Orsella esimene galopp :)

Kõige pealt paneks kirja, mida ma temaga üldse teinud olen.
Ligi kuu aega kordet, enamus aega sellest pessoa-system training aid'ga.

I kord: Sadulaga kordet, kõhuli seljas, jalutasime mõned sammud koos minuga. Kaksi-raksi selga ei roninud, Orsella leppis kõigega, mis temaga tehti ja usaldas end meie kätte.
II kord: Sadulaga korde, külgratsmed ainult kordel, ronisin selga kaksi-raksi, jalutasime mõned ringid, Orsella leppis kõigega, mis temaga tehti ja usaldas end meie kätte.
III kord: Sadulaga korde, külgratsmed ainult kordel, ronisin selga kohe ilma kõõlumata, jooksime korde otsas traavi, hiljem ka lahtiselt ning olime suurel avaral platsil koos teiste hobustega. Leppis minuga väga hästi, aga hiljem jäi seisma ning kukkus teistele hobustele obadusi virutama. Läksime grupi juurest minema, ning traavisime edukalt edasi.
IV kord: Sadulaga kordet ette mõni minut, esimene galopp ja korralik õlast lahti traav, Orsella leppis kõigega.

Rohkem polegi hetkel seljas käinud. Räägin siis neljandast korrast veits lähemalt ka. Alguses kui teda kordetasin, siis jube kinniselt jooksis, pea taevas ja nagu oleks kabjad hellad olnud. Hiljem jooksis veits paremini, aga noh, see oli tegelikult koppel ka, kus me trenni tegime ja päris kõva pinnaline. Igatahes suht ruttu ronisin selga, algul olime korde peal, aga seal ei tahtnud üldse välja tulla, kuna ema rebis kordet sisse poole ja mina ratsmest väljapoole :D või no selline tunne jäi küll, heh. Lasti meid siis lahti, ei tahtnud sirgelt eriti joosta ja kui pisikese piitsaga õla peale patsutasin siis pigem läks ta sellest veel rohkem närvi. No siis tuli võtta ikka pikk koolisõidu piits ja sellega sääre taha vahepeal surada, et jookseks edasi ja sirgelt. See õnneks ka õnnestus, vahepeal protesteeris selle piitsa peale peaga vehkides aga üldiselt oli täiesti rahuldav. Pöörab juba väga mõnusalt sammus, täitsa sääre ja väga kerge ratsme surve peale. Igatahes kui traavi hakkas juba ilusasti jooksma ilma piitsa abita proovisime siis Hanna nõudlusel ka galoppi. Mul videod ka sellest, aga mu enda läpakas katki jälle ja ema ajastjaarust arvuti ei funka mõista dvd plaatide importimist, siis loobusin lõpuks üritamast. Igatahes vaatasin video pealt kuidas see käis. Traav, mina kergendan, surun säärtega, tuleb kurv, istun sadulasse ja hobune TÕUSEB galopile jumala normaalsest traavist, ÕIGEST JALAST. Püsis galopis peaagu terve suuuuure ringi, värava juures jäi traavile :D Võtsin sammule ja kiitsin kui tubli ta on. Vahepeale tegime traavi, teine asi kohe, koguaeg jooksis ilusasti pehmelt, läbi selja, mõnusalt oli tunda taga jalgade põrkumist. Mingit peaga vehklemist ei olnud, koguaeg oli ilusasti pehme. Mõtlesime siis uuesti teha galoppi, sama kurv, sama käitumine ja hobune jälle tõusis ise galopile. Ta on nii intelligentne, sõitsime siis terve ringi või isegi peale. Jäime jälle traavile, suunamuutus, tegime voldikesi ja pööramisi, väga hästi pööras. Seejärel proovisime ka sellest jalast galoppi ja jälle, õigest jalast, väga halvast kurvist, aga nagu naksti galopis. Tegime ühe pisema voldi, siis ühe suure ringi ja lõpetasime. Lõputraav, lõdvestas end alla ja jäin muljeid kuulama :D Jube hästi ta ennast ikka edasi kannab. Tavaliselt noor hobune ei saa ratsanikuga hakkama, jääb kohe seisma või mis iganes, aga Orsella mitte. Samas ta on nii suur ja lihases ka, et pole ka ime. Kui ta eelmine aasta juba 174 oli, siis kõrge ta praegu võib veel olla :O Igatahes kui ükspäev karjamaal käisime, siis mingine 600 meetri kaugusel oli ainult Orsella rohu seest näha :D Kari oli TÄIELIKULT kadunud kusagile :D Mul pilt ka sellest :D




