Sunday, July 26, 2009

days passing by

Neljapäeval sõitsin Landokat ja jube oli, meeltult oli parme, hullult muid sitisatikaid ning ta oli liikumata, kimas nagu pöörane mööda platsi ringi.
Reedel sadas vihma ja sõitsin maneežis. Peale seda nägin välja nagu neegrist Hitler, sest tolmas meeletult ja kõik mu puhtad riided, nägu, sadul ja Landolet olid tolmu kihiga kaetud. Tükk aega võttis, et end puhtaks pesta ning ninast kõik see mustollus välja saada. See-eest oli aga treening SUUREPÄRANE! te ei kujuta ettegi lihtsalt.. Landolet pole IIALGI nii jõuliselt tagant jooksnud ning eest nii pehme olnud. Ratset võisid hoida vaid näpuotsas ning Landokas rullis tugevalt mööda maneeži ringi. Ta vedrutas üle terve keha (kael, selg, jalad) ning seljas olemine oli lihtsalt mul super. Nii hea oli vahelduseks nii hea sõit Landoletist kätte saada. Ta jooksis nii jõuliselt, kuid samas pehmelt, tempo oli koguaeg selline kiiremapoolsem, aga sammud olid mega pikad ja rahulikud ning tavalise "õmblusmasina" sammu asemel astus pikalt ette, mitte üles.
Laup. olin suguvõsa kokkutulekul. Kaebasin oma silma pärast, mis on jube põletikus ning lõpuks ema ei kannatand mu vingumist ja läksime koju tagasi. vahepeal shoppasin kusagil Vändra poes ja mängisin Vändra-Avelit. Seal maksis minu Christina Aquilera parfüüm 644.-, mulle kingiti sama suur pudel veidi alla tuhande eegu Pärnus. Normalnaja. Lisaks sellele võtab meie bemm 3 litsi sajale, seega sõitsime umbes nelja liitriga Võrtsi järve äärde ja tagasi ka :D Landolet puhkas.
Täna sõitsin jälle Landokaga. Ta oli sama hea nagu reedel. Lust ja lillepidu lihtsalt. Tavaliselt kui ta jube hea on, siis ma kipun enda võimeid üle hindama ja proovima igast elemente ja siis lõpetan trenni alati jube negatiivselt ära (ei tule ju minul välja), aga nüüd viimasel ajal kui ta sõites hea on, siis lõpetan suhteliselt varakult ära, et trenn positiivselt lõpeks. Peale trenni ajasin oma suure emme Landoleti selga ja ma pidin ära minestama. Mu ema, kes oli Landoletil esimest korda seljas (talvel tglt korra istus aga kobis alla kohe) istus hobuse seljas paremini kui mina!!! Nii sirge selg, nii hea püst, kätehoid ja puusatöö! no fanatsico. Mõtlesin, et teen siis naltsi ka ja käsen hobuse pea ratsmesse võtta. Rääkisin siis asja kõik ära ja ütlesin, et noh- tee. Järgmine hetk on hobusel pea täiesti rullis, mul vajus suu lahti... Minu 51 aastane ema, kes on teist korda elus hobuse seljas võttis LANDOLETIL pea ratsmesse.. Ma pusin nagu mingi mitu head minutit selle kallal iga trenni algus. Mõtlesin siis edasi, et ah tee mõni paine ka. Rääkisin jälle ilusasti ära, et sisemine säär hoiab hobust sirgelt ees, välimine ratse peal ja ava sisemine käsi. ja Landolet painutab.. Ma olin lihtsalt shokeeritud, et mu ema on minust andekam, no täielik nalts ma ütlen! Järgmine aasta sõidab PC harrastajaid, that's for shure! ;)

Friday, July 24, 2009

hõissa kauboi jipijipijeei


Sain haiglast välja, jehuu.

