Monday, May 18, 2009

Nädalavahetusest

Kõige pealt tänan kõiki, kes tegid mu sünnipäeva meeldejäävaks, tõsiselt chill ja lahe oli.






Niisiis.. Reede õhtul sai täitsa uhkelt pidu pandud, kingitusi oli ka täitsa vahvaid (nagu ntx sekspesu A korviga, mina kannan C'd :D:D), HIM'i Venus Doom jne. Mu lemmik viski mis mulle aga sünnaks kingiti ja mida ma heameelega oleks kunagi üksi kodus tinistanud üritati aga vuuki panna. Mu vend sai pätile jaole, võttis viski ära, noomis noort neiut ning siis jõi viski ise ära :D irw. Igatahes hommikul ärkasin päris kohutava peavaluga. Mõte sellele, et ees on ootamas pikk-pikk võistluspäev viis mind lausa masendusse. Peavalu tabletid mulle kah ei mõju vaid teevad ainult uimasemaks, siis otsustasin pohmelli alkoholiga uuesti likvideerida, naer. Mulle tuli võistlustele kaasa pöidlaid hoidma veel treener Kätu, õlle-varustaja Miku ning niisama ilus-poiss tribal-tattoo ja mega nahksisuga Audi omanik Mõtu. Võistlustele jõudsime ikka kuradima vara.... Olime veidike peale 12 kohal ning minu esimene sõit algas kusagil viie paiku vist. Hobused passisid päev läbi lihtsalt treileris. Ajaviiteks muidugi rüüpasime 5 tundi järjest õllet, viimase sõidu ajaks olin üsna "valmis poiss" omadega, naer.



Võistlusväljak oli suht kehva, tohutult künklik ja ebatasane, tuli sooritada hüppeid aukudesse (lohkudesse) või hüpata takistus lohust välja kõrgemale, sageli ei näinud hobune takistuse laiust ebatasase maa tõttu (mina vähemalt ei näinud). Rajad olid rasked, vahed oli kohati imelikud, pöörded keeruilised ning takistused kõrgemad kui ette nähtud (aga samas ju lubatud +/- 10cm)



100cm oli lihtsalt masendav!!!!!!!!!!!!!!!!! Soojendus oli OK, oli pehme, tuli hästi tagasi jne aga särts oli totaalselt puudu. Muidu teda tuleb ikka tagasi hoida tugevasti, seekord oli vastupidi. Soojendus hüpped enamus tulid liiga kaugelt, aga vähemalt punnitas ta end igaltpoolt kenasti välja. Võistlussõit oli aga juuuuuube. Ta ei liikunud üldse ning pööretes vajus räigelt õlast välja, õeh. Ei tahtnud ratse tagant üldse välja mingil hetkel tulla. Viimase süsteemi jaoks oli ta ikka päääris vasinud, vahe oli ka 8 või 8.5 m ning Landokale 7.5 süsteemgi vahel pikk. No ning ennem süsteemi sai lõpuks kannused ribide vahele ning isegi vist litaka stekiga aga edasi ei liikunud. Vaatasin video peale ka, et issand hoida, kohutav. Siiski punnitas end sealt ühe fuleega välja ning tagumised jalad jäid latti kinni. Olin suht masenduses, et krt viimane tuli alla. Siis vaatasin tagasi, et wtf? Nii ruttu latt tagasi pandud? Tulemuseks öeldi samuti 0KP. Olin hämmelduses ja Kätlin ütles, et mul oli ikka retsilt sportlikku õnne, sest latt oli täiesti ühe bounce teinud ja siis tagasi kobadele maandunud. Tulemuseks oli siiski aga III koht tänu pisikestele pööretele (oleks järsku võitnudki, kui ta oleks veits liikunud ja mitte õlast välja vajunud koguaeg :D) Latte näppis igatahes küll muidu hoolega, selline laiskvorst oli.



110cm soojendus oli hea, aga särtsu veel vähem kui 100cm. Tegin lühikese soojenduse, hüppasin vaid paari takistust. Oma starti oodates tegin natuke haiget Landokale, ajasin ta nö "vihale". ehk sai natukene mitte millegi eest karistada kannusega, et ta nö "kuumemaks" läheks. Aga ega ma siis ei lahminud teha muidugi, said 2x mõlemalt poolt kannuse SURVEGA mitte lahtiste kandadega vms, muidu kasutan kannuseid vaid kollektsiooniks ehk koonduseks/rullimiseks, aga antud hetkel tundus see ainuke võimalus, sest ei hüppa ju 110+ parkuuri laiskleva ja impulsita jooksva hobusega. Eniveis, särts sisse tuli ning liikus terve parkuuri megalt hästi! Kõik hüppad tulid täpselt nii välja nagu soovisin ning samuti ka kõik pöörded, vahed jne. Kätlin ütles, et see oli kõige ilusam sõit mille ma teinud olen, kuna ma olin ise nii enesekindel ja kõhklematu olnud (muidu ma ju koguaeg toon ta takistusele hästi alla, sest ei suuda otsustada sammu mittesobivuse korral kust hüpata). Ütles ka, et Landoka tagumine ots oli niiiii aktiivne olnud, et tagumiste jalgadega oli lausa põtkinud marsruutil kube-muru :D Jalad olevat siis nii alla tulnud koguaeg. Igatahes olime me Landokaga ainukesed puhtad raja sooritajad ning seega võitsime ka I koha :)



