Landokal uus nimi- Šlandolet :) Onupoeg ei saa temaga eriti kokkuleppele eesti keeles, siis rääkides temaga Hollandi keeles ja samakeelse märguannest palju paremini reageeriv Landolet on nüüdsest Šlandolet- välismaisem :) Alustan igatahes nädala-paari tagustest võistlustest. 27.09 (vist) olid Vändras võistlused. Sõitsime ainult 80cm ja 100cm. Ei olnud 80 üldse ilus sõit, Landokas oli niiii närviline, tahtis mööda joosta ja kartis takistusi. Siiski, hoolimata ka sellest, et ennem eelviimast takistust Landoka jalgevahele mingid pisikesed poisi-klutid oleks kukkunud, hüppas ta siiski kõige rohkem kardetava nurga-hüppe ära (poisikesed jooksid ja kisasid seal nurgas, kus hobused kartid kõige rohkem ning minu sõidu ajal kukkus üks poiss ka aia alt läbi otse Landoka ette (umbes 1 fulee ennem takistust, aed oli täpselt takistusega paralleelselt). Õnneks jäid poisikesed terveks ja ka Landokas pääses sellest vaid ehmatusega. Sõit oli igatahes puhas ning läksime ka võistlust juhtima. Siis aga tegid minu aja veel üle üks kiire poni (reliikvia) ja üks veel kiirem hobune (pateetika). Kokuvõttes olime kolmandad selle jubeda sõiduga ning võitsime ka pisikese karika. 100cm oli minu arust metsikult kena sõit. Landokas oli maha rahunenud ja ei mõtlend ka mina seal seljas üle. Lõpetasime küll 4KP'ga, aga minu arust oli see üks ilusamaid sõite üldse, mille olen lõpetanud. 4KP tuli vist sellepärast, et kolmas takistus (roosa lattaed) oli nii ebatasasel tasapinnal ning viltuselt, hobune tuli juba peale ebaühtalselt/viltu galopeerides, st ühe jalaga pidi sügavamalt maad otsima, ning see latt ka alla kukkus, kuigi samm sobis ja tegelikult oleks pidanud puhas hüpe tulema. Aga ei saa talle pahaks panna, see oli tõesti vastik koht ning paljud teisedki ajasid seda maha, mitte ainult mina. Jällegi, kuna olime üsna kiired ja võistleid oli vist ainult 20 (?) ja puhtaid sõite ainult 2, siis saime IV koha. Autasustamisel öeldi aga, et rikkusin reegleid, sest tulin autasustamisele koos tekiga. Tekk tohib olla aga seljas ainult hobusel, kes on ala võitnud. Ütlesin aga, et mina ei hakka oma hobuse tervisega riskima mingi nõmeda reegli pärast, sest mu hobune on külmatundlikum kui teised ning endine (ilmselt siiski veel haigusekandja) kopsuemfüseemik/kopsuhaige vajab suuremat hoolt, kui teised. Landokal oli ju kahe aastasena kõik emfüseemiku tunnused, arstid ajasid küll allergia kaela, aga mis see muu ika olla võis, kui emfüseem varsaeas põetud kopsupõletikust. Nüüd on see kõik raha ja vaevaga kadunud (ptüi, ptüi, ptüi), aga riskima ma ikkagi ei hakka ja käin ka tekiga autasustamistel edasi. Järgmine päev toimus võistlus Väike-Maarjas, Kaarma Karikas. 90cm võistime me ära, sooritades mega pisikesi pöördeid. 100cm oli aga suht huvitav. Esimesena sõitis Dago (kohaliku talli hobune, võistluste korraldaja hobune, kohtuniku lemmik hobune), 0KP ja aeg 54,...midagi. Siis sõitsin mina, aeg 51...midagi. Autasustamise ajaks tuli aga välja, et Dago aeg on korrigeeritud 50nele :D Ei jäänud mul muud üle, kui asjaga leppida ja vastu võtta teine koht. Inimesed olid aga vihased, aga kohtunik jäi kindlaks endale, et Dago peab võitma. Noh, vähemalt sain 90cm karika... Lisan siis veel, et selles parkuuris sai lõigata umbes viiele takistusele minnes ning mina tegin absoluudselt kõik väikesed pöörded ning kõik ütlesid, et ma olen võitnud selle ajaga. Dago ei sooritanud pooltestki pisikestest pööretest, aga ometigi võitis parema ajaga. Tegelikult on teada, et aega ei võida kihutades, vaid väikeseid pöördeid sooritades.... Aga see selleks, mis teha...
Unustasin rääkida, et ennem võistlusi võtsime Landokal raualt alt ära. Järgmine päev talli ei saanud, kuid üle järgmine päev teda tallis näes pidin ehmatusest pikali kukkuma. Hobune oli totaalselt SANT. Kõva pinna peale astuda ei julgenud, sest tal oli nii valus. Boksi jalutades (betooni peal) pidi põlvili kukkuma ja peatus iga kahe sammu tagant. Kabjad olid siis lihtsalt nii hellad, et ei kannatanud kõva peal kõndida. Järgmine päev tuli kohe rautaja Aadi tagasi, et panna ta tagasi raudu. Aadi aga teadis rääkida, et tal on olnud mitmeid selliseid Lakmuse-järglasi olnud vaja taas-rautada, sest Lakmuse-järglastel pidavadki olema sellised hellemad kabjad. Igatahes, kui rauad alla panime sai vagurast ja paigalseisvast hobusest kraapiv ja huligaanitsev poiss. Käimine paranes silmmärgatavalt ning kui panime ta korraks kordele, siis kihutas AINULT galoppi, perutas ja kihutas välja kõik, mis oli tema sees pidanud 2-3 päeva seisma. Järgmine päev proovisin teda ratsa ning oli täiesti tavaline, ei mingit longet, hellitamist vms. Aadi ütles, et kui ratsa on normaalne, siis pehmel pinnal see 80 ja 100 cm pole mitte midagi ära sõita. Nii tegimegi ja polnud tõepoolest mitte midagi viga, õnneks.
Landokas sai päev peale võistlusi ka teetanus+gripp vaktsiini.
Horse Show'lt ostsin Landokale POWER TURNOUT täiskaelaga Bucase teki. See on topelt paks ning kui peaks tulema need -20 kraadised külmad, siis on see tekk täiesti asendamatu. Pealekauba, ma ei näinud Landokat vaid 2 päeva ning esmaspäeval teda puhastades avastasin, et ta on endale talveks juba suuuuure polstri ümber kasvatanud- nii karvaliselt kui peki poolest :D Veel ostsin talle ilusad pruunid kõrvad kuldse äärega ning kuldse otsmikurihma :) Eile käisime ja ostsime talle jälle müslit, graanulit ja Health summer briketit vitaamiinide kättesaamiseks. Täna läheme ratsapoodi ja toome selle pruuni kuldse äärega valtrapi ära (A). Samas ka ostame uue videokaamera ning viime vana digika parandusse. Peagi saate jälle näha videosid minu ja Landoka tegemistest :)). Edasi läheb nüüd Landokal vaja veel Prestige tumepruune valjaid, Schockemöhle Sport tumepruuni rinnarihm-martingali ning klapiga pruuni sadulavööd, siis on kogukoplekt olemas :) Tglt tahaks siis ka juba uusi nahast kaitsmeid (A) :D:D appi, ärme unista :)
Igatahes, neljapäeval läheme Landokaga Torisse Andruse trenni, prooviks midagi hüpata :) Eks ma kirjuta, kuidas läks jne :)
No comments:
Post a Comment