Wednesday, May 4, 2011

Kiiresti uuemast

Ma pidin tegelikult ammu krijutama, aga kooli ja töö kõrvalt ei jää aega üldse. Koguaeg kirjutan mingeid kirjandeid ja koolilõpp paistab, seega peab eriti pingutama. Ja siis järgnevad 2 aastat kah veel :-D Igatahes üritan see periood kõik viied saada, siis on aasta peale kokku olnud vaid üks neli (kuradi kirjand eksole).
Orsuga olen teinud koolisõitu, kohati on hea, aga ei taha galopis kuidagi ratsmes püsida, venitab end üle ratsme ja jääb kuidagi sinna otsa magama, siis galopis muutub vahepeal suhteliselt kontrollimatuks ja läheb mõttetute asjdade peale närvi. Paras umbluu on. Eile hüppasin temaga, Aadi tegi trenni. Päris hea oli, õppisin nii palju juurde ja Orsella hüppas kohe ulme paremini. Põhiviga siis, et ei anna kätt piisavalt järgi. Aga ma tean millest see tingitud on. Patriits viskab alati peale esimest hüpet tagant üles ja ma kardan alla kukkuda, seega ei julge järgi anda.  :-D Aadi igatahes ütles, et sp viskabki, et ma järgi ei julge anda :-D Hiljem enam ei visanud., vahest galopile tõstes ka jämmib, kevadine värk, mis teha :-D Igatahes kui koguaeg olen sõitnud koolisõidu sadulaga, siis hüppesadulaga hüpates on nii takistussõitja tunne :-D Jalused niiiii lühikesed. Aga mõnus kuidagi.
10.mai on Jõudluskatsed Toris. Võtsin Hiibuse jälle boksist välja (ta ka näitusele) ja käitus üsna mõistlikult, ei löönudki mind seekord esijalaga :-) Cameele panin valjad pähe (Biibusele ka, see oli nagu vana kalanägu ikka) ja no ta ei kannata kui miski lõua ümber poob.. Ehk siis kapsel.. jändasin tükk aega seal, viskas end püsti jne. Aga siis võtsin sõbra barokkmuusika appi. imelik hobune, aga nagu ma muusika tööle panen jääb ta niiiii rahulikuks ja lubab kõike teha endaga.. Näitusel ka vist vaja telefon vaikselt taskusse mängima jätta.
Orsellat olen igapäev autosse toppinud peale trenni. Igakord on ilusti tulnud kuni ma ei viitsinud teda päris kongi panna (kongi ust lahti teha) ja hakkasime ainult plate peale ronima. sinna ta tuli nii hästi ja arvas edaspidi, kuni teda kongi tahtsin panna, et nii peabki ja sirutas aga pea välja ja palus oma suhkrut. Õnneks sai üsna kähku aru, et nii see asi ei käi, pakkisime ta autosse, viskasime heina ka ette ja istus seal mõnda aega üksi ja krõmpsutas heina. Täna oli ta igatahes jube väsinud eilsest trennist, tegin pessoa süsteemiga lõdvestavat kordet ja kõik. Nii vässu oli.













AAAAAAA ja Patriitsuga hüppasin ka ju Aadi trennis. See paugutas ikka kuradi vingelt. Ma kardan temaga hüpata, kuna ta nii äkiline, aga jube hästi pingutab ja üldjuhul klapitab ise oma sammu paika ja on puhas ka. Ei tõrgu ka, ainult siis, kui ma ta ette seisma võtan ja ise ei julge hüpata. Takoine ratsastaja ikka :-D Aga tegelt see asi vast nii hull ei ole, aga kõrgeid siiski hüpata ei julge :-) Õnneks pole vajadust ka, ta alles neljane.

Ja siis Praost müüdi Soome ära :-)Ta oli viimastel päevadel nii mõnnsa sõita. Aga sai endale hea kodu :-)

Sõjas käisin ka.  Sain koos profesionaalidega mängida :-) Ja olime võidukas tiim tänu minu suurepärasele varjumis oskusele (st peitsin end koguaeg pimedas nurgas ja värisesin :-D Ei tegelt asi polnud nii hull (aga tegelikult).



Lippan nüüd kooli eluga, suured proovieksamid ja asjad käsil.
Tsauki,
Rints

No comments:

My Playlist