Wednesday, December 29, 2010

Panin Cintiale sadula selga!

..jap. Talli vahekäigus, isegi lubas, kinnitasin ka vöö ja puha ja tegime paar tiiru tallivahel ja tagasi boksi. Valjaid saime ka juba kiiremini pähe. Jalgu annab ka hästi. Muud ei tahtnudki öelda.

aaa.. meie laps pissib meie peale. Kas see on võimalik, et jänes tõstab jalga? Ma kardan küll, sest ma istusin põrandal maas, selg vastu diivanit ja jänes jooksis mööda diivanit kuiüht äkki oli mul abaluu peal suur loik. Eile siis jõime kodus siidrit ja Tuti läks hulluks selle peale, tahtis hullult juua seda. Täna tahtis mu singivõileiba ära süüa. nagu what the ef. Aga nunnu on ta endiselt!


A.le Coq Flurry :-D


...sest McDonalds Flurry on moest läinud.






Nägešh.

Thursday, December 23, 2010

HÄID JÕULE KÕIGILE!

..ja edukat uut aastat! :-)

Kirjutan kiirelt siia veidike oma tegemistest. Tegime eile avarii, kõik õnneks elus ja terved aga veidi ehmatav oli siiski. Muska kinkis mulle jõuluks Tutikese (Tudistaja), andis varem kätte :-) Cumbi pidin viima teise boksi (vanadesse), kuna murdis end öösiti välja koguaeg ja tema buliimia lõi valla ning ta sõi meeletutes kogustes silo ja kaera endale sisse.. Mu ainuke ERITI range dieedi peal olev hobune ja selline öö-sööja. Ulme. Tegin korda veel talli, koristasin ka Sandra asjad kokku ja tegin sadularuumi korda. Ilus on! ja korralik. Olen enda üle uhke! :-D

Tudistajast veel pilt:


ILUSAID PÜHI JA EDUKAT UUT AASTAT KÕIGILE! 
Riin

Monday, December 20, 2010

Ma ükspäev pidin kindlalt kirjutama, et midagi tähtsat öelda.. Aga nüüd on meelest läinud. Njh. Et siis.. Whuu. Polegi midagi kirjutada, ühteviisi olnud koolis ja tallis, tallis ja kodus. Jäin ju ka stipendiumist ilma, kuna tuli üks neli poolaasta kohta. Suht nõme. Tallis on meil tublid olnud Orsu ja Patriits. Orsu on energilisemaks läinud, miskipärast kangemaks ka aga kui õue sõitma saab, siis küll asi paraneb. Patriitsu on eriti tubli olnud, õppinud end isegi galopis mingil määral kandma ja ei vaheta iga pisikese segaja pealejalgu sirge peal :-D
Kostüümiratsutamine oli ka Toris, vahva oli. Vaheaeg on mul nüüd ka, nüüd paras aeg kahe aastased välja võtta ja neid katsuma hakata, et järgmisel aastal kiiremini sadulasse saada. Eesmärk siis selline, et kannab inimest, jookseb traavi, jääb seisma ja läheb kuidagi galopile ka ja siis müüki. Neid kahe aastaseid, kes tuleks järgmine aasta sadulasse panna on nii palju... 20 vms.. Ma ei teatäpselt tegelikult, aga ulme kogus ja lisaks veel osad kolme aastased on kah täitsa ratsastamata, rääkimata neljastest, kes järgmine aasta juba viieseks saavad :-D Aaaa! Cintia! See murelaps on ka peaagu viiene ja ratsastamata. Aga temaga ei kiirusta, sest tema on meil murelaps. Samas tuleb pisikest kiita, eile lasi endale valjad ilma rabelemata pähe panna! Aega läks viis-kümme minutit, aga ta oli super tubli. Koos porgandiga muidugi :-) Kardab suulist kole hirmsasti ja pärast seda, kui ma talle peale tunni ajalist möllamist sunniviisiliselt ussirohu kurku lükkasin on usaldus nullilähedasest olematuks muutunud. Aga siis lasime tal olla ja rahuneda, ning nüüd on juba päris sõber. Tuleb juurde ja uudistab jne.
Aga olks, ma lippan hetkel mehele jõulukingitust ostma, selle peale läheb kah terve varandus ja Orsu ei saagi jõuludeks nüüd geelpatja naturaalsetvärvi lambanahaga, aga eks ta ole ka porganditega rahul :-)


Thursday, November 25, 2010

Orsella on... maasika värvi?!

Või kreemjas valge.. selline roosakas.. Teen millalgi pilti ka. Klippisin ta ära igatahes täna (uuesti), jumala karvik oli. Ikka räigelt karvik ja nii armas värv tuli välja, selline roosakas valge täpiline. Lõige on samasugune nagu Cumberlandil, aga C asemel on pepu peal O. Sõites on päris OK, traav on juba päris selline, nagu olema peab. Tuleb kokku ka, astub sääre eest. Voldi peal hoiad välimist ratset peal, sisemise säärega surud ja taguots kohe väljas, sisemise ratsme võid lihtsalt lonti ära visata ja ikka on voldi peal samamoodi edasi. Liigub sirge peal juba õlg sees, taguots sees pole veel proovinud, aga see on maneežis ju hulga lihtsam. Galopp on ka veidi parem, nats kange on.. Aga maneesis pole ta galopis kunagi eriti "pehme" olnud. Nii vähe ruumi ja kitsas, selline tunne, et käib igas kurvis pikali. Aga tuleb juba kokku, selliseks päris rahulikuks. Säilitab tempot jne :-) Kui midagi nõudma hakkad (painet vms), siis ärritub vahepeal. Ükskord (tglt seda ikka juhtub) kui pikalt trenni tegin, siis galopis suri välja ja jäi traavile. Surusin koheselt edasi (andsin vist kandadega mõlemalt poolt korraga) ja viskas hopsti tagant üles :-D Niiet chikal on iseloom tekkinud :-D Või on asi selles, et ma suht söödan teda üle kaeraga liiga palju. Kogustest ei hakka siin rääkima, khõmm.. Aga suur hobune ju vajab toitu ning hobune olgu ennem erk ja peru kui laisk kui surm :-) Hüpanud oleme ka mõne korra.. Tahaks temaga jörgmine aasta võistlema hakata aga ei tea, kuidas.. Ta ei hüppa 60-80cm. Nagu, lihtsalt EI HÜPPA. Galopeerib üle :-D Teeb lihtsalt natuke kõrgema sammu :-D Ja kui hüppab siis nii kangelt. Ei siruta ega miskit. Tõke kõrgemaks panna, hakkab sirutama ja vaatama, hüppab isegi varuga :-D Maha küll ei aja, aga hüpet ka ei tee :-) Samas pole vaja ka.
Me olime tänases Maalehes ka muide.Aga nii kohutav pilt Orsellast pandud, ta ausalt ei näe selline imelik välja :-D Ja enda pildist ma ei räägi üldse :-D
Aga minu mimm on, kõige armsam maasikavärvi hobune :-D
Cumbi on ka mu ninnunännu boy, erguks on läinud. söödan ju teda ka koguaeg. Hammastega on midagi mäda vist ainult.. Pööretes rabistab hirmsasti peaga. Proovin homme fullcheeki, äkki on parem sellega. Täna sõitsin twistiga, pööretes ikka jõhkralt rabistas. Fullcheekiga ka, aga mitte nagu nii hullult. Hüppasin täna siis, ok oli. Üritasin rohkem elavama tempoga sõita. Tulin ühte süsteemi ja okserit. Süsteem oli mingine 100cm ja okser kõrgem. Selline 125 järsku. Tulin süsteemi 2x ja okserit 3 ja lõpetasin ära. Selline näeb välja meie ennem võitlust hüppetreening :-) Laupäeval Ruila võistlema. Tglt poleks pidanud üldse hüppama isegi. Arstionu tuleb igatahes kutsuda talle.

