kestab täpselt üks samm ning siis tuleb sirge peale kohe tagasi. Ei tohi seda jonksu tekkida ühesõnaga. See pidi meie ainuke viga olema. Alguses keerasin ka jube vara peale takistust ära, Ivo keelustas selle ning peale seda jooksis peale hüpet koguaeg sirgelt edasi. Koguaeg rääkis midagi mulle, üldjoontes muutsin end kohe ja kiiresti, ainuke asi mida käskis lihvida ongi see sirgelt jooksmine ette alla, mitte külgedele (nagu mina seda koguaeg harrastan) ning sellepärast pididki need jonksud vahest sinna takistuste ette sattuma. Aga seda ütles ka, et väga kihvt hobune on Landolet! :)

days passing by

Neljapäeval sõitsin Landokat ja jube oli, meeltult oli parme, hullult muid sitisatikaid ning ta oli liikumata, kimas nagu pöörane mööda platsi ringi.

Reedel sadas vihma ja sõitsin maneežis. Peale seda nägin välja nagu neegrist Hitler, sest tolmas meeletult ja kõik mu puhtad riided, nägu, sadul ja Landolet olid tolmu kihiga kaetud. Tükk aega võttis, et end puhtaks pesta ning ninast kõik see mustollus välja saada. See-eest oli aga treening SUUREPÄRANE! te ei kujuta ettegi lihtsalt.. Landolet pole IIALGI nii jõuliselt tagant jooksnud ning eest nii pehme olnud. Ratset võisid hoida vaid näpuotsas ning Landokas rullis tugevalt mööda maneeži ringi. Ta vedrutas üle terve keha (kael, selg, jalad) ning seljas olemine oli lihtsalt mul super. Nii hea oli vahelduseks nii hea sõit Landoletist kätte saada. Ta jooksis nii jõuliselt, kuid samas pehmelt, tempo oli koguaeg selline kiiremapoolsem, aga sammud olid mega pikad ja rahulikud ning tavalise "õmblusmasina" sammu asemel astus pikalt ette, mitte üles.

Laup. olin suguvõsa kokkutulekul. Kaebasin oma silma pärast, mis on jube põletikus ning lõpuks ema ei kannatand mu vingumist ja läksime koju tagasi. vahepeal shoppasin kusagil Vändra poes ja mängisin Vändra-Avelit. Seal maksis minu Christina Aquilera parfüüm 644.-, mulle kingiti sama suur pudel veidi alla tuhande eegu Pärnus. Normalnaja. Lisaks sellele võtab meie bemm 3 litsi sajale, seega sõitsime umbes nelja liitriga Võrtsi järve äärde ja tagasi ka :D Landolet puhkas.

Täna sõitsin jälle Landokaga. Ta oli sama hea nagu reedel. Lust ja lillepidu lihtsalt. Tavaliselt kui ta jube hea on, siis ma kipun enda võimeid üle hindama ja proovima igast elemente ja siis lõpetan trenni alati jube negatiivselt ära (ei tule ju minul välja), aga nüüd viimasel ajal kui ta sõites hea on, siis lõpetan suhteliselt varakult ära, et trenn positiivselt lõpeks. Peale trenni ajasin oma suure emme Landoleti selga ja ma pidin ära minestama. Mu ema, kes oli Landoletil esimest korda seljas (talvel tglt korra istus aga kobis alla kohe) istus hobuse seljas paremini kui mina!!! Nii sirge selg, nii hea püst, kätehoid ja puusatöö! no fanatsico. Mõtlesin, et teen siis naltsi ka ja käsen hobuse pea ratsmesse võtta. Rääkisin siis asja kõik ära ja ütlesin, et noh- tee. Järgmine hetk on hobusel pea täiesti rullis, mul vajus suu lahti... Minu 51 aastane ema, kes on teist korda elus hobuse seljas võttis LANDOLETIL pea ratsmesse.. Ma pusin nagu mingi mitu head minutit selle kallal iga trenni algus. Mõtlesin siis edasi, et ah tee mõni paine ka. Rääkisin jälle ilusasti ära, et sisemine säär hoiab hobust sirgelt ees, välimine ratse peal ja ava sisemine käsi. ja Landolet painutab.. Ma olin lihtsalt shokeeritud, et mu ema on minust andekam, no täielik nalts ma ütlen! Järgmine aasta sõidab PC harrastajaid, that's for shure! ;)

hõissa kauboi jipijipijeei

Sain haiglast välja, jehuu.

