Reedel sadas vihma ja sõitsin maneežis. Peale seda nägin välja nagu neegrist Hitler, sest tolmas meeletult ja kõik mu puhtad riided, nägu, sadul ja Landolet olid tolmu kihiga kaetud. Tükk aega võttis, et end puhtaks pesta ning ninast kõik see mustollus välja saada. See-eest oli aga treening SUUREPÄRANE! te ei kujuta ettegi lihtsalt.. Landolet pole IIALGI nii jõuliselt tagant jooksnud ning eest nii pehme olnud. Ratset võisid hoida vaid näpuotsas ning Landokas rullis tugevalt mööda maneeži ringi. Ta vedrutas üle terve keha (kael, selg, jalad) ning seljas olemine oli lihtsalt mul super. Nii hea oli vahelduseks nii hea sõit Landoletist kätte saada. Ta jooksis nii jõuliselt, kuid samas pehmelt, tempo oli koguaeg selline kiiremapoolsem, aga sammud olid mega pikad ja rahulikud ning tavalise "õmblusmasina" sammu asemel astus pikalt ette, mitte üles.
Laup. olin suguvõsa kokkutulekul. Kaebasin oma silma pärast, mis on jube põletikus ning lõpuks ema ei kannatand mu vingumist ja läksime koju tagasi. vahepeal shoppasin kusagil Vändra poes ja mängisin Vändra-Avelit. Seal maksis minu Christina Aquilera parfüüm 644.-, mulle kingiti sama suur pudel veidi alla tuhande eegu Pärnus. Normalnaja. Lisaks sellele võtab meie bemm 3 litsi sajale, seega sõitsime umbes nelja liitriga Võrtsi järve äärde ja tagasi ka :D Landolet puhkas.
Täna sõitsin jälle Landokaga. Ta oli sama hea nagu reedel. Lust ja lillepidu lihtsalt. Tavaliselt kui ta jube hea on, siis ma kipun enda võimeid üle hindama ja proovima igast elemente ja siis lõpetan trenni alati jube negatiivselt ära (ei tule ju minul välja), aga nüüd viimasel ajal kui ta sõites hea on, siis lõpetan suhteliselt varakult ära, et trenn positiivselt lõpeks. Peale trenni ajasin oma suure emme Landoleti selga ja ma pidin ära minestama. Mu ema, kes oli Landoletil esimest korda seljas (talvel tglt korra istus aga kobis alla kohe) istus hobuse seljas paremini kui mina!!! Nii sirge selg, nii hea püst, kätehoid ja puusatöö! no fanatsico. Mõtlesin, et teen siis naltsi ka ja käsen hobuse pea ratsmesse võtta. Rääkisin siis asja kõik ära ja ütlesin, et noh- tee. Järgmine hetk on hobusel pea täiesti rullis, mul vajus suu lahti... Minu 51 aastane ema, kes on teist korda elus hobuse seljas võttis LANDOLETIL pea ratsmesse.. Ma pusin nagu mingi mitu head minutit selle kallal iga trenni algus. Mõtlesin siis edasi, et ah tee mõni paine ka. Rääkisin jälle ilusasti ära, et sisemine säär hoiab hobust sirgelt ees, välimine ratse peal ja ava sisemine käsi. ja Landolet painutab.. Ma olin lihtsalt shokeeritud, et mu ema on minust andekam, no täielik nalts ma ütlen! Järgmine aasta sõidab PC harrastajaid, that's for shure! ;)
1 comment:
Ta on niikuinii salaja kuskil trennis käinud ;)
Post a Comment