Oeh. Meie pisikesel klutiplutil juhtus õnnetus :( Nimelt lõi sepp talle talverauad alla ning 3 sisemist naela otse kabja veresoonte sisse. Kuna verd hakkas läbi immitsema automaatselt siis eemaldasime ka kohe raua ning desifintseerisime nii palju, kui saime. Lootes, et ta ei jää lonkama, see siiski juhtus :( 2 päeva hiljem oli ta ikka üsna täbaras seisus ja traavis lonkas ikka väga pahasti. Sammus õnneks ei ole midagi. Kabjas ilmselt nüüd kerge põletik. Samas on ta tagujalad kah all nagu pakud, kuna sai alguses meil Toris silo (pidime sinna kolima olude sunnil) ja tema jaoks oli see nii suur toidumuutus. Käin teda nüüd igapäev jalutamas, söödakogust kahandasime poole võrra, saab Equipalazone't (kirja pilt võib-olla vale), teen ta kapjadele "mudavanne", lasen jahedas mudas (loe: mudases, mitte sopases) kapju jahutada jne. Ennem 2 nädalat ei julge ma ennast tema seljas ette kahjuks kujutada..:( Vaene poiska, kõik tunnevad talle kaasa peale ta iseenda. Ise on ülimalt rõõmus ja pean ausaltöeldes ütlema, et ta on jälle endine närvidele käiv ja muudkui toitu noriv tatikas. Kui ta Reius oli ülirahulik, ei norinud/närinud/jooksnud boksis ringiratast, siis Toris on ta jälle selline, nagu ennem kirjeldasin.. :D On alust arvata ka, millepärast selline muutus, aga seda avalikult lahkama ei hakka, aga hobuseomanik, kellel olid enda hobused samuti Reiu tallis, ütles, et tema hobused olid seal olles samuti uimased ja liiga rahulikud. Mujale minnes asi muutus vähem, kui nädalaga.
Landokas on Toris olnud nüüd alates 4.novembrist :)
Pole ka rääkinud, kuidas Nuiamäel võistlustel läks.. 90cm ei mahtunud Landokas süsteemi vahele ära, vahe oli 6.5 mis on isegi ponile kitsas!!!!!! Nii tuligi süsteemi teine takistus maha. Varsitaga tuli nitsa ees tõrge, ülejäänud oli suht kena, rahulik ning puhas. 100cm Varsitaga kukkusin soojendusel üsna täbarasti. Hakkas juba ennem takisust vingerdama ja lollitama, tegi hiigel suure hüppe okseril ning lõi RÄIGE litri taevapoole peale takistust. Kukkusin mööda maneeži seinu all. Pea valutas, selg oli puruks, aga kui Syret küsis, oled kindel, et võistelda tahad, siis ütlesin kindlalt JAH. SÕitsime 100cm ära, parkuur oli sama, mis 90cm ja JÄLLE tegi sama nitsa ees tõrke..:D Tulime uuesi ja edasi oli kõik jälle puhas aga mitte eriti ilus, sest ta püüdist minust igalvõimalusel vabaneda. Temaga oleksin küll tahtnud väga edasi tegeleda, aga kahjuks ei võimalda seda tallimuutus. Nüüd sõidab temaga Hanna-Brigitta, aga tundub (ok, ma tean), et neil läheb VÄGA super hästi ja olen õnnelik, et Varsita sai endale parema ratsaniku, kui mina :) Ahjaa, võistlustest pidin rääkima. No Landoletiga tegime 100cm puhtalt ja saime vist 4 koha :) Tubli nagu ta mul on..:))))
Nüüd aga silkan ruttu talli, Šlandolet ootab ju külma mudavanni =)
