Vastik s*tane närakas, lammas, p*rse uss ja taunisündroomiga loll elukas

Ma olin eile nii püha viha täis, et ma aussõna oleksin käe peaagu Sildomi vastu tõstnud esimest korda. Ma tellin talle megakalli varustuse, megakallid vatnikud ja pinded ja tema loll lihtsalt rebib need puruks, endal muidu koguaeg pinded tallis peal. Siis veel LIKIT kivi.. Selle asemel, et kivi lakkuda, tema näris hoopis selle nööri ja plastik osa läbi, niiet nüüd on kivi hoidja ka katki... Krt päris ostan talle kunagi enam midagi rsk... Okei, eile tellisin uue geelpadja ja metallist jaluse alused aga see on ka viimane kord! Uued kalossid muidu istuvad väga hästi tal peal. Okei, ma nüüd veits rahunesin maha. Hiljuti käis mu vend teda oma sõpradega vaatamas ja siis näitasin kuidas hüpatakse jne... Lihtsalt blokkis mingi madala kasti ees, kuna seal taga teise valge kasti peal oli fliistekk.. Kui fliis ära võeti hüppas nagu linnuke. mina ei tea mis tal viga on, ise nii vana loom ja krt ikka käitub nagu väike varss. Igatahes mu venna ratsutas ka temaga! Algul ütles, et mõtles, et hobused haisevad nagu lehmad, laut on ju laut, irw, aga siis pärast nuusutas sillut ja ütles, et ta lõhnab sama hästi nagu nende toakass :)Peale selle on Sillu mulle nagu räigelt pähe hakanud istuma, ülbab ja tõmbleb ja iriseb... Eile hüppasin mingit pisikest rida, siis seal käitus väga hästi ja näitas üles ka pisikest entusiasmi, seega sellega ta natuke heastas kõike. Täna õhtul igatahes Marini hüppetrenni, vaatame, mis saama hakkab. Muud ma ei oskagi rohkem kirjutada. Aa, nüüd hakkab kiireks minema. 23-25 läheb mul kodus talli ehituseks, homme viin Sillu Anne-Mai juurde, 2.mai Perilas võistlused, minu ja mu muska suur sünnipäev 15.mai, samal päeval ja järgmisel Lootuste Karikas jne terve suvi läbi võistlusi. Hirmus hakkab, ei viitsi enam. Nagunii magan päevad läbi, jään ennem kella üheksat magama ja ärkan hommikul kell 12. see pole normaalne. Aga ma igatahes loodan, et sillu parandab ennast, muidu ma varsti annan talle naha peale.

Minu Sildom.

Armastan seda poissi. Nüüd, kui mina olen end kokku võtnud, on tema minuga lõpuks rohkem Sina-peale saanud! Ma täidan küll igapäev tallis käsitsi meie trennipäevikut, aga hetkel eriti ei mäleta midagi.. Igatahes 29-sandast märtsist kuni tänaseni olen iga päev ratsutanud, üks päev kordetasin ka nööridega, vasakut pidi jooksis nagu lahtisemalt, kuigi sõites tundub mulle just vastupidi. Igatahes oleme me suutnud mitu hüppetrenni teha ilma ühegi tõrkumiseta, jepikajee (hüpped kuni 120cm). Alguses me hüppasime jumala kõrgeid ja päris hästi, siis hakkasime juba 80cm ees tõrkuma aga nüüd juba vaikselt liigume edasi. Sõites on ka nii mõnna... Hullult vahutab ja nii pehme, keskendub trennile, ei vahi ringi ja on ülenisti mõnsa! Üleeile hüppasin mingit viiest takistusest koosnevat rida. Skeem nägi välja umbes selline:

X X X X l I

ehk siis sisse välja 2 risti, üks fulee, sisse välja rist, maalatt ühe fuleega lattaed. Ta hüppas nii mõnnalt varuga kõiki, vahel jäi isegi vahe kitsamaks seega üritasin teda rahulikumaks saada. Siis võtsime ette süsteemi, mille tagumine okser oli 120, ees keskmine rist. Arvasin, et nagunii tõrgun aga ta hüppas sealt üle nagu jänkuke, oma kõhkluste pärast jäin natuke nagu maha või ebakindlaks. Järgmine kord üritas Villu mind ise päästa ja hakkas ennem takistust hoogu üles võtma aga hoidsin teda tagasi ja ju siis Villu usaldas otsustamise minu kätte, valisin talle vist esimest korda elus ideaalse sammu ja ideaalse istaku endale ja tiimitöö mõlemale. Nii hea on ikka vahest, kui midagi õnnestub ka! Igatahes hüppas ta neid nii hästi ja oli nii nii tubli. Küljendasime ka nii sammus traavis kui ka galopis, tegime piruette, taguotsa pöördeid, seeria jalavahetusi (oleksin peaagu alla kukkunud, sest villu viskab vahest tagant sellise pisikese mopsu üles, kui vahetab tagumisi hihi) ja hiljem võtsin kogu varustuse seljast ja lasin tal lahtiselt maneesis joosta, aga tema tahtis hoopis minuga koos jalutada ja hängida. Me vist meeldime üksteisele! :)

Täna igatahes ratsutasin esimest korda sellel aastal Eesti pinnal õues! No oli ikka mega õues sõita, ei ole mingeid nõmedaid seinu ja tolmavaid pindasid.. Alguses sõitsime liivaplatsi peal skeemi, päris hea oli, nii sirgelt ja ilusasti liikus, oleks mul vaid see skeem rohkem peas olnud.. Skeemi lõpetasin igatahes pikendusega, kuna Sildom suutis tagant nii palju peale joosta, et astus esimese raua JÄLLE alt ära. Eelmine nädal tegi samamoodi, aga siis käis Veiko samal õhtul uut alla panemas.. Nüüd lähipäevil paneme terve ringi uusi rehve alla. Jalutasin natuke ja siis mõtlesin, et ma pean tegema mõne ringi galoppi ka, sest vabadus ja kevad oli nii südames! Tegin ühte pidi ringi mööda muruplatsi (ringrada) ja teistpidi ka. Sillu oli nii tubli, pikali olevaid takistusi küll vahtis, aga esimese korra anname andeks! =o) Jalutasin siis ühe terve ringraja pikkuse tiiru veel ja lõpetasin ära. Pesin Sillu jalad ja kodu poole sõit.

Kuna ma pean Sillu lähinädalail ära pügama (ta nii karvane ja läheb ruttu higiseks) aga ma ei ole seda varem temaga teinud, siis ostsin igaksjuhul Siibojalt ühe Sedalini laksu. Ma küll ei poolda seda, aga kuna mul on juba kord sõrmeluud ja kõõlused puruks klippimise aeg löödud, siis parem karta kui kahetseda. Möödub ju mõlemale siis see klippamise aeg rahulikumalt. Päev hiljem proovisin niisama, kas ta üldse lubab end klippida (ilma narkoosita). Panin masina tööle, Sillu ehmata ja hakkas puhkima, panin klipperi vastu õlga, puhkimine ägenes, võtsintema ühe karva tuustaka ja panin klipperi kinni, andsin ta karvu nuusutada, puhkimine jäi järgi. Panin uuesti klipperi tööle ja Sillu oli jälle õhinas, aga siis leidsis ta Cristjani taskust porgandi ja suhkrulõhna ning peale seda oli tal täiesti kama kaks kus sa selle klipperiga läksid... Tegin üheltpoolt tal õla ainult ära, ühe "põlve", ühe sõrgatsi ja kõrva juurest, täitsa selline tunne jäi et kohe ütleb "aa mnje vabsje pohhui". Hullult maiasmokk on ta ikka küll..:P

Olgu, tänaseks vist aitab..

Ahjaa, mingi päev tuleb mul jälle uus operatsioon oma põlvega..:P Ilmade muutustega on jälle nega paistes, vett täis ja valutab, kõndimine raskendatud. Tunnen end nagu vanainimesena, vanad vead ja opereeritud kohad löövad tuld, kui ilmad muutuvad. :D

Nägeš.