Ma olen nii liigutama, et ei tea kohe mida kõike ära teha.. ratsutasin, rattaga paarkümend kilomeetrit, ujusin, hööveldasin/lihvisin 4.5 tundi.. Nummi ^^

Aa haiglast öeldi nii, et võin kodus ka valuvaigisteid süüa. Järgmine kolmap. saan tetside tulemused kätte ja kui see ostusb imelikuks (positiivseks), siis tuleb eha seljaajust luuüdiproov ning kui see ka positiivne, siis tuleb ette võtta aju operatsioon.. HÕISSA KAUBOI JIPIJIPIJEEI

bad things continiue to happen..

Trenn ennem võistlusi oli juba mage.. Tõrkus korra.

Võistlused tõrkusin mõelmad sõidud välja. 110 puhtalt minu süül, 120 veel rohkem minu süül, aga kuna ma olin ka kangete antibiootikumide mõju all,siis mis seal ikka.

Miski igatahes maksis kangelt kätte ning tänasest olen haiglaravil ning hobust näha oma mõned nädalad-kuud näha ei saa.... Kanüülid käes, tilgutid küljes. Suht tiridamm ja vahva.

ISSAND, sa olid varem NII normaalne!

jah seda et ma olen kuu ajaga 6 kilo juurde võtnud.

WAY TO GO!

Pole ammu kirjutanud. Mõtleks, et kribaks midagi.

Üritan nüüd tihedalt Marini trennis käia ja puha. Mingi päev sõitsin, siis oli jube mõnus suksu. selline hästi pehme oli igaltpoolt. Hüppasin madalaid teinekord Marini trennis, kuni 80-90cm järsku. Jube hea oli..:) Igasse vahesse tegi igakord täpselt nii palju fuleesid, nagu treener käskis. Ükskord tuli sama vahe kuuega, teinekord viiega, siis jälle kuuega. Hea. Hüppas ka hästi. aga ega ma rohkem ei mäleta jah.

Täna hommikul (või õigemini lõunal) ärkasin muska kaisus üles ja tuli meelde, et ma pidin ju kella kümnest Toris olema, muhaha. Lubasin oma oma tulevaselle abikaasale (sepa aadile), et tulen vara hobuse juurde, kuna Aadi-kallis lubas Landoletile uued kõpsud panna. Õnneks pole Ilmari juurest Torri palju minna, 1-2km ainult :P Aadi üritas jälle vaadata/katsuda, palju mu tissud kasvanud on :D Aga tegelikult olid Landoka kabjad metsikult üle kasvanud, see oli lausa kole vaadata. Aadi igatahes andis Landokale tappa, sest Landokas lõik teda naeltega millepeale mina Aadile ütlesin, et ma ei abiellu enam temaga. jah kurb.

Ratsutasin ka kergelt Landoletiga, väga meeldiv oli. Tegin hästi palju üeminekuid erinevatele allüüridele ning lõdvestas end traavi/sammus/galoppis ilusasti ette alla ninaga mööda maad. Päris maad ei puutnund, kuna tal jube lühike kael :D

Üritame minna Sammulisse laupäeval võistlema 110 ja 120. Eks näda siis ole kuidas läheb. Homme hüppame.

Ja eluplaani sain ka selgeks enda jaoks lõpuks Viljandis mingit metsikut setukat taltsutades. Sel hetkel kui ta oma kabjaga mulle mööda nägu virutada tahtis ja mul elu silme eest läbi jooksis mõtlesin välja, et lõpetan keskkooli ära ning lähen edasi ärijuhtimist õppima. Investeerin oma elust KUNI kakskümend aastat töö peale, ülejäänud elu kavatsen elada suures rikkuses ja õnnes. Suuresti mõtlemises ei ole midagi halba, see on hea, et mul siht silme ees on. Äri pidamisel on tähtis vaid kulud minimaalsed hoida, mitte laristada ning võtta ette häid otsuseid ja teha veel paremaid investeeringuid. Jah, investori elu saab olema hea.

