võistlused jne

Reedel korrastasin Landot, ei viitsinud sõita ausaltöeldes ja andsin ennem võistlusi vaba päeva. Veetis nagunii hommikust õhtuni koplis ja treenis end ise.

Võistlused läksid nii nagu nad läksid. Kimmuga madalas sõidus tuli 2 maha, kuna hüppasin ennem hobust, muidu oli tubli ja õnneks ei kartnud rohkem valgeid liivalaike muru sees. Liivalaigud Landokaga 100cm said aga saatuslikuks. Esimeses osas 4kp, kuna peale süsteemi ehmatas ära selle valge laigu peale. Kukkusin vastu ta kaela sadulast välja ja võtsin ta seisma, kuna aga aed tuli ette kiiremini, siis astus ta ühe sammu tagasi. Ronisin sadulasse tagasi, sõitsin parkuuri vigadeta lõpuni, aga kahjuks hobuse seisaku tõttu sain tõrke kirja järgmise takistuse ees, mis oli alles ilmatult kaugel. Muidu hobune toimis ja oli üle üldse super! 110 ei klappind mulle aga kuidagi. Landokas päästis mind nagu meeletult ja ronis igaltpoolt puhtalt välja, kust oli vaja. Kolmas läks maha, kuna tulin viltu peale ja hakkasin takistuse peal pöörama. Nagunii oli takistus jube viltuse maa peal (st üks post/pukk oli kõvasti kõrgemal kui teine), siis oli niigi raske hüpata ja tegin veelgi raskemaks. Siis ennem süsteemi olid jälle need tobedad laigud, mille peale ta jälle õhku kargas ja ei pannud tähele, et süsteem on ees. Hüppas kohe esimesse okserisse sisse, sealt teine 4kp. Ma olin juba endast nii väljas aga sõitsin edasi, takistused olid päris kõrged ka. Koguaeg päästis ikka meeletult. Kokkuvõttes siis 8kp 110cm. Üldarvestus karikasarja suhtes oli nii, et kõik etapid me juhtisime seda arvestust, aga kuna viimasel etapil olid punktid topelt, kust mina kogusin vaid 2p, siis pidime leppima kolmanda kohaga. Kunnar Klettenberg võitis selle sõidu, seega tema sai 24p ja sai üldkokkuvõttes teise koha, kuigi polnud ühtegi etappi varem võistelnud. Sealt kohalt ka minu imestus, kuidas lasti tal üldse startida, kuna tegu oli finaalsõiduga, kus topeltpunktid. Määrustikus peaks kirjas olema, et kui finaal on topeltpunktiline, siis ratsanik, kes pole eelnevatel etappidel osalenud ei või startida finaalsõidus. nojah.. kadeduse-uss mu sees on suur, aga mis teha. Kunn sai kokkuvõttes teise koha. Sain igast manti muidugi ka, roseti, karika, autopoleerimis komplekti, kella ja pudeli jube head veini, mis läks kiirele hävitamisele minu poolt.

Pilt Landoleti reaktsioonist sajas sentimeetris valge liiva laigu peale. Autor Kaisa Hurt.

Pühapäeval käisime Landoleti vaatamas, aga vaba päev oli tal. Oli hommikusöögi jätnud puutumata, kuna tahtis kohe õue ära saada. Esmaspäev ei näinud teda üldse, kuna oli koolipäev. Muide, pühapäeval käisin ka koolis juba.. hehe..

Üldiselt on tänane nädal alanud jube halvasti, detailideni ei lasku, aga osake minu parimast elust on kadunud. Let's see what life brings.