TUULI, kui sa seda loed, siis anna andeks, et mu blogi kirjavigadest kubiseb, aga kell on 11 õhtul ja ma ei viitsi enam parandama hakata :-D

Nägešš,
Riin

Tuesday, November 16, 2010

Cumberlandiga Väänas

Käisin nubluga võistlemas. Kokkuvõttes läks ikka väga hästi. Olime ennem võiustlust hüpanud vaid 2x (parkuuri mitte kordagi) ja esimene kord ka kuu aega tagasi, teine kord kaks päeva ennem võistlusi. Esimese hüppetrenni pilte olen juba blogisse lisanud ja sellest nats rääkinud, viimasest korrast aga mitte. Pole tegelikult pilte ka, aga lühidalt öeldes see 110cm okser, mida hüppasin, tundus mulle ausõna 135cm IRW! Pole ju nii ammu hüpanud (eelmine aasta võistlesin paar korda Landuga suvel, siis Silluga selle aasta alguses ja rohkem polegi), ainult noortega pisikesi.

Ennem võistlusi viisin Cumbi maniküüri ka, ta nii hirmsalt komistas koguaeg oma esimeste jalgadega, nagu veljed alla sai lõpetas kohe komistamise. Tagumised veljed on rehvideta. Siis raseerisin poiska ära ka, tegin Estonian Wax'i talle tuletatud Brazilia'st.
Pildil valge osa on pügatud ala.
Ainukesena jäi tegemata lakk, aga see oli nagunii enam-vähem normis. Usun, et ennem uut aastat ei hakka kakkuma ka. Saba lõikasin hästi lühikeseks (mitte kogemata või et see mulle meeldiks), aga tal oli ennem nii kole saba.. Nagu ilus paks ülevalt ja siis ühest hetkest tuleb vaid paar jõhvi maani. Need lõikasin maha.

Reede õhtul läksin kell 1 magama, äratus oli 4.30 ja sõitsime Torisse, Sanna tuli järgi õnneks mulle. Jõudsime umbes poole kümneks Vääna ja läksime Sannaga kohe parkuuri vaatama. See 85cm tundus mulle juba 95cm irw! No jumala ulme kui kiirelt võivad kõrgused hakata hirmu ärata. 95cm rada oli üsna norm, viimasele pööre oli üsna raske ainult, sest tegin endale ise selle raskeks. Puhas oli ja 10 koht. Ei, sain 1kp aja eest ka. 105cm oli selline enam-vähem rada jällegi, midagi mega keerulist polnud aga (!) 4kp. Panen videolingi ka siia, saate ise vaadata kõige lõpus. Viimasesse tõkkesse hüppasime sisse. Samm kõik klappis jne, oleks pidanud õigest kohast ära hüppama aga tegi sammu alla ja hüppas sisse. Ennem tõket tundsin juba et krt vahib midagi (kas planku kurat teab mida) ning tõket lihtsalt ei näinud vist. Hästi imelik, samm klappis algselt nii hästi. Aga mis seal ikka, muidu oli jällegi enam-vähem. Jõudsime siis kell 2 öösel tagasi Pärnusse (pidime vaya 125 ära ootama, see lõppes südaöö paiku), mu vend tuli mulle koos Muskaga järgi ja läksime koju. Tee peal piinustas meid politsei. 
Hommikul 6.30 ülesse, talli, hobused treikudesse ja Vääna poole sõit. Õnneks läks see nii kiiresti. Olime kohal, vaatasime parkuuri ära, panime hobused kohe valmis, soojendama, parkuuri sõitmine, hobuse maha jahutamine, autasustamine. Kell 2 või 3 olime juba Pärnus tagasi. 110cm oli meil puhas Cumbiga, aga meeletult palju jäi ristlema. Kas oli asi väsimuses või sai parem tagajalg koormust liiga palju. Soojendus oli ikka üsna s*tt maakeeli öelduna, kõrgeid tõkkeid ei hakanud üldse hüppama. Ei olnud mõtet, hobune oli niigi väsinud. Parkuuri saime vigadeta küll läbitud, aga njh. Pidin mitmes kohas alla kukkuma, viimasel eriti. Igatahes nüüd on mul huul puruks ja lõua alt sinine ja selline muhk üleval, lõin ennast vastu ta kaela ära.