Hiljem läks igatahes Laura talle selga, et sammu teha ja mis siis Laura tegi, lükkas korra sisemise säärega ja Orsella astus sellelt eest kohe risti ära :D Nagu nalja :D
Mis siis veel. Aa, Orsella on nüüd täkutallis (nimi selline, seal on tglt ainult 3 täkku ja ülejäänud ruunad/märad. Muudkui magab ainult seal, muud ei teegi. Karjas hetkel ei käi, ainult nv'del siis. Igatahes ta tohutu heinakõht on ilusasti kadunud ja pepu peal juba pisikesed lihasedki olemas :D Selline numminaator on ta. Aga mis seal ikka, panen mõned pildid ka ja see nädal ratsutame 2 korda veel ja siis jälle korde.













Ülejäänud pildid siin: http://fotoalbum.ee/photos/hoshinosenshi/sets/989365?page=5&seek=3

Tsauki seniks.

hüppehobune

ma ei hakka sõnagi siin kirjutama.. video räägib enda eest :P

http://www.youtube.com/watch?v=bBSVWtvxODc&feature=player_embedded



panin selle 140 v 45 pildi ainult üles, kui kobad olid viimases siis hüppas küll tublisti üle, aga see video pealne hüpe oli minu ja hanna arust kõige parem :D igatahes ilma ühegi mahajamiseta, ühegi tõrketa hüppas koguaeg, lõpus siis 150+ okser nii eest, taga :) ilma pingutamata


hüppehobune ju!

Orsella on juba varem ratsastatud?!

Heh nali, ei ole kindlasti, aga täna sõitsin, siis tunne jäi küll selline. Teen ruttu mega kiire ülekande, kuna pean kohe oma lemmik sarja telku ette vaatama minema (ameerika lollimad modellid).
Kõigepealt kordetasin teda sadula ja ratsmetega (sidusin külgedele külgratsmeteks), koguaeg sidusin sisemise suts tugevamalt kui välimise. Hästi ilusasti rahulikult toimis. Siis võtsime ära, kohe hüppasin selga ja hakkasime kohe jalutama. Ema lasi meid suure korde ringi peale sammuma, üritasin traavi teha- ei saanud pihta mu käsklustele, ei olnud piitsa ka. Niisiis alustasime nii: säär, kui ei reageeri sellele, surun tugevamalt. Kui ikka ei, siis kannad, kui ikka mitte, kannahoobid kui sellele ka mitte, siis piits, mis asub korderingi keskel. Esimene kord läks kohe sinna piitsani välja, aga järgmine kord piisas vaid säärega tugevalt surumisest kui juba traavis. Lõpus sõitsime keset kordeaeda päris üksi ringi ja saime isegi pööramisega päris rahuldavat hakkama ning traavisime ja sammusime täpselt minu tempos ja minu käskluste peale. Igatahes ei teinud ta väljagi, et keegi seljas oleks. Noortel hobudel peaks ikka tasakaal ära kaduma ja kipuvad nelji jalga laiali seima kui keegi seljas, Orsella aga traavis täpselt samamoodi nagu teen talle iga päev kordet mööda aeda ringi ja keskendus 100% trennile. Ta on ikka nii nunnu! Ok, praeguseks aitab, panen mõned pildid ja homme ehk kirjutan täpsemalt lähemalt (vb juba öösel).










(ps: jalused on ebaühtlased, kuna ei hakanud neid täna veel sättima ning tean, sadul ei ole just kõige sobivam suksule, aga kui ma olen 100%, et ta minu sadulat ära ei lõhu, siis panen talle selle selga, kuna see sobib valatult, paremini isegi kui Sillule.)

xoxo
riinyz

Orsella on taltsutatud :D

A kõigepealt oli tänases postimehes minu ja C pilt, Ruth ja Kaidi olid ka natuke peale.. Pildil Ruth katsub mu tissi ja mul on selline nägu peas nagu issssand jumal :d okei see selleks

