Täna hommikul võtsin vaevaks endale vaadata netist järele, kumba pidi see paganama anatoomiline koolisõidu vöö siis peale käib. võiks ju arvata, et suurem osa läheb taha poole (nagu klapiga hüppevöö), aga ei, hoopis vastupidi :) Kuna Matul kitsad õlad, siis vajub sadul ilma anti-slip valtrapita ette ning minu valesti vöötamine ka asjale kaasa eriti ei aidanud. Täna panin õieti, ning sadul püsis terve trenn enda koha peal. Mõtlesin korra ka sabarihma peale, aga kui ma seda endale vaimusilmas ette kujutasin tundus see liiga koomiline. Õnneks sai asi lahenduse läbi minu ajugeeniusliku avastuse.
Täna käisin Matsuga maastikul. Alguses mõtlesin terve aeg ainult kõndida, kuid ta oli vurstu täis, seega lasin noorel väheke joosta ka. Alguses läksin sõiduplatsile, ning seal tuleb autoteelt alla platsile "astuda", ehk siis väike laskumine künka otsast. Hetkel on sula ning sinna vahesse on veidikene vett tekkinud, näeb oja moodi välja. Mõtlesin siis, et läheb ja astub kenasti üle nagu tavaliselt, aga ei. Tegi sellise hüppe, et ma pidin alla lendama :) Õnneks ta viskas kohe peale enda sporthobuse hüpet pukki ning viskas mind kaela pealt sadulasse tagasi- hää poiss!
Müttasime mööda põlde ja radu edasi, Matu muudkui kiskus ja kiskus. Lasin tal siis minna, jooksis nagu kevadine põrsas lihuniku eest :) Galopile ei lubanud alguses, küll alles pikendas oma traavi- seda sama võiks ta nüüdsest edaspidi ka trennis rakendada. Mingi aeg sõitsime sammus ühest seisvast metsaveotraktorist või kopast mööda. Oli väga tähelepanelik selle suhtes ning kui jätsin hobuse seisma ja lasin tal seda vaadata pööras ta mõne hetke pärast otsa ümber ja pani saba seljas jooksu, ise seda kevadise põrsa häält tegemas (no korskas). Eputas ja liputas oma koheva sabaga :) Pöörasin uuesti otsa ümber ja jätkasime oma matka.
Leidsime ühe hea teeraja, kus sai ka galopitada sirgelt, seega tegime ka galoppi. Ta oli nagu nii kiire ja ma olin suht abitu tont seal seljas :D Nagu galopile tõstsin viskas mitu korda pukki ja kiikus üles-alla, pea maas jalge vahel ja korda mööda tõstis esimesi ja tagumisi jalgu korraga :D
Alguses vahtis küll palju ringi ja "kartis" e. eputas rohkem, kui asi väärt oli. Kui ta tunni pärast oma tuurid maha oli rahustanud, siis läksime ühele põllule, kus vankrinaised ja -mehed treenivad oma hobuseid ja kaarikuid. See plats oli nagu 10x parema sõidetavusega kui meie sõiduplats, hehe. Tegin seal alguses sammu, kuid proovisin maha rahunenud Matuga ka korra traavi ühte-teist pidi ja super lux oli. Hea ja lõdvestunud, üldse ei roninud ratsme taha ja oli palju stabiilsem eest, kui eelmine kord. Tegin mõlemat pidi ja ühe suurema galopivoldi (diameeter 30m umbes) ja oli samuti hea, paremast jalast kandis end täiesti ise ja sain lihtsalt istuda ja nautida. Hobune rahulik ja alluv, lõpetasin meie kolme minutilise "treeningu" ning jalutasin mööda radu veel veidike aega ning siis viisin Matsu talli. Mul oli täna tema jaoks isegi porgandid kaasas ning varastasin ka kellegi hobuseküpsiseid talle- olime koheselt best friends 4ever. Seda lõbu muidugi jagus kuniks küpsised otsa said :) Ei tegelikult nii hull see asi pole, Matu armastab mind kindlasti nüüd rohkem, kuna sai maastikul möllata igava platsi treeningu asemel :D
Kokku sõitsime 1 tund ja 30 minutit ja läbisime 11km.