Igatahes võistlus õpetas, et pean hakkama ükskord ja ometi pöörama õppima säärte, mitte ratset venitades. Sut tihti vajus õlast välja, hakkas ristlema jne. Pean tegema tempomuutsi, teda natuke teravamaks sõitma (st. ergumaks, suht loiuke on ja pika sammuga, vahest vaja natuke "särtsakamat" ka) ja proovima trennis kas üle kavaleti või ristikese pisemaid pöördeid, õppima ümber sääre pöörama pool piruettidena jne. Sellised oskused tuleks võistlustel kasuks. Alustada tuleks normaalse voldi sõitmisest säärte abil.. Trennis tuleb kõik jumala normilt välja, aga rada sõites ununeks nagu kõik ära ja tirin vaid ratsmest nagu.. Eks me proovi edasi areneda. 

See nädal on Cumberlandil puhkus, järgmine nädal ratsutan mõned korrad (proovin tempomuutuseid ja sääre ümber pööramist) ja siis loodetavasti Ruilasse võistlema.

PS: lisan videod mõni teine kord (95 ja 105), lähen hetkel tuttu muskat kaisutama, tal hakkas valutab hullu pööra. Ahjaa, ma hakkasin uuesti koolis käima ja mul tuleb tarkusehammas hetkel :-D 

110cm video aga siin: http://toru.ee/view/00v1Aow4c3c

Kirjutamiseni,
Riin

Wednesday, October 27, 2010

Hobused talvekorterites.

Ühesõnaga karjad kodus ning mulle tulid mõned suksud juurde. Igatahes list on järgmine:

Patriits (i: Preester)
Praost (i: Preester)
Cumberland (Corrado I--> Cor de la Bryere)
Lüübek (Lakmus)
Orsella (i: Opaal)
Cintia (Cassinio-->Cassini I)
Catriona (Cassinio-->Cassini I)
Lumee (Lakmus)
Livoonia (Lakmus)
Heigi (i: Hermelin)
Herti (i: Hermelin)

Päris üks hobune, aga viimased viis on sellised suksud, et natuke sõidan, katsetan, proovin. Järsku sobivad lastele gruppi ratsahobusteks. Herti on vana rahu ise, veidi kordetööd ja lastele, Heigi on täiesti ratsastatud, aga natuke selline hulluke vahetevahel, Livoonia täitsa selline tubli, ka vist ratsastatud, Lumee pidi selline veidike raskem olema, et sadul ja ratsanik vist on käinud seljas aga ei sobi veel lastele ja Catriona samasugune, natuke edasi arendada ja kui on toredad loomakesed, siis usun, et nad leiavad endale vahvad noored ratsanikud selga :-)

Panustan ise Cintia peale oma rahad, usun, et temast võib tulla võimas mära. Ta on küll selline üsna keeruline, kardab asju ja tegemisi, aga siiski mingil määral usaldab ennast alati inimeste kätte. Lakka lõigata ei lase, kardab kääre meeletult, käärid nagu vastu kaela panen, on savi aga nagu lahti teen kukub märatsema. Kapjadega sain ka juba vastu nägu ja käsi, aga peale sepa külaskäiku lubab nii ilusasti enda jalgadega toimetada. Korde peal jookseb ka juba koos kaitsmete ja pessoa süsteemiga (aga nii lõdvalt kui võimalik hetkel, süsteem veel ei mõju, sest liiga lõdvalt, tahan, et harjuks lihtsalt sellega hetkel). Ühesõnaga suht tubli neiuke on ja lootused päris kõrgel temal. Sündinud 2006a, sadulat näinud pole ja valjaid ka mitte (va. siis näituste aeg?), neid pähe ei taha lubada, aga suhkruga meelitades saab ikka asja. Talle igatahes on kõik nii uus ja kõik asjad tulevad korraga järsku. Boksis seismine, ainult kolmekesi õues käimine, kindlad söögikorrad, mingid inimesed näpivad ja topivad asju külge ja sunnivad ringiratast jooksma.. Aga sellest olenemata tuleb ta selle kõigega toime ja tundub olevat üks väga vahva ja asjalik noor märake.



Hetkel vast kõik. Hetkel võtan kõikide suksudega rahulikult, käime maastikul ratsutamas kui ilmad lubavad jne. Cumberlandiga hüppasin üks päev, täitsa esimest korda, täitsa hirmus oli seal seljas. Hüppab kõrgelt :-D




Aga kirjutamiseni siis,
Riin S.

Saturday, October 9, 2010

Kiire ja raske

Kiire sellepärast, et olen koguaeg olnud hõivatud kas hobuste või oma muu eluga ja raske sellepärast, et oligi lihtsalt raske naasta tagasi tavalisse (töö)ellu peale seda juhtumit.
Kuna mul kohe kliendid tallis, siis teen ruttu.
Praost, Orsella, Patriits- kõik üleni pügatud, klipitud.
Lüübek sai endale hüppetrennideks ja võistluseks uue suulise- gag. Karm, aga hobune on ka väga karm sõita. Minuarust veidi leebemgi kui teda iga treening libisevaga pookida, ta on ausalt jube raske sõita.
Orsella suu kontrolliti eile üle, 2 susikat ja "surnuaed" ehk siis kõik ebaühtlastel kõrgustel olevad hambad. Susikad tõmbasime välja ja sain need endale. Orsella kihvakesed.

Trennitüdrukutel läheb päris hästi, täiesti andekad on ja väga asjalikud.





Aga siis jälle kirjutamiseni. 


riinyz

Friday, October 1, 2010

When my mind stops thinking
And my eyes stop blinking
I hope... 
Somebody's there

When my heart stops beating 
And my lungs stop breathing 
In air...
I hope somebody cares




When the blood dries in my veins
And my, heart feels no more pain
I know, I'll be on my way
To heaven's door





R.I.P. kuldne.. (w) :'(

Thursday, September 23, 2010

23

Kordetasin Luubi, sõitsin Orsu, Praosti, Cumberlandi, Patriitsi, panin õed Olümpiahobused õue, tegin jubinatele trenni, panin 2 turismi hobust valmis ja läksin koju. 






Õed Olümpia-kollased










Ja siis see mu uus ilalõug ka- Cumberland. 

