Tegin Väänas talle patsid valmis, vaatasin rada, maksin maksud. Ilm oli kohutav, vihma kallas rämedalt, plats ujutas täiega üle. Kui oleksin maha kukkunud, siis oleksin ära uppunud. Kõik sõidud olid üle ootsuste päris rasked, kõik rajad olid üles ehitatud väga kõrgelt (100 oli 105 enamjaolt, mõned ülegi). 100cm rada oli üsna OK, pöörded võidu jaoks aga suht keerulised (või noh, minule rasked). Peale esimest takistust korra läks äksi, tõmbas pea lakke ja kukkus jalgu keerutama aga siis rahunes maha ja ülejäänud sõit oli mega rahulik ja arvestavalt kena, kõik pisikesed pöörded tulid hästi välja. Samas, teises osas oleks võinud hoogu veits rohkem olla. Siiski puhas sõit ning lätlase järel III koht (esikohast 0.2 sek aeglasem). Järgnev 110 oli aga väga nigel.. Sai tehtud liiga pikk soojendus ning oli üsna vässu teine. Maha läks kohe teine takistus, kuna üritasin sooritada pisikese pöörde juba takistusel ning tagumised jalad riivasid kohe lati maha. Üldse ei saanud takistustele pihta eriti, lasin alla ja ise ei saanud üldse aru, mis ma seal seljas tegin. Sääred unustasin koguaeg lahti, üldse selline mõku tunne oli. Siis ajasin ühe okseri veel maha, aga selle ajan küll 30% Landoleti süüks, sest pealesõit oli super, hüpe oli hea aga tagumistega JÄLLE riivas, kuna vajus sisse, sest kartis mingit musta plakatit, mis koledat lehvis. Siis oli selline väike lattaed, mille peale sõit oli norm (veidike all, aga alt tuleb Lando superilt alati välja), kuid hüppas esimeste jalgadega sinna jumala sisse. Olin nats masenduses, aga muidu oli täitsa norm sõit, eriti ei liikunud aint.
Teine päev oli parem, ilm oli ilus ja hobune oli puhanud hästi. 105cm oli vaja mega pisikesed pöörded sooritada võiduks. Soojendus oli mega! Nii pehme, niiii rahulik, üldse ei hakanud vastu, hüppas rämedate varudega. Sõidu ajal läksin aga ise enda süü tõttu alt. Sooritasin mega väikese pöörde neljandale okserile ning oleks pidanud terve pöörde edasi sõitma, aga jäin ise tukkuma. Hobune läks kaugel lendu aga hoo puudumise tõttu hüppas tagujalgadega sisse, aga ta ise püüdis kõigest väest!! Oleks võinud ju alla viia, siis oleks normaalselt tulnud. Well oh, silly me. Ülejäänud sõit oli aga jälle jube kena minu enda arust, ilusasti rullis parkuuri läbi, aeg oli ka hea, kuigi peale maha ajamist enam pisikesi pöördeid ei teinud. 115 oli super. Landolet oli juba päris väsinud, aga ta paugutas endiselt kõiki takistusi suure kaarega. Soojendus oli jällegi niiii hea. Läks 120 lattaiale jube alla, aga ronis sealt nii hea tempo ja stiiliga välja, varu oli ka räme. Tahtsin siis, et keegi okseri madalamaks paneks kui Siim Sinijärv ütles, et mis sa nii madalaid nii vägeva hobusega hüppas, et pole vaja ju. Ütlesin järgi, et kui vägev hobune on, siis osta ära. Vastuseks tuli: "hmm, möhh.." :D Parkuur oli tegelikult päris raske, kõik pealesõidud oli rasked, aga Landokale istusid kõik vahed ja ma ise ei unustanud seekord teda päris üksinda. Teises osas väsisin aga ise ära ning siis lubasin Landoletil endal rohkem tööd teha ja rohkem alla minna. Ta päästis mind ikka retsilt. Läksingi tegema rahulikku ja ilusat 115cm (mis oli küll veits suurem :D) ning see ka välja tuli :) Puhas sõit ning üheteistkümnes auhinnaline koht. Paugutas küll ikka hullult kõrgelt ja korjas oma lallukesi täiega.
Kõik sõidud olid tegelikult üsna keerukad, kõrged ning rasked. Landokas andis aga endast peaaegu, et kõik ning nüüd on vaja veel ainult minu oskuste kallal lihvida. Jäin temaga jube rahule, on ikka mega poiss küll :)
Esimese päeva 100cm by Epp
No comments:
Post a Comment