Minu tegemised.: September 2013

Tere :)

Pole midagi suurt vahepeal toimunud, ära kolisin ainult, nüüd juba 3 kuud elanud Metsas :) Mõnus, rahulik ja vaikne. Vahepeal käisin Nurmenuku tallis trenne ka andmas kahele tüdrukule 3x nädalas, päevas 4 hobust (mõlemal 2). Hobused olid kenad ja tublid, tüdrukud hakkasid ka lõpuks päris viisakalt sadulas istuma. Arenesid küll ja hobused koos nendega.

Pildilt küll nii hästi aru saada ei ole, kuid meenutades, mis olukord oli alguses, on tüdrukud ikka väga suure tööga hakkama saanud. Hobused on väga noored, alles kolmesed, kuid kohati tekkis tunne, et tegu on vanade ja kogenenud hobustega- jumala leplikud ja tegid kõike, mida ratsanik palus ja sealjuures täiega hästi! Hea näide sellest, kui tähtis on ikka noorel hobusel ette-alla õpetamine, oli Nektaril. Kui ta alustas galopiga, siis see oli üks jubedamaid galoppe, mis ma üldse iialgi näinud olen. Kujutage näiteks ette terve elu käru ees jooksnud traavlit galoppi jooksmas.. :D Jah, samasugune. Super kinni nii õlast, randmest kui igal poolt mujalt (sh. selg, kukal, kael ja kõik muud teised kehaosad), tagajalad lihtsalt lohisesid järgi. Eks ei osanud alguses hobune üksindagi galoppi joosta, rääkimata sellest, et ratsanik seal seljas ka veel on. Lõpuks, kui ratsanik ise segamatult seal istus ja hobust ette-alla sõita üritas, tekkis hobusel galopis isegi lennufaas, galopp muutus suureks ja maadhaaravaks, tagumine ots tuli kenasti alla ja liikus nii aktiivselt, et kohe lust oli vaadata. Ja kõike seda tänu ette-alla tööle :)

Kuulutan siin ka, järsku keegi loeb veel mu blogi (kuid ma saan aru ka neist, kes seda enam ei tee, sest ega ma ju enam hobustega väga ei tegele).

SOOVIN OSTA SADULA!

Tingimused:
*peab olema proovimisvõimalus
*eelkõige koolisõidusadul (sobib ka koolisõidusuunaline või pika hõlmaga üldsadul)
*peab sobima laiema seljaga, keskmise turjaga hobustele [raam u. 32-34/wide/4(-5)]
*iste alates 17.5 (võib ka 17, kui iste ei vasta suurusele ja on suurem) ja sügav.

Kunstnahast ja hüppesadulaid mitte pakkuda.
Pakkumised teha selle postituse alla või minu postkasti, pakkumisega kaasas peaks olema ka hind ja pildid lisaks elementaarsele infole.

Mis siis veel. Nädala pärast on mul tähtaeg, beebi peaks tulema. Arst arvas aga, et tuleb kindlasti varem, ma ise loodan, et ikka ei tule. Mu härra Arnek pidi esmaspäeval erakorraliselt Soome tagasi sõitma ja no kuidagi ei tahaks ilma temata väikest maimukest ilmale tuua. Alguses olin küll täielikult vastu, et tema minuga kaasas oleks sünnitusel, kuid ta pressis nii kaua kuni ma nõus olin. Nüüd olen selle mõttega nii harjunud, et ei taha enam ilma temata seda läbi teha :D Homme (reede) õhtul õnneks aga tuleb juba tagasi, pean ühe öö veel jalgu ristis hoidma. Tema bossil juhtus ka veel hirmus õnnetus ja Maario muidugi võttis kohe juhtimise üle, irw. Stressan muudkui öösiti ja katsun iga 15min tagant tagumikualust, et ega veed ära pole tulnud. Täna öösel oligi voodi niiske nagu, kargasin voodist püsti ja selline paanika lahti, kuid olin suutnud end öösel nii närvi ajada selle stressamisega, et olin voodi lihtsalt läbi higistanud :D Suht haige ikka. Lisan veel mõned pildid ka, endalgi hea aastaid hiljem vaadata :)

Selle hobusega on muidugi vahva lugu (palun mu peeretavat nägu mitte vaadata)! Nimelt käisin Maarioga kaasas paintballi võistlustel (Baltimaade taktikaline paintballi liiga 2013 Eesti etapp, kus nad ka võitsid jeii) ja tükk aega vaatasin, et nii kuradi tuttav koht, et kus ma küll olen. Lõpuks nägin okastraat aeda ja sedasama hobust, kes pildil ja kujutate ette! Kui ma 11 aastane olin, siis me käisime selle hobusega ratsutamas! Juba siis oli tegu vanema tori märaga, ma imestasin, et ta ikka veel elab :) Ja ta nägi väga hea välja, konditsiooni üle viriseda ei saa, kabjad olid natuke hooldamata (üks kabi oli püstine, teine liiga lame, kuid samas lõigatud) ja nö. hoolitsetud. Igatahes peaks ta kusagil 30a kanti vast olema, nimi oli järsku... Urri? Igatahes vahva taaskohtumine!