Käisin tallis vahepeal ringi ja kirjutasin boksiustele: LIIGA KÕHN, ROHKEM HEINA (kolmele hobusele tglt), aga Cumbile kirjutasin LIIGA PAKS, VÄHEM HEINA (3x päevas pisikeste portsjonitega). Ühesünaga jah. Cumberland enne puhkust:


Cumberland pärast puhkust:

Mis seal ikka. Väike Sakulihas, mis muud. :-D Aga jah, see tuleb maha saada. Kristhel lausa küsis, kes see tiine mära on :-D Häbi hakkab ju nii, eriti, kui tegu litsentseeritud sugutäkuga :-D

Aaa ja jah, panin tähele ka, et mul on vahepeal käed üsna vales asendis, suts liiga all. Piltide pealt sain aru. Selle kallal tööd ja vaeva nägema. Tahapoole ma seda isatakut vist ei saagi hüppesadula tõttu :-D Aga üritan edasi vaikselt omasoodu.

Patriits

Kribamiseni,
Riin

Wednesday, September 22, 2010

Panen midagi käbe eilsest/tänasest kirja.
Eile ratsutasin ainult oma neli põhihobust ja andsin trenni. Ma olin ikka tõsiselt haige ja ei suutnud rohkem, räigelt halb oli olla. Kopsud hullult valutasid. Alustasin Patriitsuga, tegin maneesis sammu ja traavi ja panin ta jalutama mööda maneesi, ise samal ajal panin platsi üles trennikate jaoks. Praost oli järgmine, samm, traav, galopp. Kõik. Lüübek. Pessoa süsteemil korde. Jooksis mingi raudora otsa põlvega, mis maneesi seinast välja ulatus :-S Õnneks miskit hullu ei juhtunud. Kaevasin maneesi seinad üles ja tegin ohutumaks selle asja seal veidike. Orsellaga hüppasin mingit 80cm parkuuri, täiesti norm oli. Süsteem (okser, 7m, lattaed, 10.5m okser) jäi veidi laiaks meile. Aga eks me olemegi sellised rahulikud. Teinekord sõitsin rohkem peale ja oli norm. Peale seda tegingi trenni (1.5 tundi koguni) ja läksin peale talli ja varustuse korrastust koju. Jäin hetke pealt kodus magama, haigusest vist.
Täna alustasin sellega, et vedasin Cumberland'i (05a väljalase, I Corrado I, ii: Cor de la Bryere) nööride vahele ja lõikasin ta tutte ja asju, saba jne. Laka teen mõni päev hiljem. Puhastasin ära ja panin boksi tagasi.
Siis Orsella. Läksin üksi maneesi. No jumala kehv oli... Siis hakkasin tegema Marleni trennis saadud õpetussõnade järgi painutusi ja hobune hakkas enamvähem tööle isegi. Siis tegime mõned kõksud ka. Päris räige püss ikka. Ma pean lihtsalt istuma ja ratset hoidma, tema lihtsalt läheb, teeb, hüppab ja alati puhtalt. Läheb alla, tuleb jumala hästi välja. Võimas suks. Lõpus oli ikka jube mõnus.
Teine oli Praost, läksin õue ringrajale sõitma. Lihtsalt traavitasime seal ringiratast (ma ei teagi, kui pikk ringrada on, mingine 800m kindlasti üks ring aa vb valetan). Traav oli natsa nagu kinnine algul, lõpus hakkas rohkem intensiivsemalt jooksma, oli nagu parem. Galopitasime ka, see oli juba päris meeldiv, sõitsin koguaeg suht edasi ja hakkas juba oma esikosse enda alt välja ka vedama (ta muidu üsna vankrikas irw).
Siis Patriitsu poiss. Tema oli täna vapustav. Niii mõnna. Libisev oli küll peal, aga see oleks võinud vabalt olemata olla, kuna see ainult lopendas seal (ei pidanud käeski hoidma). Nii mõnusalt lahtiselt jooksis, jumala lõdvestunud. Tegime galoppi ka (tema suht esimesi kordasi) ja püsis täiesti normaalselt, tasakaalustas end hästi.
Siis Cumberland, temaga tegin vähe kuna ta eriti koormust ei kannata ja on nagunii aasta aega seisnud. Teistega sõitsin tunni jagu küll (vist). Alguses tegin veidi kordet ette, siis ronisin selga. Tegin traavi, jube laisk oli, tegin galoppi, jube laisk oli, kõndisin, jube laisk oli. AAa ja sama värk mis Luubil ja teistelgi, kui sittuma hakkab siis kohe jääb seisma.  Ma sain suisa pahuraks :-D Märade peale üritas mind maha ka visata aga õnneks mu hea sõber "sadul" päästis mind jälle :-)
Siis Luub, pessoa kordel.
Siis Orhidee, maneesis, õpetasime käe kõrval. Kartis alguses kõiki ja kõike, lõpus oli ok. Maneesist ära tulled oli räigelt probleeme, täiesti lolliks läks kui üksi jäi. Pidi mind peaagu surnuks tallama. Boksi pannes astus mulle räigelt varba peale ka ja keeras veel oma kapja, seega jube valus oli ja väike varvas on nüüd sinine.
Andsin oma neljale põhisuksule mashi ja musisid, tegin talli korda ja tulin koju.