Läksime talli, Orsella oli mitu päeva sees olnud, ei saanud öökarjamaale minna kuna seal oli teine kari, sest nende õige koppel oli katki läinud. Orsu tõin siis liivakoplist tuppa, jalutas kohe vastu ja lubas kohe päitsud pähe panna ja ei rabelenud kordagi ning jalutas tipatapa järgi. Samasa oli ta nagu mingi hull energiajänx.. Ei seisnud üldse paigal vaid ainult taidles. Seisma (loe: mõnulema) jäi alles siis, kui teda harjadega sügama hakkasin- küll oli alles räpane elukas täna. Valjad saime ka ilma toolita ja väga ruttu pähe :D Ema meelitas ta pea suhkruga alla poole, täiesti hulluks on läinud suhkru peale, nagu karbi krõbinat kuuled läheb pööraseks:D Vanasti sülitas suhkru ainult välja suust :).
Panin siis esimese asjana talle pessoa süsteemi selga ja läksin korde platsile. Kordetasime üsna pikka aega seal, oli näha küll, et oli pikalt seisnud. Ikka päris pikalt jooksis, kui tõin sadula. Tal pole sadul kunagi seljas käinud. Nii siis, jalutasin sadulaga hobuse kõrvale, lasin nuusutada, korskas kõvasti ja siis vaatas ringi jälle.. Lajatasin talle plärtsuga sadula selga ja hobune ei teinud teist nägugi, pingutasin sadula ära ja lasime jooksma. Jooksis ikka nagu koguaeg, ei ühtegi kitsehüpet ega perutust. Siis võtsime ta tagasi seisma, võtsin sadula lahti ja panin ta taha poole, see sadul eriti ei sobi talle, agaei taha oma mitmekümne tuhandest ka selga panna, kui korra üle selja käib siis mis mu kallist sadulast järgi peaks jääma... Igatahes panin siis sadula parema koha peale, pingutasin uuesti, panin kiivri pähe ja jala jalusesse, hoidsin ratsmetest ja lakast. Orsella seisis. Täiesti lollist refleksist ma tõusin sadulase ilge kiiruse ja kõva tõukega (harjunud kõrgete hobude, eriti Sildomi, peal nii tegema), nüüd mtlesin et fuuuuck hobune pisatb raudselt jooksu (olin kõhuli sadulas) aga hobune ikka ei teinud välja :D Patsutasime ja ema jalutas siis meid samal ajal kui kõhuli sejas olin.
Mõnda aega siis ema jalutas teda, kuna suur kari tuli korraks koju, et sealt mõned noored sisse jätta. Läksin rääkisin chickidega juttu paar sõna ja läksin tagasi. Jälle kõhuli selga, raputasin jala raskusega suts sadulat ka, vehkis putukaid eemale vaid kasutades selleks mu empsi, sinna vastu nii hea hõõruda oma pead :DTulin jälle maha, patsutasin ka oma tsikki ja siis läksin uuesti selga, aga seekord tõstsin jala ka üle sadula ja istusin nagu normaalse hobuse seljas istutakse. Ema arvas, et sellel hobusel on mingid geebimutatsioonid olnud juba, et tal on sadul ja ratsutamine geenides vist hihi.. Igatahes jalutasime jumala normaalselt, ei teinud teist nägugi. Ühe korde ringi vaid jalutasimegi, siis ronisin maha ja aitas talle küll. Nagunii kokku oli ta seal platsi peal mingine kaks tundi hihi :D Igatahes üli tubli suksu, midagi ta ei kartnud ja isegi ei huvitanud, mida temaga tehakse. Üks asi mida märkasins elle ajaga, kui seljas olin, et seljast häälekäsklustele reageerib kiiremini, kui maast ning kui suust natuke mängida siis läheb ratsme taha kohe. Niiet selle kallal on vaja hakata tööd tegema. Aga igatahes on ta ilus, tugev ja päris ilusasti arenenud lihases noor mära, kes kunagi kindlasti saab väga tubliks ratsuks! :)
VB õhtul lisan siia pildi ka, kui tal sadulaga jooksis, kui seljas olin, siis pilte kahjuks ei saanud.
Nägeshh

100 jälgijat ja nädalavahetusest!

Või et minu blogil on siis nüüdseks juba 100 jälgijat, poleks uskunudki, et see nii paljusid huvitab, mida mina teen ja kus viibin :) Igatahes aitäh kõigile huvilistele!