Lõpetuseks: We need financial education in our schools. Without it, we cannot tell the good advice from the bad.

you are my honey bun, sugar plum!

indeed.

Täna mõtlesin minna ja teha üks korralik trenn, aga kui avastasin oma suksiku talli kõrvalt liivakoplist, siis mõtlesin temaga veidi mängida. Alustasin sellega, et jooksutasin teda pikalt (lahtiselt), tegin suunamuutusi ning üleminekuid maast, aeglustas end hääle peale, kiirendas... peaagu, LoL. Ta oli juba nii kaua seal kuuma päikese käes vist olnud, et enam väga ei viitsinud end liigutada. Siis kutsusin ta enda juurde ja kiitsin. Kuna ta enam ei viitsinud nagunii joosta, siis mõtles seista. Kuna mina aga soovisin, et ta jalutaks ise lahtiselt minu järgi, siis sundisin ta taandama. Taandamine on hobusele ilmselt veel ebameeldivam kui niisama taga ajamine, siis otsustas ta edaspidi ikka minu järgi käia. Esimest korda elus tegi ta super häid peatusi, ehk siis jäi lõpuks ometi momentaalselt seisma, kui ka mina ning ei hakanud edasi/tagasi/kõrvale tuiama. Kõige rohkem üllatas mind, et ta taandas lõpuks ainult ÜHE näpu surve peale. Uskumatu, et mu tümakas seda üldse tundis. Alustasin rusikaga, edasi sõrmedega kuni ühe sõrmeni. Nii lahe.

Edasi mõtlesin, et kui juba "hobulausumiseks" läks, siis ratsutan samuti ilma sadula ja päitseteta. amazing! panin ta toole kõrvale seisma, panin valtrapi selga (et enda pükse väga tolmuseks ei määriks) ja nööri ümber kaela ning ronisin selga. Uskumatu, kui hästi ta pööras. täiesti fantastika! välimise säärega surusin sisse, sisemine hoidis painet (no uskumatu eks, aga hobune oli ilma millegita paindes!) ja keharaskusega pöörasin. Seisma jäi vaid siis, kui põlved kokku surusin. Taandas ka hästi, aga siis tuli appi võtta ka kerge nööri surve, aga nagu taandama hakkas, lasin lahti ja taandas ilusasti edasi. Tegin mega palju serpantiine, volte, diagonaale jne. No mega elukas ma ütlen, isegi tagu-/esiotsa pöördeid tegu. Tegin ringi galoppi ka, aga rohkem vajadust jätkamiseks ei näinud, kuna ta oli super hea.

Jalutasime veel natuke koplis, tegime veel mõned trikid. Uus trikk meie repertuaaris on steki hoidmine ja sellega koos jalutamine suus :D Hakkan võistlustel kõiki ahhetama panema, kui minu hobune veab kah minu stekke, kaskasid ja ämbreid suus ringi nagu Veerpalu koer :D Lõpus muutus tüdinaks, hakkas närima.

Usalduse meie vahel panime ka proovile. Võtsin valtrapi ning panin selle trippidega landoleti kõrvade külge kinni nii, et hobune ei näeks mitte midagi (a.la kott peas). Hobune läks alguses suhteliselt närvi, hakkas pea ja jalgadega vehkima ning taandas ärritunult. Kui ma aga kätega valtrapi veel rohkem vastu põski kinni surusin (valgus kadus täielikult) ja häälega rahustama hakkasin ning poole käega patsutasin, siis rahunes hobune megalt kähku maha, ning jäi seisma. Natuke aega veel vehkis peaga, et asi küljest ära saada, aga lõpuks jäi rahulikult seisma ja kuulama, mis mina räägin. Tõstsin valtrapi üles, Landokas nägi, et kõik korras. Panin valtrapi tagasi ning rohkem ta tähelepanu oma nägemise-kaotusele ei pööranud, vaid seisis kannatlikult. Njamh, päris "lack of trust" meil siiski ei ole.. :)

tõeliselt väärt kompanjoon! :P

When the top of the world falls on you..

Kuidagi nii halvad asjad on käinud käsikäes.. Parima sõbra surm, parima sõbranna kolimine Inglismaale, hobuse müük jne.. Headeks asjadeks võib muidugi lugeda enda ex-ist lahku minekut, sest damn, nii valelikku egoistist inimest ei kohta ikka igapäev! :P Honesty MY ASS! Aga tegelikult olen leidnud enda lähedale võrratud inimesed ka, ning see kaalub üle kõik halva.