Cumberland nelja aastasena NHT'l. I koht

Olen veel endiselt haige. :-(
Riin

Monday, September 20, 2010

Täna sai sõidetud 7 hobust

Ma täpsemalt midagi ei räägi, mõned päeva ja aasta üllatajad vaid :-D

1. Celsius (kliendile). Hüppasime mingit 110cm okser ja lattaed, sõitsin temaga esimest korda, üsna fine oli. Mõnus oli ratsastada, algul ei saanud pihta, hiljem oli jumala mõnus. Hästi hea ja pehme.
2. Lüübek (kliendile). Hüppasime mingine 100cm lattad ja 110cm okser, sõitsin üle pika aja temaga, muidu on ainult korde peal olnud, on läinud paremaks! Homsest tagasi kordel muidugi. Tema oli päeva üllataja.
3. Ceilon (kliendile). Ei pööranud, närvitses, jooksis pea koguaeg vertikaali taga. Edasi absull ei liikunud, lihtalt ühe koha peal tegi erinevaid allüüre. Tulime üle ristikese ka, puhtalt ja korralikult. Kui üritasin teda edasi ajada, siis ta pani hirmust punuma (seostas edasiajamist karistamisele vist... tundus nii). Sõitsin temaga esimest korda.
4. Flying Spirit (kliendile). Tema pälvis aasta üllataja tiitli. Istusin esimest korda tema seljas ja vist kolmandat korda oma elus traavli seljas. Ma ei ole kellelgi näinud seda hobust jooksmas nii lihtsalt, kui hiljem video pealt vaadates. Alustasin kohe lahtise traaviga, jooksis kiirelt ja pudrutas kuidagi. Lõpuks oli juba üsna väss kihutamisest, jäi vaiksemaks, küsisin talt sisse poole painet, enam vähem, andsin sisemise ratsme järgi ja hoidsin välimist ratset endiselt, hobune viib kaela pikalt ette alla ja kukub puristama ja lõdvestama ja jättiski oma pea sinna. Pikkade, jõuliste sammudega jooksis edasi, säilitas tempot koguaeg ja ei hakanud kordagi vastu. Lihtsalt jooksis ja lõdvestas, tagant ette jooksis peale. Ei oleks osanud uskudagi, et traavel. Galopis iga sammu peal puristas (lõdvestas), Marise ja Imre sõnul polekski justkui tegu olnud traavliga :-D Üldjuhul on teda ikka suht kole kõrvalt vaadata, jäik ja kange, pea püsti jookseb ringi (ka siis, kui abivahend peal on) ja selliste tippivate elutute sammudega. Tegi9me mõned hüpped ka, sinna 100cm lähedale (algul olin kategooriliselt vastu, sest nats kartsin traavli ebardsammu aga seda polnud hiljem enam tundagi). Nii lihtne oli pöörata ja lihtsalt seal seljas mõnuleda. Aasta üllataja.
5. Patriits (kliendile). Tegime ainult traavi, tulime üle kavalettide, ei näppinud neid üldse. Edasi lasime tal vabahüppeid teha, ise koguaeg suht jooksis, polnud vaja üldse ajada (kohati läks liiga kiireks), aga kui üldse peale ei ajanud, siis oli ikka super mõnus pealt vaadata. 145cm vist hüppas.
6. Orsella (endale). oli enamvähem, nats kangutas ja galopis suht vajus sisse kurvides ja veidi nagu kiirustas üle. Lõpetasin ära, kuna pidin hakkama lastele tundi andma.
7. Praost (endale). WOW, see tüüp ei jooksnud täna üldse enam nii kinniselt kui muidu :-D Meeletult elav ja erk oli (vb sellest, et andsin eile talle veel 2.5l kaera lisaks) ning esijalad lendlesid päris mõnusalt :-) Veidi raskusi oli vahepeal aeglasema tempo saavutamisega. Hüppasime ka natuke, 85cm lattaed vb oli. Igatahes alguses tegime erinevate kolmnurkade ja lattidega. Galopis tulles hüppas jube suure jõuga, aga see jõud oleks võinud olla rakendatud nagu tõkke hüppamisele üles poole, mitte kaugemale. Meenutab sõites kohati jube palju Preestrit ikka. Igatahes kuna lati hüppas juba nii varuga kaugele, siis jäi tõke suht lähedaks ja vahest kolistas selle otsas. Lõpuks oli hädapärast ok, aga jube õnnelik, et vähemalt oma liikumised veidi avardas.
Aa praguseks kõik, ma suht väsinud ja haige olen ka :-S Nohu ja köha kallal.. Loodan, et läheb üle.
Homme igatahes vähem hobuseid teha.

Terv,
Riin

Sunday, September 19, 2010

Muutused.

Oeh. Nii kiire olnud koguaeg kodu-tallivahet jebimisega, et pole viitsinud blogida.
Praost on sõites jumala oki-tokiks läinud, hüppame juba. Väga mõnus ja kindel suks, kes tuleb põhjast jube hästi välja tegelikult (hüpates). Orsuga olen lõdvemalt võtnud, ühe korra hüppasime ühte veidike kõrgemat tõket, no mis siin ikka lisada, kui mu tulevane olümpia suks :-) Luub on koguaeg pessoa kordel jooksnud, alustame temaga lihtsalt algusest. Ei ole mõtet temaga jamada, see kogu kupatus temaga on nii vale. Ta on lihtsalt nii raske.  Ja ei saa temaga midagi teha kui otsast alustada, sest teda karistada selle eest, mida ta õppinud pole või on valesti õpetatud, on vale. Ühesõnaga alguses on temaga ikka midagi vägavgaväga valesti tehtud. Siis, kui sadulat esimest korda kandma hakkas. Oeh. Nojah ehk hakkab miskit ka meil välja tulema, sest tegemist on siiski kõige armsama nupsuga üldse :-)
Patriitsuga ratsutasin ka täna. Selline oktok poiss on, mulle meeldib meeletult tema traav ja usun, et temast saab üks võimas pill. Jooksime galoppi ka natukene (ta veel ei oska sadulas, pole proovitud veel eriti). Teised puhkasid nv.
Hiljem pügasin Orsella ja Praosti jalad ära. Pidin üllatuma, mõlemad talusid klippamist jumala normaalselt! Jalad suht problemaatilised teha, aga jumala tublid olid mõlemad. Praosti jalgadest tuli rohkem karva kui Sildomi terve kere pealt kui teda kevadel pügasin :-D Väga viisakad olid mõlemad. Nüüd pääsen Praosti preile ka lähemale ja saan selle nüüd välja paremini ravida. Lüübi klipin ka homme ära, Patriitsu on tehtud. Talveks tahan kõik kiilaks ajada. Tekkidega tekib vaid probleeme, aga Orsull läheb raudselt raseerimisele, karvased tüdrukud EI OLE ILUSAD
Praost trennis.

Patriits hüppamas kahe aastasena näitusel. (2009a)
Aga kirjutamiseni!
Riin S.

Sunday, September 5, 2010

Pildiblogi

Reedel siis võtsin kõige pealt Orsella ning pesin suure pissipleki ta kintsu peal välja, pesin ka shampooniga terve saba valgeks ning ka valged sokid. Kuna õues oli mega külm ja vihma sadas, siis üritasime võimalikult ruttu teha (õnneks pesime sooja veega, umbes sama soe oli, millega mina vannis käin :-D), Orsule meeldis. Viisin ta talli, nühkisin jalad kuivad, saba veidike ka ja muud plärakad ning panin teki selga. Esimest korda tekki selga pannes läks ta päris pööraseks ja hakkas hullult kartma (see oli mõni päev tagasi), kuid nüüd on ta täiesti harjunud ja tundub, et isegi vist meeldib.