No jah, pidin juba neljapäeva õhtul kirjutama, aga sorry, ma olin üsna palju joonud Syrri katsikutel, et ma vajusin kohe magama :D Aga räägime siis kohe kõigest lähemalt:
Läksime Torisse, hakkasime sööma. Siis märkasime laua peal 3 liitrist Smirnoffi ja loomulikult tuli ikka JJ varbad ju ära kasta :D Ehk siis Cris, Hanna, Imre, Aadi ja mina hakkasime seda hävitama. Pidin minema ka Orsut kordetama, aga ei jõudnud lihtsalt. Aga selle eest käisin Orsellal boksis seljas ära, samal ajal kui ta magas :D Imre ei uskunud mind, siis läksime tagasi ja tegime ka fototõestust :P






Oleksin pildid pannud õigesse järjekorda ka, aga hetkel blogger.com ei taha lubada.

Eriti hea oli see, et kui pildistamise lõpetasime, viskas Orss ennast kohe pikali tagasi ja hakkas suht koheselt norskama:P Nojah, öö läbi õues olnud, siis vaja päeval ju magada :)
Edasi möllasime niisama ringi, olgu öeldud, et Hanna oli VÄGA purjus :D Kui sminku joodud sai, siis läksime Sindi tanklasse, ostsime C'le tubakat ja mulle kuuma koera ja vajusime koju magama :)
Reedel jälle ei saanud Orsuga midagi teha :S Rakendi võistlused olid ja Orsu oli karjamaal.. Kuna mul oli väga kiire ka, sest pidime juba kell 17.00 olema Reiu Rockil, siis läksime minema..
Reiu rocki esimese päeva pilt meist 24tundi.ee's:



Teine päev:


Igatahes seff üritus oli, Mimicry ajal lihtsalt inimesed astusid meie pundist 2 meetrit eemale, kuna nad oled muidu väga haiget saanud meie hardstyle tantsu peale :P
Niiet jah, nv tallis ei käinud nagu ikka, aga täna pidin mienma, aga siis hakkasid mõlemad mu autojuhid põkkima, et ei lähe ja ei lähe... TÕPRAD!!!!!
Ok, mu armas Orsella, homme näeme. Reedel paneme sadula ka selga ja järgmine nädal ehk saab juba sadulaga selga minna (oleneb Tibust muidugi).
Seniks musid ja kallid,
Tsutsufrei!


AHJAA! Kui HND esines, siis anti vahepeal mikrofon minu kätte ja ma sain oma lemmik lugu laudla:D:D SA MÕJUD MULLE ROHKEM KUI VEIN, EI VAJA SIND MA, MA VAEVU HINGAN!! SU VARJUS NÄEN OMA DEEMONEID, EI VAJA SIND MA, MA VAEVU HINGAN!! ÕUJEE

Oh väike Luther

Õhtul kirjutan blogi pikemalt, aga tahtsin vaid ühte asja öelda..
Eile läksin talli, tõin sadularuumist sadula ja asjad kõik, tükk aega mõtlesin, et mis suulise ma panen, lõpuks mõlesin korra twisti proovida. Jalutasin siis boksi juurde ja ennem just mõtlesin, et irf mis siis kui Luther maha müüdud ja siis et ah, mis ma ikka nii lolli mõtteid mõtlen, kes ikka seda erinevate pikkuste jalgadega elukat tahab. Jõuan boksi juurde, mida ei ole, on hobune. Mõtlesin, et järsku õues, aga Parun ja Celsius olid sees (ta käib alati koos nendega õues). Otsisin siis kõik koplid läbi ja läksid plasile vaatama, et järsku keegi sõidab, kui Marin ütles, et nad müüsidki ta maha ja just sommid olid ära viinud. Nii et jah.. Nüüdsest siis ainult psiike Orsella! Eile kõõlusin tal tallivahel seljas, ei teinud väljagi, lakk ka väga kenake nüüd. Aga kirjutan kõigest lähemalt õhtul, sest praegu kappame Torisse Syreti beebi katsikutele ja Orsellat treenima!
Õhtuni!
Riin