Olen avastanud enda jaoks midagi uut, võrratut ning meeletut, see on põhjuseks miks pole jõudnud blogida, sest pea on muid mõtteid nii täis.

Aaa, õel bitch olen ka, aga sellest ei viitsi lihtsalt enam rääkida. Lihtsalt mõned võltsid ja valelikud inimesed suudavad tihti veel hullemaks ära pöörata (sorry, üks inimene tegelikult).

Teen väikese ülekande mu hetkelisest elust.

Mu pisike kulla kallis Kätlinike läks ära Inglismaale :'( wahahahaaa, kes mind nüüd treenib??? :( Nii kaua on seal juba olnud, palun tule tagasi!

Keda ma tagasi kutsuda kahjuks enam ei saa on mu kõige parem sõber. Too sama kett, mille enda kaelast ära võtsid ja mulle kaela riputasid parimate sõprade tunnuseks jääbki mu kaela ehtima kuni minu elupäevade lõpuni. Loodan sind kohata SEAL üleval, mu kallis.

Siiski on mul mõned, kes suudavad mind lohutada ja aitavad sellel raskel ajal. Nad suudavad panna mind naerma ja tagasi tuua mind unustustemaailmast tasasele pinnale. Aitäh, Kaidi ja Ilmar. Kaidi- võtame? võtame. Tänks, et tagasi tulid. Ilmar- aaa Mait, ole nii kena, et kui ma õhtul koju tulen, siis lase vesi vanni.. Mis lõhn mis lõhn, sama lõhn mis eilegi ;) (aegumatud Kreisiraadio naljad, aga tänks, et mul olemas oled :) )

Jätkan hobuste lainelt.

Käisime Vändras Pärnumaa MV'l. Eks olete ilmselt ise lugenud mis tingimused seal platside peal olid (mülkad, savi, muda, künkad, laus padukas jne). Hobune juba soojendusel ei suutnud kordagi puhtalt hüpata ja no võistlusest pole üldse mõtet rääkida. Igatahes 110cm sain avatud arvestuses neljanda kohe, võistlejaid oli 4. Pärnumaa MV arvestuses olin hõbemedali kohal, võistlejaid oli 2. Normaalne igatahes, sai 400soti eest vastutasuks porise varustuse, sopase hobuse, paki vähikomme, saunalina, 2 rosetti, medali ja 100eeku. suht reaalne..

Landokaga hüppasin millalgi Andruse trennis ning läks päris hästi. Andrus ütles, et Landokas on üks kõige parema stiiliga Lakmuse-järglasi ning seda olevat isegi öelnud aasta alguses Nuiamäel võistlusi käinud vaatamas Hollandis üks kõige tuntumaid hobusemehi Jan Greve. Andrus igatahes tõstis takistust, lõpus tundus selline parajalt normaalne ja hüpatav takistus, mis hilisemal mõõtmisel ostustus 150cm kastiks :P Ennem seda 3 fulleed oli ka kast, mille kõrgused 130-40.

soendus okser, mille peale Andrus ütles, et äh, Landokas ju naerab selle peale.

130-40 kast


150cm kast

Paar nädalat peale seda hüppasin jälle ühte kõrget takistust aga seekord üksinda ilma treenerita. Viimasel ajal oleme üldse hakanud jube vähe parkuuri sõitma vaid harva hüppama üksikuid kõrgeid või siis paari järjest. Võiks just vastupidi olla, et madalad ja kindlad parkuurid kõrgushüpete asemel..:P Igatahes tuli jälle üks 150cm lattaed ette. ei läinud väga hästi, ühe korra hüppas sisse, kuna jätab ühe esijala pikaks, aga kuna ta nii kõrgeid nii vähe on hüpanud, siis ei pane pahaks. 130cm pingutab nagu pöörane, kõik neli jalga alati kõrvuti :)