Luub oli enamvähem, jube räpane oli, läksin sõitma. Pikemalt ei oskagi midagi rääkida, tegime palju painutusi, täitsa normilt tuli lõpuks välja. Peame aga hakkama õppima galopis lühendamist (traavis on enam-vähem), sest maalatile peale minnes kui samm ära ei mahu, siis tagasi võttes lühema sammu asemel jääb ta hoopis traavile. Ja oma arust on mul säär alati rohkem peal kui ratse. Nojah, see selleks, Luub on suur Nahk.

Panin siis mõlematele tekid mõneks ajaks, Orsu võtsin välja ja kammisin veel üle, lasin sprayd peale jne. Võtsin talt teki ära, panin boksi tuduma ja mashi ette, Lüübekule ka. Väljaarvatud see, et unustasin teki maha võtta kuni järgmise päeva ööni :-D Tekk oli terve ja korras ja oli vaid ühe kinnitusega eest ja sabatagant kinni. Hoidis kenasti seljas vähemalt.

Laupäeva hommik kell 6 oli mu äratus, aga ega ma eriti magada ei saanud. Mingid hiired jooksid öösel mu peal, keda maha pilluma pidin. Suht kõle oli magada, hakkasin endale huvitavaid asju ette kujutama, kuidas varsti tuleb monstrum hiir ja mu ära sööb. Anyways, kõige pealt tegin end korda. Siis läksin andsin Orsule süüa (Luubile andsin ka, ta ikkagi minu nunnu) ja peale söömist hakkasin patse punuma kollasele. Päris kenad tulid välja. Tegin ta siis korda, kerisin vatsnikud ja pinded peale ning aeg oligi minna auto peale. Võtsin oma suure ratastega kasti kaasa, sinna mahtus mu 2 kaasavõetud tekki, valjad, sööt, vatnikud, pinded, puhastusharjad jne jne jne..

Alguses läks hobune treiku peale (üksi, treiler oli suure kuue kohalise auto sleppis), läks kenasti täitsa peale. Heimtalist võtsime veel Aniki ka ja siis algaski meie teekord kaheksa hobusega Tartumaa poole, teised läksid Ihastesse võistlema. Tee sinna läks jube ruttu, kuigi oli mitme tunnine sõit. Panime Orsu Ülenurmes maha ja kolisime oma asjadega autost välja, abiks oli Tuuli ja Ülts (mu mamps). Siis hakkas imestus pihta: kõike kartev Orsella käis ringi nagu kala sõidu vees. Kõndisime läbi laada, kus oli 102 autot ja 1001 inimest ja ta ei teinud teist nägugi, ei kartnud midagi ja käitus nii viisakalt. Viisime ta ühte lauta lasipuu külge, see seal oli ikka tohuijaa ohtlik! Oleks üks hobune selle lasipuu lahti tõmmanud (see kõikus ja oli üli vilets ja peenike), oleksid kõik hobused kannatanud ja selle latiga mööda nägusid ja jalgu saanud. Vähe sellest oli mu kõrval täkk Alder, kes oli üsna maias Orsellat paaritama ja ka Orsu sabast 2m eemal olid eesti tõugu täkud. Väga ohtlik värk!!

        


Igatahes oli mu Orsey seal täielik publikumagnet, esiteks oli ta laudas kõige esimene hobune ja teiseks on tal ilus vävus. Kõik koguaeg käisid ja uurisid tema kohta ja paitasid ning tegid patsu-patsu. Kui ta tallis vahest võõrustab isegi mind ennast, siis täna oli tal peamine tegevus võimalikult palju süüa ja paisid inimeste käes välja norida- ta oli nagu kala sõiduvees. Kõik väikesed lapsed said teda katsuda ja kõigile ta meeldis, nii armas :-)


Vahepeal söötsin ta ära, andsin juua ja heinad olid koguaeg ees, neid mugis eriti agaralt. 
Peagi hakkasime ringi minema. Seal käitus ta nii viisakalt. Lihtsalt kõndis rahulikult minuga koos ja oli üli viisakas ning lubas end ilusasti esitleda. Sinna minnes natuke eputas ja kraapis maad, aga muidu oli OK.






Edasi lahkusime ringist, viisin ta talli ja võtsin valjad peast. Natuke hiljem kutsuti meid autasustama ilma hobusteta aga ma ei kuulnud seda, seega sain Orsella diplomi ja esikoha roseti hiljem kätte. Siis pidin uuesti Orsella valmis panema ja minema pildistama. Orsut klõpsis Krista siis aastaraamatu jaoks ja mu emps niisama lõbu pärast.





Show läbi, asjad koos, kutsusime Imre endale Ihastest järgi. Ta tuli suure autoga. Seega pidi Orsella suurde autosse sisse kõndima. Alguses kõndis kohe plate peale, kuid siis jäi seisma seal ennem autosse sisenemist ja vahtis seal ligi 30-40 sek. Imre ja emps lükkasid teda pepust ja oligi sees. Rahunes maha, andsin suhkrut ja kõik oli OK, sõitsime Ihastesse.

Ihastes nägin kohe Sandrat Lakmee seljas ja kisasin üle platsi kus mu hobune on  :-D Sandra mõtles ja mõtles, et ta peab ju treikus olema kui me just temaga Ülenurmest tulime, aga tegelikult ma otsisin Landokat taga :-D Sandra ei teadnud, aga läksin korra maneesi talle piitsa tooma kui Sannu juba karjus, et ou, siin on, jookseb! :-D Lants oli jälle end lahti tõmmanud ja jooksis ringi mööda Ihastet :-D Kristi püüdis ta kinni, siis jõudsime meie empsiga järgi ja tegime musile kallikalli ja musimusi. Sain pildi ka koos Landuga! Viimane pilt meist koos on vist 2009a augustis, seega oli ka aeg! 