Lutheri vägiteod :D

Esmaspäeval võtsin esimesena Orsella. Valjad pähe jälle ei lasnud, kahekesi möllasime tund aega seal. Lõpuks tõin mingi tooli, ronisin selle peale ja sain siis pähe. Ei tea miks ta niii hullult kardab, kui ta kõrvu puudutakse. OK, pessoa-süsteem selga, kordetama. Algul oli Hanna kordeaias, seega ei saanud sinna minna. Üritasin siis nats liivakoplis teha, aga kutsusin mõned tüdrukud appi, kuna ta ei oska ju eritiavaral pinnal joosta korde peal. Aga üsna hästi käitud, ainult mõni üksik kord lollitas ja vilgutas oma peput ja ähvardavaid tagujalgu ainult minu poole :D Hanna juba lõpetas, seega läksime normaalsele korde platsile, kuna mul nagunii ei olnud piitsa kaasas endaga. Seal jooksis väga hästi juba, natuke nagu7 vahepeal oli õlast kinni, siis üritasin tagant veel pikemaks ajada ta traavi sammu ja siis tulid kabjad mu nina ette :D MA üritasin teda piitsaga lüüa (kui palju tegelt see paks nöör ikka haiget teha saab....) aga ta jõudis uuesti ees ära joosta ilusasti korde peale, seega jah, mu loomapiinamis katse läks luhta, aga ilmselt sai piisava ehmatuse ikka (ma loodan). Edasi ajasin jälle tagant järjest rohkem peale, lõpuks sai asjale pihta ja hakkaski sammu venitama veel pikemaks! Tubli tüdruk, kuna trenniaeg Lutheriga hakkas kätte jõudma, lõpetasin.
Luther oli trennis paras kott. Alguses sõitsin libisevaga alustuseks, siis oli nagu OK, aga nagu ära võtsin oli üli puulõug. Noojaa.. Mis ma öelda oskan, eks ma üritasin ja üritasin teda pookida, siis avastasin, et mul on oma käsi selline kang, et pole ime, miks hobune pea laes jookseb.. :| Lasin käe ja õlad pehmeks ja voilaa hobusel ilusasti pea all ja jooksis ka palju paremini. Galopis paremat pidi oli ka väga hea, teistpidi kippus natuke kihutama aga ikkagi tubli. Edasi hüppasime traavis ühte pisikest ristikest. Luther hüppas koguaeg päris hästi, alati maandus õigesse jalga (nii üht kui teistpidi), jooksis peale takistust sirgelt edasi (nii palju kui andis, sest ette tuli teine tõke kohe). Vahepeal tõsteti, aga ikka hüppas ilusasti ja hästi seda. Tubli kutt.