150- vajab harjutamist koos treeneriga. või üldse mitte praktiseerimist

130cm-ilus

Muul ajal on olnud koguaeg kas ratsastus või õues möllamine. Kuulsin Syreti käest, et kui Landokas oli üks hommik õues olnud, siis oli mingit kurge taga ajanud ja kimanud võidu tollega. Eile käisime näiteks mega palava ilmaga ujumas! :) Alguses seljas punnis vastu ja käis tagujalgadel ning ei järgnenud mu emale samuti mitte. Kui ma seljast alla tulin ja ise hobuse vette viisin, siis nagu niuhti ta sees ka oli. Ei tea, kas ta usaldab mind rohkem või siis on mul lihtsalt rohkem kogemusi ja teadmisi, kuidas hobusega tegeleda (võrreldes mu emaga). Väike pildi seeria ka:

mõnus.

Ma lihtsalt ei suuda end ära needa, kui lollisti olen viimastel päevadel käitunud ning kui halbu otsuseid ma olen vastu võtnud.. See on müstika.

Kõigepealt, ennem võistlusi (esmaspäevast alates) hobune jube loid, teisipäev kaelas mega kange ja kurk paistes, kolmapäeval terve söögitoru (kaelaalumine osa) ning kurk koos mandlitega jube paistes, pigistades mandleid hakkas köhima lima. Andrus andis antibiotsi ning süstisin ta ära, 5 min hiljem voolab hobusel ninast ja suust rohelist mäda. Jär

mine päev hobune ikka loid, süstisin korra veel, tatti tuli aint ninast. Reedest hakkas kergelt köhatama, pühapäevaks oli köha ja nohu täielikult kadunud, aga ikka oli vaja võistlema minna. Sõitsin aint 120, ebaõnnestusiN, mitte ei ebaõnnestunud me kahekesi. Kohutav sõit, hobune oli täiesti haige alles. Öeldakse, et õpitakse enda vigadest, aga tark inimene oleks sellist ettenähtavat viga küll vältinud. Krt ma olen ikka räme ohmu. Sõitsime parkuuri 4KP'ga (minu täieliku vea tõttu) ning saime avatud arvestuses V koha ni

ng tori hobustes IV koha.

Esmaspäeval märkasin paiset hobuse kaelal. Süstisin 3x ühte lihasesse, POLE SIIS IME miks lihas turses. Ilmselt suutsin ka õhumulli sisse lasta, ma lihtsalt ei suuda uskuda kui loll ma olen!!!!!! Esmaspäevast-pühapäevani (ehk 7päeva) andsin talle nüüd puhkust, et puhata välja end eelnevast haigusest. Teisipäeva veetis koplis, kolmapäeval viis ema ta õue sööma ning koplisse, pani paistetuse peale ka teelehti. Neljapäev talli minnes vaatan, et jube vahvalt hobusel esimene vasak jalg nagu pakk all. JESS, see vaid puudus! Võtsin välja, et vaadata kas lonkab või ei. Jookustasin teda isegi asfalt pinnasel ühe sirge, kuid longe õnneks puudus. Viisime ta koplisse, kus ta jalutas veidike aega, siis võtsin korde otsa ning vii

sin pori sisse jalutama (jahe teeb head). Tükk aega tatsas seal ning üritas korderingis koguaeg traavida (selle üle hea meel, sest kõik eelnevad päevad on ta niiiii nukralt passinud koplis, st pole kordagi jooksnud). Ennem boksi panekut pesin ta jalad puhtaks ning vaatasin, et paistetus peaaegu täielikult kadunud= hea meel. Panime ööseks jällegi 'imerohtu' teelehti peale ning pindeerisin pologa kinni, tallinaine lubas hommikul maha võtta. Ennem üldse jalutama minekut panin ka troksevasiini.

Mul on lihtsalt meeletult kurb vaadata enda hobust kurva ja loiuna. Ta ei taha õues olla, istuks vaid toas ja nosiks midagi süüa. Ta ei seltsi enam inimestega nii palju kui vanasti. Ta kardab iga tuuleiili ja liigutust, mille peale võpatab.. Kuidas ma olen nii loll ja suutnud selliseid asju temaga teha.. Ta silmad ei sära enam pooltki nii palju, kui varem.. Mida ma temaga peale hakkan :(

Ja vähe sellest nõelas mind ka üks tobe herilane, niiet mu terve käsi on rämedalt paistes ning sügeleb pööraselt.