Landu võitis 115cm III koha, seega palju õnne! :-)

Alustasime peagi teed kodu poole. Sinna kulus aega kuidagi jube palju.. Igatahes Toris võtsime suksud maha, laadisime asjad ka maha ning söötsin Orsella ära, panin Lüübekule ka heina juurde, kuna tal oli kõik otsas. Orsu hakkas kohe heinu sööma, siis segasin künas tema kaera ja vhoop oli pea püsti ja nina kaera sees, ta ei pannud seda ennem tähelegi :-)

Tänasest tõstan Orsella toidunormi, ta on tõesti kõhnaks jäänud.
Peatse kirjutamiseni,
Riin S.

Thursday, September 2, 2010

Luubek

Luubiga sõitsin eile ja täna, selline kohutav ei olnud, üsna talutav. Täna sõitsin kummist külgratsmetega (see prestige variant, roller süsteemiga) hüppasin ka natu, video siin:

http://toru.ee/view/b7418a8275cf/?as=0

Orsule olen kaks päeva teinud pessoa kordesüsteemiga kordet. Eile küürisin nad mõlemad nii puhtaks :-) Pesin nad mõlemad shampooniga puhtaks ja lõikusin neid ning pihustasin igast vahadega üle, et karv sile püsiks :-D Täna polnud Orsul isegi turbakübetki peal tänu sellele :-D muidu ta mutanteerub õues olles alati raudjaks hobuseks tänu mullale. Luub läikis ka nagu prillikivi.

Homme jään Torisse ööseks ning teen Orsella eriti korda, kuna meil koos on laupäeva varahommikul esimene väljasõit Tartumaale. Teised lähevad Ihastesse võistlema, aga meie läheme Ülenurme parima tõulooma näitusele. Seega lakun oma Orsella ilusaks ja läikivaks ning võidame ilusama looma tiitli :-D (ei tea kas nad minule ka auhinna välja paneks..  "ilusaim tõuloom Riin". Löön end ka järsku üles, ehk saangi midagi :-) :-D )

Ega rohkem vist polegi midagi. Kordetan ilmselt homme nad mõlemad kaks ära (vb ainult Orsu, Luubiga sõitma ehk.. mõtleb tglt kas ikka viitsin oma sõrmeliigest jälle liigesest välja tirida.. See haige sõrm mida Hispaanias mul opereeriti annab Luubiga sõites julmalt tunda, Orsellaga mitte midagi..) Aga ok, tänaseks küll!

Kirjutamiseni,
Riin Saare

Tuesday, August 31, 2010

Orsu 90cm, Lüübek 110cm ja Lektra 135cm sadulas ehk hüppetrenn

Teen siis ruttu, kuna aeg juba nii hiline.

Läksime Torisse juba ennem kümmet hommikul, aga pidime poes kaua ootama, kuna ennem kümmet meile alkoholi ei müüdud (tahtsime Marinile viia veinipudeli, täna oli ta viimane tööpäev Tori HK's). Kohal, panin kohe Orsella valmis ja läksin platsile. Panin igaks juhuks libiseva peale, kuid seda polnud absull vaja ning eemaldasin selle. Jooksis kohe ilusasti ja pehmelt, astus kenast juba sääre eest. Hakkasin tulema alguses traavis kavalettidega ristikest, täitsa okitokilt tuli. Galopis ka, veel parem. Tulin mõned korrad ka lattaeda (80cm), ühe korra 90cm okserit ja lõpetasin hüppamise. Nii tublisti hüppas, polnud rohkem midagi vaja talle. Tegime veel pikalt lõdvestatud traavi ja galoppi ning võtsin ette järgmise hobuse.

Lüübek oli täna juba tunduvamalt parem, enam ei jäänud seisma kui situle hakkas ning ei perutanud, kui teda tagant peale ajasin. Galopile tõusis kohe paremast jalast ja olin nii õnnes, kui tubli täkuke! Siis hakkas Imre filmima meid ja kohe tõusis valest jalast :-D Aga muidu väga ilusasti jooksis. Suht koos ja selline tip top. Galopis ka meeldiv ja hea oli istuda. Tulime galopis ristikest, jube ilusasti hüppas. Tal on mega hea hüpe ratsaniku jaoks, selline üli pehme ja sa tunned, kuidas hobune sinu all turjast tõuseb, esimesi kosse korjab ja enda pea alla sirutab. Mõnus. Edasi tulime lattaeda jne. Lõpuks hüppasime 110cm okserit, jube mõnus. Polnud hetkeks ka tal mõtet kusagilt mööda vuhiseda. Jube vinge täku. Jalutasin maha ning lõpetasin.

Vahepeal jõime veintsi ja lobisesime juttu, Mõrnaja käis külas :-D Ehk siis Madis Morna. kaugelt Taanimaalt tuli meie juurde Pärnusse kooli. Ma hakkasin juba vaikselt purju jääma, seega lõpetasin veini joomise ja läksin poodi endale süüa ostma. Marin siis pakkus, et tule hüppetrenni kellegiga. Ma kohe haukusin vastu ah kes sul seal on mõni hobune kes toimiks grupikatest :-D Hea küll, kodujuust söödud, võtsin Lektra ja panin ta omale valmis. Panin libiseva peale. Alguses võitles hullu vastu (tal pole iialgi seda peal olnud vist), hiljem isegi viis oma pea alla poole veidike ja sain isegi ratset lühemaks võtta. Hüppasime siis temagagi, algul lattaed, hiljem kahene süsteem ja hiljem neljane rida, igal pool vaheks 2 fuleed. Talle jäi jube lühikeseks tglt :-D Lõpp kõrgus oli neljasel real siis 135cm ja selle ületas edukalt ja puhtalt. Libiseva võtsin ennem ära, ega selleks kasu nagunii ei olnud, libisevaga sõitis sama pika kaelaga kui ilma selleta :-D Igatahes tubli tüts oli, tegi vist oma kahe kuu trenninormi täis. Aga tglt vist ikka oli sellest libisevast natuke kasu ka, hiljem oli nagu lihtsam kuidagi tagasi võtta ja ei veninud niiiii pikaks. Tavaliselt kui trennilapsi vaatan temaga sõitmas, siis nad hoiavad ratsmete lõpust kinni (nagu kõige pikemalt käes hoitav ratse) ja ratse ikka jube pingul (tal on lihtsalt nagu niiiiii pikk kael) aga täna hoidsin ratsmeid päris normaalselt, väike jupike rippus isegi vasakul pool, nagu teistegagi sõites :-D Lektraga võistlesin ka päris aktiivselt umbes viis aastat tagasi. Igatahes jäin täna kõikide hobustega ulme rahule.

