hull hobune

Täna läksime talli ja vaatasin kuidas mu muidu rahulik hobune boksis ringi lihsalt tiirutab. Ma alguses mõtlesin, et ta on haige. Siis tuli Annekas ja ütles, et ta oli just teda õue viimas, et tegi kopli igaksjuhuks natuke kõrgemaks. Lasime ta koplisse ja esimest korda elus ma vist nägin teda õues ringi kihutamas. Tal oli jumala suur rohukoppel kus ta jooksis ühest äärest teise ikka päris räigelt kaua ja pidevalt. Ühel pool aeda olid 2 mära, teisel pool 1 ruun. Ta ei suutnud otsustada, keda valida :)

Läksime Kimmuga sõitma. Täna oli juba jumala vinks-vonks. Ei vajunud sisse ja üldse oli täitsa priima. Hüppasime ka madalaid ja neid paugutas vägevalt. Ma näen ta seljas ikka nii pikk välja, hüppe ajal pean enda selga lausa küürutama, et mitte tema kaelast üle olla :D

Siis võtsin Landoka koplist ja panin ta valmis. Uues kohas on ta ikka päris ärevil, muudkui vahib ringi ja eputab teiste ees. Alguses sõites samamoodi, siis peaagu vihastasin jälle, aga võtsin ta ennem kordele mõneks minutiks. Ronisin selga ja oli ideaalne. Nii hea on peale paksu poni sõita suure ja massiivse hobusega. Jalad ei ulatu kõhu all vähemalt kokku :D Panin Landoka tagasi koplisse ja läksime Torisse Aadi Pärtli-päeva pidama.

Ma ei söönud terve päev mitte midagi, sellepärast, et õhtul saaks end Aadi legendaarsetest mulgikapsastest ogaraks süüa. Veidi veini ja soolaube veel kõrvale, nii nämmi. Anneka ema igatahes ütles, et terve see aeg mis me Toris olime, oli Landokas endiselt jooksnud mööda koplit edasi tagasi :D

Homme tahaks Landoletiga hüpata ka, pole ju eelmisest võistlusest saadik seda teinud. Kui Kallaste takistused tagasi toob, siis ehk õnnestub. Tahaks midagi madalat ja tehnilist hüpata, neljapäeval hüppaks siis rada. Laupäeval võistlused. Otsustasin ainult 100 ja 110 sõita, sest pole koos treeneriga hüpanud nii kaua ning omapea ei julge hakata 120 proovima. Igaksjuhuks, pole vaja mul ju ennast tappa, sest hobune nagunii hüppab :P

Muud siis midagi, läheb kebin magama ära. head ööd.