LIFE SUX (without Landolet being happy)!

120cm avatud klassis viies ja tori arvestuses neljas

Trenireerimine

Kristjan says: Saksa Hertsogi tõugu, Liivimaa parim ratsu, Tori talli suurim kabjatäkk, konkistadoori liikur Landolet Suur the Välejalg :D  

Teinud koguaeg ratsastust ning 1 hüppetrenni sellel mööduval nädalal.

Neljapäeval hüppasin, selline oli ja ei olnud ka. Hüppas muidugi vägevalt, paugutas mõnusalt aga jooksis kuidagi jube laiali, ei tahtnud pikemate sirgete peal eriti kokku tulla. Hüppasime mingit süsteemi, mis oli paigutatud nii: rist- kaks fuleed- okser- üks fulee- okser- üks fulee- lattaed. Vahed olid metsikult suured, alguses 2 fuleed nagu istus, järgmine fulee kah aga ennem viimast lattaeda oli 8.5m vahe ja krt, 3 korda tõrkusin selle ees :D St tõmbasin ise ta igakord mööda, sest ma ise ei julgenud hüpata. Jube tobe, aga mul läks selle kõrge lattaia peale julk püksis jube jahedaks, oli miskit 120-25cm kanti. Lõpuks ajasin ENNAST sealt ikka üle. Hobune paugutas küll võimsalt, ei saa midagi öelda. Aga hullult tahtis hiljem ennast sealt samast vahest välja suruda, kust ma ta välja tõmbasin ennem seda lattaeda. Mitu korda hüppasin üks ratse täiesti pingul, teine järgi antud. Viimane kord hüppas väga hästi, patsutasin ning lõpetasin selle rea hüppamise. Sõitsin 1 korra mingit parkuuri ka, kõrgus 120cm kanti, mõned alla, mõned üle. Lõpuks proovisin veits kõrgust ka, hüppasime 145cm üsna laia okserit. Tundus, et hästi kauaks jäi koguaeg õhku rippuma, jalgu koristas külle jube hästi. Läks alla- tuli välja, läks kaugelt- lendas üle. Tõsiselt hästi põrkas, jäin temaga rahule. Panen mõne pildi ka.

Reede ratsastasin jälle, täpselt ei mäleta. Tegin suht lühidalt, ma olin väsinud veitsa vist. Mäletan, et algus oli super, aga kui grupp platsi peale tuli, siis hakkas veits vahtima, aga lõdvestas end galopis, traavis ja sammus megalt. Jooksis pikkade rahulike sammudega, kael esijalgade vahel ning nina mööda maad :D Seega hea oli.

Laupäev see eest aga ei olnud midagi lühidat. Päris pikalt ratsutasin vihma käes, aga asi oli seda väärt. Mina ei tea, ta nii tubliks läinud. Astub ilusasti sääre eest ning sooritas tagu ja esiotsa pöördeid sammus ikka PÄÄÄÄRIS hästi. Paremast jalast paremale poole tegi nagu megalt, teist pidi tegi kah enam-vähem, aga ma ei saanud ise päris hästi pihta, et kuidas see asi nagu teispidi käib- blondi värk :D Galopis oli hea, traav oli hea, painutas end igatepidi (ta võiks kringliks lausa hakata). Galopis üritasin esimest korda piruetti teha, aga oleksime äärepealt ümber kukkunud, kuna libe oli. Aga algus oli palju lubav :) Traavis üritasin teda korraks hästi kokku sõita ja jalgu tõstma panna. No mis ma siin valetan ikka, üritasin passage't teha, päris tuli välja ju :D Poolpeatuse näol oli asi väga ilmekas ja kena ning jalgu juba enamvähem tõsitis, aga siis ma loobusin, kuna ei suutnud piisavalt tagant peale sõita kui palju ma eest teda kokku nokkisin. Seega nii suured harjutused jäävad edaspidi vaid väga kogenenud koolisõidu treeneri käe alla. Lõpetasin trenni peaagu ära aga avastasin, et olin vaid pool tundi ratsutanud. Seega hakkasin otsast peale treeninguga pihta ning tegin veel umbes 20 min otsa. Lõpus tegime ka kavalette, mis oli kummagilt poolt otstest kõrgemaks tõstetud. Neid tuli küll megalt hästi, vedrutas end rahuliku tempoga üle ning samm ei läinud kordagi sassi (tavaliselt ta kipub seda harjutust hüppama kah). Edasi jätkasin galopis ning tulin galopi vahega kavaletid, peale neid jälle kokku ja traavile, uuesti traavikavaletid. Hästi toimis, ning ta tõesti oli väga püüdlik ja hea sõita. Arvan siiski, et see on üks meie kõige enam korda läinud trennidest üle aegade, ma tõesti olin temaga nii rahul.