Seekord kaardistasin ka oma treeningu (kes mu muid asju näha tahab, peab mind endos oma sõbraks lisama, tegin vaid tänase ratsatrenni avalikuks). Kaarti saab suuremaks teha ning kui vedada hiirt mööda alumist diagrammi, siis on näha ka liikumisuund. Seal näitab pidevalt ka treeningu pikkust, aega ja liikumiskiirust erinevatel hetkedel.
http://www.endomondo.com/workouts/301813698/13109637
Uuesti lähen ilmselt pühapäeval ja can't wait. See maastikutrenn andis nii palju motivatsiooni juurde ja nautisime ikka mõlemad täiega. :)
Täna käisin Matsuga maastikul. Alguses mõtlesin terve aeg ainult kõndida, kuid ta oli vurstu täis, seega lasin noorel väheke joosta ka. Alguses läksin sõiduplatsile, ning seal tuleb autoteelt alla platsile "astuda", ehk siis väike laskumine künka otsast. Hetkel on sula ning sinna vahesse on veidikene vett tekkinud, näeb oja moodi välja. Mõtlesin siis, et läheb ja astub kenasti üle nagu tavaliselt, aga ei. Tegi sellise hüppe, et ma pidin alla lendama :) Õnneks ta viskas kohe peale enda sporthobuse hüpet pukki ning viskas mind kaela pealt sadulasse tagasi- hää poiss!
Müttasime mööda põlde ja radu edasi, Matu muudkui kiskus ja kiskus. Lasin tal siis minna, jooksis nagu kevadine põrsas lihuniku eest :) Galopile ei lubanud alguses, küll alles pikendas oma traavi- seda sama võiks ta nüüdsest edaspidi ka trennis rakendada. Mingi aeg sõitsime sammus ühest seisvast metsaveotraktorist või kopast mööda. Oli väga tähelepanelik selle suhtes ning kui jätsin hobuse seisma ja lasin tal seda vaadata pööras ta mõne hetke pärast otsa ümber ja pani saba seljas jooksu, ise seda kevadise põrsa häält tegemas (no korskas). Eputas ja liputas oma koheva sabaga :) Pöörasin uuesti otsa ümber ja jätkasime oma matka.
Leidsime ühe hea teeraja, kus sai ka galopitada sirgelt, seega tegime ka galoppi. Ta oli nagu nii kiire ja ma olin suht abitu tont seal seljas :D Nagu galopile tõstsin viskas mitu korda pukki ja kiikus üles-alla, pea maas jalge vahel ja korda mööda tõstis esimesi ja tagumisi jalgu korraga :D
Alguses vahtis küll palju ringi ja "kartis" e. eputas rohkem, kui asi väärt oli. Kui ta tunni pärast oma tuurid maha oli rahustanud, siis läksime ühele põllule, kus vankrinaised ja -mehed treenivad oma hobuseid ja kaarikuid. See plats oli nagu 10x parema sõidetavusega kui meie sõiduplats, hehe. Tegin seal alguses sammu, kuid proovisin maha rahunenud Matuga ka korra traavi ühte-teist pidi ja super lux oli. Hea ja lõdvestunud, üldse ei roninud ratsme taha ja oli palju stabiilsem eest, kui eelmine kord. Tegin mõlemat pidi ja ühe suurema galopivoldi (diameeter 30m umbes) ja oli samuti hea, paremast jalast kandis end täiesti ise ja sain lihtsalt istuda ja nautida. Hobune rahulik ja alluv, lõpetasin meie kolme minutilise "treeningu" ning jalutasin mööda radu veel veidike aega ning siis viisin Matsu talli. Mul oli täna tema jaoks isegi porgandid kaasas ning varastasin ka kellegi hobuseküpsiseid talle- olime koheselt best friends 4ever. Seda lõbu muidugi jagus kuniks küpsised otsa said :) Ei tegelikult nii hull see asi pole, Matu armastab mind kindlasti nüüd rohkem, kuna sai maastikul möllata igava platsi treeningu asemel :D
Kokku sõitsime 1 tund ja 30 minutit ja läbisime 11km.
Seekord kaardistasin ka oma treeningu (kes mu muid asju näha tahab, peab mind endos oma sõbraks lisama, tegin vaid tänase ratsatrenni avalikuks). Kaarti saab suuremaks teha ning kui vedada hiirt mööda alumist diagrammi, siis on näha ka liikumisuund. Seal näitab pidevalt ka treeningu pikkust, aega ja liikumiskiirust erinevatel hetkedel.
http://www.endomondo.com/workouts/301813698/13109637
Uuesti lähen ilmselt pühapäeval ja can't wait. See maastikutrenn andis nii palju motivatsiooni juurde ja nautisime ikka mõlemad täiega. :)
