Monday, August 25, 2008
Mere ja platsi treening
Hiljem, kui olin Landoka juba maha jalutanud, läksime mere äärde. Merd, vett, laineid ja tuult ta kardab, aga kuna täna tuul puudus, otsustasime minna ja Landokale aru pähe panna, et tegelikult pole seal mitte midagi karta. Puudus tuul, puudusid ka suured lained ning Landokas oli palju parem. Algul vette saamisega oli küll probleeme ja teda tuli ikka üsna palju tagant sundida, aga õnneks oli talle julgustuseks kõrval ka minu ema saiatükikestega. Nagu ta ühe sammu ette poole tegi, sai maiust ning palju kiita. Aga nagu ta oma saia kätte sai astus jälle 2 sammu tagasi :( Lõpuks saime ta kuidagi vette ning seal hüples ta päris hullusti nagu ka eelmine kord (küünaldab ning siis teeb 180kraadilise pöörde kaldapoole ning pistab punuma). Seekord katsetasin uut taktikat ning unustasin varasema edasi SUNDIMISE. Asendasin selle lihtsalt kohal seismisega ning veega harjumisega ja kiitsin teda palju-palju. Hobune lõpuks rahunes totaalselt maha ning hakkas vett nuusutama ning seal sees kraapima- ei tea, kas hakkas meeldima?! :) Hiljem igatahes ei pidanud ma teda edasi sundima, vaid läks täiesti ise, ei hüpanud enam kõrgele õhku ja oli väga rahulik ning uudishimulik. Hüppas ainult kõrgemate liiva"küngaste" pealt edasi sügavamasse vette, aga seda ei saa talle pahaks panna.
Hiljem, kui hakkasin veest välja minema, siis tavalise kihutamise asemel kaldale kõndis ta rahulikult, kuid ettevaatlikult põhja kontrollides. Ennem, kui päris kaldale jõudsin pöörasin ta ümber ja katsetasin, kas läheb veel tagasi. Läks küll ning vägagi hästi! Läksin veest täitsa välja ning proovisin nüüd, kas ta üldse tagasi vette läheb. Alguses üritas korra jonnida, aga siiski sulpsas tagasi vette ning kõndis üsna kaugele. Siis jälle veest välja, vette tagasi. Veest välja- vette tagasi ning niiviisi veel mitu korda. Patsutasime, kiitsime ning andsime talle maiust tubli ja eduka hirmust ülesaamise puhul. Loodan, et edaspidi merre minekuga muresid ei esine :)))
Friday, August 22, 2008
Kõigest...
Paar päeva tagasi helistas mulle Gredi ja kutsus mind Tori valla päevale stoilot tegema. Luasid mulle Torist ka hobuse anda, aga leidsin, et lihtsam on enda hobusega minna, sest teda tean ja tunnen ikka palju paremini. Mõeldud-tehtud.:) Kes siis ei tea, on stoilo selline mäng: mängust võtab osa 10 hobust. Ehitatakse lattidest nö hobustele "boksid", aga bokse on vaid 9. Mõnikümend meetrit eemale tõmmatakse joon ning boksidest sinna maani peavad ratsanikud tee läbima võimalikult kiiresti ning samalajal sooritades mingit harjutust (ntx daami istak, tagurpidi hobuse seljas, ilma sadulata jne) ning tagasi boksidesse jõudma. Järjest hakatakse aga bokse vähemaks võtma, ning kes on kõige aeglasem, langeb välja. Selline mäng siis. Esimene harjutus oli sammus jooneni, seal seljast maha, tagasi selga ja sammus tagasi. Esimesed kolm vooru olid täpselt samad, aga teine voor tuli läbida traavis, kolmas galopis. Igasugust pulli tuli veel teha, sadulad ära võtta, ilma sadulata sõitma, daami istak, tagurpidi hobuse seljas, käekõrval, käärid ja libikas ning palju muudki. Landokas hakkas pukitama, kui ma tagurpidi ilma sadulata tema seljas olin. Õnneks midagi hullu ei juhtund, kui Gredi hobune Heigi pani ikka sajaga. Sel ajal kui Gredi tagurpidi sadulas oli hakkas Heigi tagant üles lööma ja kihutas galopis minema. Ning hiljem kui autasustamine hakkas, tegi ta sama asja uuesti, kuid siis oli Gredi koos sadulaga ja õigetpidi seljas. Mul sellest video ka: http://toru.ee/view/15b23da7ee14 Õnneks jäid kõik terveks. Võistluse võitsime meie Landoletiga! Auhinnad jagati nats valesti ja ma sain valed asjad, aga hiljem suudeti ikka ka mulle õiged asjad välja nuputada :) Üldiselt oli sigalahe üritus!