Samuti jäi ka Marin. Me just naersime, et kõik tema hobused on aasta otsa olnud parajad nahad ja siis viimasel päeval olid KÕIK hobused ulme head ja hüppasid nagu lennukid :-D Mitte üksi ei teinud mitte ühtegi viga. Ulme.

Igatahes jõudsin poole kümnest koju (õhtul), olin ligi 12h Toris täna, minu rekord :-) Täna oli jube hea päev, samas ka kohutavalt kurb.. :-( Marin läheb ära. Oeh, me hakkame kõik teda igatsema. Mingu sul hästi seal kaugelkaugel välismaal :-) Igatahes minul on Marinist ainult head mälestused (väljaarvatud siis need korrad, kui ta mulle paar aastat tagasi koguaeg võistlustel oma Verso de Lee'ga ära tegi, rsk :-D). Aga jah.. Viimane päev koos oli samas ikka väga tore, kurb, et lahkuma peab. Aga kindlasti näeme teda veel ja veel :-) Igatahes õhtu lõpetasime veel veiniga ja läksime kõik oma teed minema.

Kirjutamiseni,
Riin Saare

Monday, August 30, 2010


Reedel ratsutasin Orsellaga. No päris hea oli. Mõnus, pehme, jooksis päris kenasti. Ei oskagi muud lisada, hea oli igatahes, igat pidi! Marin proovis ka hiljem Suurt Kollast, tegid veidi traavi ja siis sain ta tagasi oma pepsi alla. Marin kiitis mu sadulat :-D
See on Grete tehtud pilt. Ei mäleta täpselt, mis päeval, teisipäev äkki.






Nädalavahetusel puhkasime mõlemad, mul oli tibu külas ja Orsella sõi end paksemaks. Pühapäeval käisin koolis ka.
Esmaspäeval (täna) läksin sõitma ennem kooli (kuhu ma kahjuks ei jõudnud). Orsella oli alguses lihtsalt kohutaaaaaaaav, aaaaaaaaaaapiiiiiiiii ma karjusin ja kiljusin seal seljas. Ta lihtsalt kihutas ja lollitas, vehkis peaga ja jõllas kõike. Lasin libiseva tuua, panin peale (sadulavöö külge, ma jalgevahele ei pane peaagu kunagi), esimest korda sõitis sellega. Peale seda oli super. Jooksis pikkade sammudega pea alla välja sirutatud (nö. kündis ninaga maad, nii alla sirutas end). Super mõnus oli. Niiii kerge ja stabiilne. Ja libisev polnud isegi mitte pingul. Vot. Tulime mõned korrad üle ristikese, päris tubli oli. Libisevat pidin ikka täiega järgi viskama sinna, seega lasin selle nii lõdvaks kui sain ja tulin uuesti, rohkem see segama ei jäänud teda. Tulin ühte suuremat lattaeda kah (khõmm, suuremat.. 80cm vist? :-D) ja üli hästi. Kordagi ei näppinud, koguaeg lasi ennast sättida. No super hea oli. Lõpuks võtsin libiseva ära, tegin veel pikalt traavi ja galoppi (püsis sama hästi) ning lõpetasin ära. Andsin süüa ja panin endale järgmise suksu valmis.
Lüübek on siis tori tõugu ilus täkk, i: Lakmus. Üks suur nahk on tema. Esimese asjana nagu selga sain hakkas juba vingerdama ja lõugama. Läksin platsile. Kergelt painutas ja oli selline mõnsa. Vasakust jalast galopp: õudus unenägu. Pea taevas, kangutab, vehkleb ja kihutab, samm- üliebamugav :-D. Üritan siis teisest jalast galoppi teha no ja ei tõuse ega tõuse kuidagi. Siis Marin järsku karjus, et oi, ma unustasin öelda, ta ei tee sellest jalast galoppi :-D Natuke aega pusisin ja sain küll sellest jalast jooksma. Aega läks, et sellest jalast proovida, aga see eest oli super hea sellest jalast.  Rahulik, mugav, kerge. Tulin üle ristikese ka, super mugav hüpe. Maandumist pole peaagu tundagi. Lihtne, ei karda midagi, vaatab ise sammu kah endale. Niiet hea. Paremasse jalga (millele ta galopis tõusta ei taha) maandus jumala normaalselt ja jätkas koguaeg lihtsalt ja kandvalt edasi. Eks see vajab kõvasti töö tegemist ja harjutamist, et sellest jalast tõusma hakkaks. Aga üldjuhul oli ok, pärast sain hiljem juba esimese või teise korraga kohe õigest jalast. AAAA! Miks ta üks paras "nahk" on? Hobune  jookseb galoppi, järsku jääb seisma ja kukub sittuma ning ei kavatsegi edasi liikuda. Ma ei kujuta ette, et kui Lürbiga tuleks võistlema minna ja ta kukub keset võistlustuld situle.... Igatahes, ega ma ka mingi lihtne "poiss" pole ning panin ta oma sõna kuulama. Mõtlesin et küll situb hoo pealt aga ei. Siis, kui sadulast maha tulin ja boksi panin, alles siis hakkas kakile. Muidugi trennis ta suutis ka 3x end situtada, aga iga kord jäi poolikuks kuna ma sundisin vaest hobust edasi jooksma või kõndima. Lõpus võtsin libiseva ära ja sõitis sama ilusasti edasi, tulin üle risti jälle, hüppas nii tublisti, keeras ka palju paremini ilma libisevata.
Kõrguse vahe neil Orsuga on suht suur. Kui Orsu seljast ja turjast ma absull üle ei näe, siis Lüübeku seljast ja turjast olin peajagu üle. Niiet jah, pisike täkk on. Lüübekul on mu 120cm vöö Mõlemalt poolt viimastes, Orsellal mõlemalt poolt kõige suuremates aukudes. 


Ning kui keegi tahab õiendada, et miks hobuse neli jalga kõrvuti pole, siis ma panin Lüübeki näitus-esitus-seisu :-D :-D :-D
Kannused ja libiseva panin Marini soovitusel (hakkasin ka loomapiinajaks :-) )


Igatahes jälle-kirjutamiseni siis,
Riin Saare

My Playlist