Täna (pühapäeval) andsin talle vaba päeva ning Syret lubas Landoka õue koplisse pista. Homsest siis jälle kõva ratsastus, reede üritan hüpata ja pühapäeval Toris Torihobuse Päeval võistelda 110 ja 120 cm :)

Nädalavahetusest

Kõige pealt tänan kõiki, kes tegid mu sünnipäeva meeldejäävaks, tõsiselt chill ja lahe oli.

Niisiis.. Reede õhtul sai täitsa uhkelt pidu pandud, kingitusi oli ka täitsa vahvaid (nagu ntx sekspesu A korviga, mina kannan C'd :D:D), HIM'i Venus Doom jne. Mu lemmik viski mis mulle aga sünnaks kingiti ja mida ma heameelega oleks kunagi üksi kodus tinistanud üritati aga vuuki panna. Mu vend sai pätile jaole, võttis viski ära, noomis noort neiut ning siis jõi viski ise ära :D irw. Igatahes hommikul ärkasin päris kohutava peavaluga. Mõte sellele, et ees on ootamas pikk-pikk võistluspäev viis mind lausa masendusse. Peavalu tabletid mulle kah ei mõju vaid teevad ainult uimasemaks, siis otsustasin pohmelli alkoholiga uuesti likvideerida, naer. Mulle tuli võistlustele kaasa pöidlaid hoidma veel treener Kätu, õlle-varustaja Miku ning niisama ilus-poiss tribal-tattoo ja mega nahksisuga Audi omanik Mõtu. Võistlustele jõudsime ikka kuradima vara.... Olime veidike peale 12 kohal ning minu esimene sõit algas kusagil viie paiku vist. Hobused passisid päev läbi lihtsalt treileris. Ajaviiteks muidugi rüüpasime 5 tundi järjest õllet, viimase sõidu ajaks olin üsna "valmis poiss" omadega, naer.

Võistlusväljak oli suht kehva, tohutult künklik ja ebatasane, tuli sooritada hüppeid aukudesse (lohkudesse) või hüpata takistus lohust välja kõrgemale, sageli ei näinud hobune takistuse laiust ebatasase maa tõttu (mina vähemalt ei näinud). Rajad olid rasked, vahed oli kohati imelikud, pöörded keeruilised ning takistused kõrgemad kui ette nähtud (aga samas ju lubatud +/- 10cm)

100cm oli lihtsalt masendav!!!!!!!!!!!!!!!!! Soojendus oli OK, oli pehme, tuli hästi tagasi jne aga särts oli totaalselt puudu. Muidu teda tuleb ikka tagasi hoida tugevasti, seekord oli vastupidi. Soojendus hüpped enamus tulid liiga kaugelt, aga vähemalt punnitas ta end igaltpoolt kenasti välja. Võistlussõit oli aga juuuuuube. Ta ei liikunud üldse ning pööretes vajus räigelt õlast välja, õeh. Ei tahtnud ratse tagant üldse välja mingil hetkel tulla. Viimase süsteemi jaoks oli ta ikka päääris vasinud, vahe oli ka 8 või 8.5 m ning Landokale 7.5 süsteemgi vahel pikk. No ning ennem süsteemi sai lõpuks kannused ribide vahele ning isegi vist litaka stekiga aga edasi ei liikunud. Vaatasin video peale ka, et issand hoida, kohutav. Siiski punnitas end sealt ühe fuleega välja ning tagumised jalad jäid latti kinni. Olin suht masenduses, et krt viimane tuli alla. Siis vaatasin tagasi, et wtf? Nii ruttu latt tagasi pandud? Tulemuseks öeldi samuti 0KP. Olin hämmelduses ja Kätlin ütles, et mul oli ikka retsilt sportlikku õnne, sest latt oli täiesti ühe bounce teinud ja siis tagasi kobadele maandunud. Tulemuseks oli siiski aga III koht tänu pisikestele pööretele (oleks järsku võitnudki, kui ta oleks veits liikunud ja mitte õlast välja vajunud koguaeg :D) Latte näppis igatahes küll muidu hoolega, selline laiskvorst oli.