Teisipäeva hommikul olid soomlased käinud Lutherit vaatamas, Luther oli jooksnud rullis peaga, jooksnud mõlemast jalast galoppi, hüppas ilusasti üle ristikeste ja ei tõmmanud mööda, soomlastele oli meeldinud ja Marin kiitis mind, et olen head tööd teinud temaga:D Paar nädalat oled tglt ainult tegelenud :)
Võtsin siis Orsu, mõtlesin, et hakkan lakka katkuma. No algul kartis hullult, vehkis peaga, hiljem harjus ära, aga jõllitas küll koguaeg mida ma teen, aga seisis väga ilusasti paigal. Vanasti ta ei tahtnud üldse suhkrut, siis ma ei andnud ka nädal talle mitte midagi ja nüüd pistab ja norib suhkrut jumala pööraselt, jee:D Vähemalt üks toit mis talle peale heina ja kaera veel maitseb :P Siis hakatigi söötma ja pidin Orsu boksi panema (pool lakka ainult kakutud), pistis kaera isukalt, aga kui suhrut ka panin sõime, siis sõi suhkru esimesena jeee :D Orsuga see päev ei jõudnudki midagi teha, kuna ta läks oma pooleli oleva lakaga karja ja mina grupi trenni hüppama.
Kuna Lutt oli tegelt juba hommikul sommidega käinud, siis palju ei teinud. Hästi lühike soojendus libisevaga, ennem hüppamist võtsin ära ja üritasin käe pehmena hoida ja ka hobune jooksis väga ilusasti! Hea meel nii enda, kui hobuse üle. Natuke kahju endast, et ei ole koolisõidu treenerit või nii või et Marin ei õpeta eriti mind, kuna olen nö edasijõudnu, aga noh, hea, et ise vähemalt aru saan (vahest, võiks ju tihemini..). Igatahes ratsutas jumala ilusasti Lutt, mõnus oli. Niisiis, hakkasime hüppama mingit lattaedaHüppas koguaeg puhtalt, ees oli "toru" lattidest, kust pidid vahelt läbi minema sirgel, siis kavalett, siis fulee ja hüpe. No minu jaoks oli see fulee, kuna Luther tuli koguaeg ühe fuleega seda, ma mõtlesin, et ongi ühe fulee vahe :D Siis teised küsisid noh, et mul ei taha Luther sinna kohe üldse ära mahutda või, ma vastasin, et krt mis te ajate see üks fulee jääb pikaks ju :D:D:D Tsikid ka irvasid ja ütlesid, et see on kahe fulee vahe irw... Siis Marin pani ette veel ühe lati, niiet pidin kindlalt sinna kaks fuleed tegema. Nüüd oli juba selline arvestatava kõrgusega okser ka seal taga, latte lendas igasilmakaares, tegi küll kaks fuleed aga maandus taguotsaga sisse koguaeg, ta ju maandubki alati taguots ennem kui esimene..:D Lõpuks tegi ühe puhta hüppe ka, aitas küll sellest talle. Siis pidime tulema rida, ees kolmnurk lattaed (no lattidest kolmnurk oli peale pandud), siis lattaaiad järgi, kokku 5 takistust järjest, kõikide vahe oli kas 2 või vähem fuleed, ma täpselt enam ei mäletagi. Kohe karjuti, et Luther jääb viimaseks, et ei viitsi neid latte hakata koristma möda platsi ja nagunii ta jookseb kõigist mööda, Sandra ütles ka, et korjake Lutherilt parem neli tõket eest ära, siis läheb jüärsku lihtsalt üle. Noh enamus igatahes tõrkusid seal rea peal (Sandra vist mitte) ja siis tuli Lutheri kord lõpuks. Ja teate mis Luther tegi? Luther hüppas kõigist tketest ilma mingisuguse pingutuseta üle, ühtegi maha ei ajanud, ei vingerdanud vahedes ja mitte ühtegi möödajooksu samuti ei teinud! ;) Tulin teist korda veel ja jälle kõik puhtalt ja ilusalt, lõpetasin siis kohe ära ka, tal oli nagunii teine trenn kuigi jõudu ja jaksu tal veel jagus, aga siiski, jalutasin maha. Igatahes kõik imestasid, mis temaga juhtunud on, et ta nii tubliks läinud, Marin jälle ütles, et tõepoolest olen head tööd teinud :D (olgu öeldud, et algul ta jooksis kõigest mööda, oli suust täielik kang, ühest jalast galopile ei tõusnud ja ma ei tea, no niiiiii toores kuidagi). No igatahes oligi kõik selleks päevaks suksidega.
Lasime veel karja välja uude koplisse, vaatasime Orsut möllamas ja püherdamas seal oma poolikult kakutud lakaga hihi ja käisime Sildomi vesihaual, seal samas karjääris, panemas uusi küünlaid ja vaatasime, kas meie istutatud vesiroos on kasvama hakanud- üks leht oli välja tulnud! :) Praguseks kõik, tahaks kohe talli minna ka, aga mu autojuhid mõlemad alles magavad (mõlemal öötöö).
Nägeshhh (mul ei lase arvuti seda s katusega teha :D)
xoxo
Riin