Ma olen nii liigutama, et ei tea kohe mida kõike ära teha.. ratsutasin, rattaga paarkümend kilomeetrit, ujusin, hööveldasin/lihvisin 4.5 tundi.. Nummi ^^

Aa haiglast öeldi nii, et võin kodus ka valuvaigisteid süüa. Järgmine kolmap. saan tetside tulemused kätte ja kui see ostusb imelikuks (positiivseks), siis tuleb eha seljaajust luuüdiproov ning kui see ka positiivne, siis tuleb ette võtta aju operatsioon.. HÕISSA KAUBOI JIPIJIPIJEEI

Monday, July 20, 2009

bad things continiue to happen..

Trenn ennem võistlusi oli juba mage.. Tõrkus korra.
Võistlused tõrkusin mõelmad sõidud välja. 110 puhtalt minu süül, 120 veel rohkem minu süül, aga kuna ma olin ka kangete antibiootikumide mõju all,siis mis seal ikka.

Miski igatahes maksis kangelt kätte ning tänasest olen haiglaravil ning hobust näha oma mõned nädalad-kuud näha ei saa.... Kanüülid käes, tilgutid küljes. Suht tiridamm ja vahva.

Wednesday, July 15, 2009

ISSAND, sa olid varem NII normaalne!

jah seda et ma olen kuu ajaga 6 kilo juurde võtnud.

WAY TO GO!

Pole ammu kirjutanud. Mõtleks, et kribaks midagi.
Üritan nüüd tihedalt Marini trennis käia ja puha. Mingi päev sõitsin, siis oli jube mõnus suksu. selline hästi pehme oli igaltpoolt. Hüppasin madalaid teinekord Marini trennis, kuni 80-90cm järsku. Jube hea oli..:) Igasse vahesse tegi igakord täpselt nii palju fuleesid, nagu treener käskis. Ükskord tuli sama vahe kuuega, teinekord viiega, siis jälle kuuega. Hea. Hüppas ka hästi. aga ega ma rohkem ei mäleta jah.
Täna hommikul (või õigemini lõunal) ärkasin muska kaisus üles ja tuli meelde, et ma pidin ju kella kümnest Toris olema, muhaha. Lubasin oma oma tulevaselle abikaasale (sepa aadile), et tulen vara hobuse juurde, kuna Aadi-kallis lubas Landoletile uued kõpsud panna. Õnneks pole Ilmari juurest Torri palju minna, 1-2km ainult :P Aadi üritas jälle vaadata/katsuda, palju mu tissud kasvanud on :D Aga tegelikult olid Landoka kabjad metsikult üle kasvanud, see oli lausa kole vaadata. Aadi igatahes andis Landokale tappa, sest Landokas lõik teda naeltega millepeale mina Aadile ütlesin, et ma ei abiellu enam temaga. jah kurb.
Ratsutasin ka kergelt Landoletiga, väga meeldiv oli. Tegin hästi palju üeminekuid erinevatele allüüridele ning lõdvestas end traavi/sammus/galoppis ilusasti ette alla ninaga mööda maad. Päris maad ei puutnund, kuna tal jube lühike kael :D
Üritame minna Sammulisse laupäeval võistlema 110 ja 120. Eks näda siis ole kuidas läheb. Homme hüppame.

Ja eluplaani sain ka selgeks enda jaoks lõpuks Viljandis mingit metsikut setukat taltsutades. Sel hetkel kui ta oma kabjaga mulle mööda nägu virutada tahtis ja mul elu silme eest läbi jooksis mõtlesin välja, et lõpetan keskkooli ära ning lähen edasi ärijuhtimist õppima. Investeerin oma elust KUNI kakskümend aastat töö peale, ülejäänud elu kavatsen elada suures rikkuses ja õnnes. Suuresti mõtlemises ei ole midagi halba, see on hea, et mul siht silme ees on. Äri pidamisel on tähtis vaid kulud minimaalsed hoida, mitte laristada ning võtta ette häid otsuseid ja teha veel paremaid investeeringuid. Jah, investori elu saab olema hea.

Lõpetuseks: We need financial education in our schools. Without it, we cannot tell the good advice from the bad.