110cm soojendus oli hea, aga särtsu veel vähem kui 100cm. Tegin lühikese soojenduse, hüppasin vaid paari takistust. Oma starti oodates tegin natuke haiget Landokale, ajasin ta nö "vihale". ehk sai natukene mitte millegi eest karistada kannusega, et ta nö "kuumemaks" läheks. Aga ega ma siis ei lahminud teha muidugi, said 2x mõlemalt poolt kannuse SURVEGA mitte lahtiste kandadega vms, muidu kasutan kannuseid vaid kollektsiooniks ehk koonduseks/rullimiseks, aga antud hetkel tundus see ainuke võimalus, sest ei hüppa ju 110+ parkuuri laiskleva ja impulsita jooksva hobusega. Eniveis, särts sisse tuli ning liikus terve parkuuri megalt hästi! Kõik hüppad tulid täpselt nii välja nagu soovisin ning samuti ka kõik pöörded, vahed jne. Kätlin ütles, et see oli kõige ilusam sõit mille ma teinud olen, kuna ma olin ise nii enesekindel ja kõhklematu olnud (muidu ma ju koguaeg toon ta takistusele hästi alla, sest ei suuda otsustada sammu mittesobivuse korral kust hüpata). Ütles ka, et Landoka tagumine ots oli niiiii aktiivne olnud, et tagumiste jalgadega oli lausa põtkinud marsruutil kube-muru :D Jalad olevat siis nii alla tulnud koguaeg. Igatahes olime me Landokaga ainukesed puhtad raja sooritajad ning seega võitsime ka I koha :)

Landoleti 110cm- I koht

Minu treener Kätu juhiseid jagamas =o)Piltide autor on Grete-Brit Kuusik

Peale võistlust läksid Miku, Kätu, Mõtu ja Riinu Miku juurde grillima ja saunatama. Paganas, seal sai nalja oi kui palju :D Maamees Mõtu ja maanaine Riinu panid grilli esimese korraga põlema, braavo! Maamahed Kätu ja Miku aga raiusid puid. Totaalne tiimitöö, naer. Peale sauna jooksime aga lähedal olevasse tiiki. Kätu veeres mäest kohe täitsa alla palajas kannikas mööda maad xD hahhaaha. Hüppasime siis vette ära ja päris jahe oli. Hiljem kui ma üritasin välja ronida tiigist siis oli suht koom, sest mööda savipõhja on ikka seda päris raske teha eriti veel purjakil olles. Õnneks ma polnud ainuke, kes äärepealt oleks alajahtumisse surnud, Mõtu ei saanud ka välja. Pärast olime pealaest jalatallani savised/mudased, hehe. Eurovisiooni saime ka vaadatud, Eestil läks normilt ja olime õnnelikud, et venelastele ära tegime.

Jõudsin alles täitsa hilja Pärnusse tagasi eile pärastlõunal. Käisin Landoka juures koos Kristjaniga, ta ikka kardab hobuseid päris hullult :D Viisin ta talli ja lõin tema kõrval käies korraga jalaga põnksu vastu maad ja karjusin BUUUU ja poiss oleks äärepealt püksid täis teinud :D Kilkas nagu noor tütarlaps. landokal olid jalad igatahes täitsa kanged alguses boksist välja tulles, õues olled aga jalutas koguaeg ringi, ei jäänud hetkekski seisma. Püherdas ka ning kihutas 2 suurt ringi galoppi enda vabal tahtel, püherdas korra ja siis hakkas end juba tuppa tagasi nõudma.

Õhtul läksid Miku, Kätu, Mõtu ja Riinu kinno, peale seda sõitsime jälle Vändrasse tagasi niisama chillima. Hommikul jõudsime koju, käisime läbi Pärnu motopoed ning ostsime Mõtule megad baikari riided. votak :P

Nüüd siis Landoletiga ratsutama :)