Mõlema suksiku esimene kordetrenn pessoa-training aid'ga

Nii siis. Reedel võtsin esimesena Orsella. Puhastasin ta hästi ilusaks, kapju annab ideaalselt, pritsisin ta sprayga üle (seda suts pelgas), tegin beebilappidega jne. Nii helekollast hobust ju nii raske puhastada, koguaeg plekke täis, eriti veel kui hobu elab sügavallapanu peal ehk siis põhuboksis, kus pannakse paar korda nädalas palju põhku alla ja päris tühjaks veetakse kuu või paari tagant :) Igatahes valjaid pähe panna ta no ei taha kühe üldse lubada.. Ei luba kõrvu puutuda ja kõik, ikka räigelt pikalt mässasin, et neid talle pähe saada. Nii et jah, sellega tuleb midagi ette võtta. Lõpuks sain kuidagi üle kõrvade. Siis panin süsteemi peale, selle peale korra korskas ja siis oli ka kõik. See oli Orsellal üldse esimene kordetamis abivahend peal. Läksime siis korde ringile ja fakk. No ei jookse enam korde peal ka, mina ei tea, mis tal viga on... OK, kõndisin käekõrval temaga ringipidi, hakkas ilusasti kõndima jooksma, tulin tagasi ringi keskele (ema hoidis nööri). Jooksis jumala ilusasti. Vahetasime suunda- täpselt sama asi.. Jälle käekõrvale ja siis lahti, jälle ilusasti jookseb. Vahetan suunda, hakkas ise kohe jooksma. Siis võtsin seisma ja pingutasin nats süsteemi ja täpselt sama jama mis alguses, pidin jälle käekõrvale võtma. krdi imelik elukas.. No mis seal ikka, ta nii noor ja kõik on uus ja hirmuäratav. Hiljem aga jooksis päris ilusasti, alguses võitles süsteemiga. Mulle see süsteem täiega meeldib, sest sellega ei saa sundida hobuse pea alla, vastupidi, hobune viib ise pea alles samal ajal jookstes tagant läbi selja kõvasti peale, kuna see tagumine osa, mis jalgadepeal on sunnib jalgu ette viima. Kordetööl meeldib mulle see eriti, kuna aitab arendada hobuse seljalihaseid ning olgem ausad, seljast on väga raske hakata kohe nõudma tagant peale jooksmist noorel hobusel, sellega läheb ikka natuke aega ja harjumist. Aga üldiselt oli Orsu tubli ja mõistlik, jooksis tagant ilusasti peale ja hiljem sai aru, et tal on lihtsam pead alla viia ja tagant juurde sõita, kui pea laes joosta (mul oli süstee hästi nõrgalt peal, et ta hakkaks ise tunnetama survet suule ja taguotsale). Tegime ikka päris kaua, ajataju kadus täielikult, sest samal ajal läks Hanna sõitma kui me alustasime, peale teda veel Marek ja me lõpetasime alles siis, kui kõik nad olid tallis ära läinud juba :D Pesime ka Orsut, no nii ilusasti seisis ja lubas endaga kõike teha- väga tubli tüdruk!








Järgmisena Luther. Panin nööride vahele seisma ja lasin talle läike sprayd peale, kuna oli nii tolmune. Luther läks paanikasse (kuigi teen seda igapäev), tusis tagujalgadele ja tõmbas nööri puruks, rahustasin ta maha, patsutasin ja lasin uuesti sparyd, nüüd ei teinud välja. Ei tea, mis juhtus. Ükskord tegi sama asja, kui teda pesin, siis ka tahtis end üle selja keerata, aga nöör oli nii lühidalt ja et ei andnud järgi, ainult päitsete metall rõnga tegi kõveraks. Peale seda rahunes ja lubas end pesta. Huvitava kiiksuga, aga mis seal ikka, ise on üsna mõistlik. Niisiis, Lutt valmis ja platsile. Tema ei teinud väljagi sellest ja jooksis ideaalselt hästi kohe algusest peale, kohe rõõm oli vaadata. Ainuke asi, mis oli jama, et oleks tahtnud pikemaks lasta seda osa, mis paneb nad peale tagant jooksma, aga kas mul süsteem on nii väike (full) või hobused liiga koljatid.. Oligi kõige suurema peale pandud, aga ikka liiga väike. Õnneks annab seda probleemi lahendada kannuserihma abil :D Sedelga külge kannuserihm ja see tagumine osa kannuse rihma külge ja käib asi sama ideaalselt edasi :) Igatahes Lutt väsis lõpuks väga ära, oli higine. Jalutasime ta maha, andsime porxi ja viisime talli ära.







Nv talli ei lähe. Neljapäev olime kiirendustel, reede tsillisime niisama siidri ja krõpsude seltsis, järgmine hommik olime Tihemetsa mäkketõusul, päris lahe oli, ujusin üle karjääri ka sixpacki järele, kiirema naise auhind oli see :D võitsin!:D aga võistlejaid oligi ainult 2- mina ja cristjan haha ta on ka naine. sellest vist kahjuks pilte pole.. :(