Sunday, July 5, 2009

you are my honey bun, sugar plum!

indeed.

Täna mõtlesin minna ja teha üks korralik trenn, aga kui avastasin oma suksiku talli kõrvalt liivakoplist, siis mõtlesin temaga veidi mängida. Alustasin sellega, et jooksutasin teda pikalt (lahtiselt), tegin suunamuutusi ning üleminekuid maast, aeglustas end hääle peale, kiirendas... peaagu, LoL. Ta oli juba nii kaua seal kuuma päikese käes vist olnud, et enam väga ei viitsinud end liigutada. Siis kutsusin ta enda juurde ja kiitsin. Kuna ta enam ei viitsinud nagunii joosta, siis mõtles seista. Kuna mina aga soovisin, et ta jalutaks ise lahtiselt minu järgi, siis sundisin ta taandama. Taandamine on hobusele ilmselt veel ebameeldivam kui niisama taga ajamine, siis otsustas ta edaspidi ikka minu järgi käia. Esimest korda elus tegi ta super häid peatusi, ehk siis jäi lõpuks ometi momentaalselt seisma, kui ka mina ning ei hakanud edasi/tagasi/kõrvale tuiama. Kõige rohkem üllatas mind, et ta taandas lõpuks ainult ÜHE näpu surve peale. Uskumatu, et mu tümakas seda üldse tundis. Alustasin rusikaga, edasi sõrmedega kuni ühe sõrmeni. Nii lahe.
Edasi mõtlesin, et kui juba "hobulausumiseks" läks, siis ratsutan samuti ilma sadula ja päitseteta. amazing! panin ta toole kõrvale seisma, panin valtrapi selga (et enda pükse väga tolmuseks ei määriks) ja nööri ümber kaela ning ronisin selga. Uskumatu, kui hästi ta pööras. täiesti fantastika! välimise säärega surusin sisse, sisemine hoidis painet (no uskumatu eks, aga hobune oli ilma millegita paindes!) ja keharaskusega pöörasin. Seisma jäi vaid siis, kui põlved kokku surusin. Taandas ka hästi, aga siis tuli appi võtta ka kerge nööri surve, aga nagu taandama hakkas, lasin lahti ja taandas ilusasti edasi. Tegin mega palju serpantiine, volte, diagonaale jne. No mega elukas ma ütlen, isegi tagu-/esiotsa pöördeid tegu. Tegin ringi galoppi ka, aga rohkem vajadust jätkamiseks ei näinud, kuna ta oli super hea.
Jalutasime veel natuke koplis, tegime veel mõned trikid. Uus trikk meie repertuaaris on steki hoidmine ja sellega koos jalutamine suus :D Hakkan võistlustel kõiki ahhetama panema, kui minu hobune veab kah minu stekke, kaskasid ja ämbreid suus ringi nagu Veerpalu koer :D Lõpus muutus tüdinaks, hakkas närima.
Usalduse meie vahel panime ka proovile. Võtsin valtrapi ning panin selle trippidega landoleti kõrvade külge kinni nii, et hobune ei näeks mitte midagi (a.la kott peas). Hobune läks alguses suhteliselt närvi, hakkas pea ja jalgadega vehkima ning taandas ärritunult. Kui ma aga kätega valtrapi veel rohkem vastu põski kinni surusin (valgus kadus täielikult) ja häälega rahustama hakkasin ning poole käega patsutasin, siis rahunes hobune megalt kähku maha, ning jäi seisma. Natuke aega veel vehkis peaga, et asi küljest ära saada, aga lõpuks jäi rahulikult seisma ja kuulama, mis mina räägin. Tõstsin valtrapi üles, Landokas nägi, et kõik korras. Panin valtrapi tagasi ning rohkem ta tähelepanu oma nägemise-kaotusele ei pööranud, vaid seisis kannatlikult. Njamh, päris "lack of trust" meil siiski ei ole.. :)

tõeliselt väärt kompanjoon! :P

My Playlist