Landoleti 110cm- I koht





Minu treener Kätu juhiseid jagamas =o)Piltide autor on Grete-Brit Kuusik

Peale võistlust läksid Miku, Kätu, Mõtu ja Riinu Miku juurde grillima ja saunatama. Paganas, seal sai nalja oi kui palju :D Maamees Mõtu ja maanaine Riinu panid grilli esimese korraga põlema, braavo! Maamahed Kätu ja Miku aga raiusid puid. Totaalne tiimitöö, naer. Peale sauna jooksime aga lähedal olevasse tiiki. Kätu veeres mäest kohe täitsa alla palajas kannikas mööda maad xD hahhaaha. Hüppasime siis vette ära ja päris jahe oli. Hiljem kui ma üritasin välja ronida tiigist siis oli suht koom, sest mööda savipõhja on ikka seda päris raske teha eriti veel purjakil olles. Õnneks ma polnud ainuke, kes äärepealt oleks alajahtumisse surnud, Mõtu ei saanud ka välja. Pärast olime pealaest jalatallani savised/mudased, hehe. Eurovisiooni saime ka vaadatud, Eestil läks normilt ja olime õnnelikud, et venelastele ära tegime.

Jõudsin alles täitsa hilja Pärnusse tagasi eile pärastlõunal. Käisin Landoka juures koos Kristjaniga, ta ikka kardab hobuseid päris hullult :D Viisin ta talli ja lõin tema kõrval käies korraga jalaga põnksu vastu maad ja karjusin BUUUU ja poiss oleks äärepealt püksid täis teinud :D Kilkas nagu noor tütarlaps. landokal olid jalad igatahes täitsa kanged alguses boksist välja tulles, õues olled aga jalutas koguaeg ringi, ei jäänud hetkekski seisma. Püherdas ka ning kihutas 2 suurt ringi galoppi enda vabal tahtel, püherdas korra ja siis hakkas end juba tuppa tagasi nõudma.

Õhtul läksid Miku, Kätu, Mõtu ja Riinu kinno, peale seda sõitsime jälle Vändrasse tagasi niisama chillima. Hommikul jõudsime koju, käisime läbi Pärnu motopoed ning ostsime Mõtule megad baikari riided. votak :P

Nüüd siis Landoletiga ratsutama :)

5 comments:

Ingrid said...

Kas koondus ja rullimine on nüüd juba sellised alati käsikäes käivad mõisted või? :P

bermufa said...

jah, antud kontekstis küll aga muidu absoluudselt mitte. MINU jaoks on rullimine see, kui hobune jookseb ümaralt alt aktiivselt, lõdvestunult, kael ette sirutatuna, koondus=lühendus, et takistuste ees vahed paika saada. Minu jaoks ei ole tähtis, et hobune rollkuris jookseks, vaid, et mul endal oleks turvaline ja hobusel valutu. Aga see kõik vaid minu arvamus, ning päris kindlasti ei ühti enamustega :)

Ingrid said...

Ma tegelikult arvasingi, et midagi taolist silmas pidasid (et nö ümar liikumine jms) ;) lihtsalt minu jaoks seostub sõna rullima kuidagi ainult kaelaga, sest noh, reaalselt mingi muu kehaosa hobusel ei saa rullis lihtsalt olla. :D
Ja teades hollandis laialt levinud treeningmeetodeid, siis ma isegi poleks väga imestanud... nii et pidin lihtsalt küsima :D

bermufa said...

Njh, ega ma ausaltöeldes ei suuda hollandi keelt eesti keelde ju otseselt ümber ka tõlkida, ning ilmselt ongi vahest väljendid veits valed (aga mõte sama). Rullimine ongi nagu ümmarguselt veeremine, mitte kaela rullis hoidmine..:) Ta ei pea oma pead mul ratsmeski hoidma, et ühtlaselt stabiilse tempoga "rullida" :) Kui tempo, sirgus, lõdvestatus paigas, siis minu jaoks ongi ümmarguselt rullimine. õeh ei oska seletada :) Aga ma ausõna tegelikult teda valusalt ei vääna, ta mulle selleks liiga kallis :)

bermufa said...

PS: rullimine ja ümmargune hobune õppisin Marlen Vassililt :) Hollandi keelsed väljendid on hollandist :D

My Playlist