Tegelikult ma alustaks ennem teistest hobustest, sest olen ammu tahtnud oma kahest uuest hobusest kirjutada!
Number 1: Orhidee. Orsella 75% täisõde. Saduldatud nüüd sügisel, suvel lihtsalt ei tahtnud temaga tegemist teha ja ega nüüd ka väga ei ole temast vaimustuses. Ta võitis eelmine aasta tori tõugu märade näitused finaalis (nii TB kui parim mära 2010), siis oli juba teada, et ta jääb minule sõita. Aga oi pagan, ma nean seda päeva kui ma olin nii kindel oma otuses, et just mina pean ta endale ratsastada saama. Temaga on lugu lihtsalt kohutav... Ta on KÕIGE iseloomutum hobune, keda ma olen eales oma elus näinud (ja uskuge, ma olen oma elus hobuseid juba üksjagu näinud). Ta ei võõrista midagi ja lubab endaga kõike teha, tõkkeid ei karda ja hääli ka mitte. Tundub nii muretu? See hobune enamus aega seisab ühe koha peal. Ta ei liiguta ennast ei boksis, ei koplis ega sõites. Ta ainult sööb ja magab. Ta lösutab üle oma boksi ukse ja vahib lihtsalt tühja ja jällegi- magab. Ma võin teda taguda, meelitada porgandiga- ta lihtsalt ei tee välja millestki. Seega küsimus suurele ringile: kuidas hobusele iseloomu tekitada? :-D Sõites ka magab ainult. Kordel ka magab. Ma olen peale kolme minutit jooksmisest ja tema taga ajamisest nii väsinud, et mul endal kukub kops kokku. Tegelikult ühe korra ma sain temaga normaalselt ka sõita. Ma panin kannused peale, siis ta lippas küll jumala toredalt ja ma isegi ei kasutanud kannust. Kui peale kolme minutilist kasutamist ära võtsin (SEST VAID KOLME AASTASEGA TEGELIKULT EI TOHI KANNUSEGA SÕITA!!), siis 2 ringi oli jumala normaalne ja peale seda oli vana hea Orhidee omas mullis tagasi. Ausalt, ta on nii hirmus. Sadul ja muu varustus kõik sobib. Aa tegelikult ma nägin teda ühe korra koplis perutamas koos Orsella ja Vikiga, aga ma olin teda selleks ajaks 2 nädalat suhkrupeedi ja müslidega toitnud ka. Ma lihtsalt loodan, et tal läheb see üle.
PS: tal on surnu silmad ka.
Ja siis on mul Viki! Kolme aastane eesti tõugu mära. Täielik vastand Orhile. Kui ma saaks pool energiat ära anda tema omast Orhile, oleks mul 2 kõige paremat hobust (no Orsella energia oleks siis, selline täpselt parasjagu :-D). Tal on olemas enda laul ka, teate nagunii, see cheerleaderite laul: hey mickey your so fine u blow my mind hey viki, hey hey hey viki :-D midagi sinna kanti see laul oli, ma täpselt ei tea- pole just sellise muusika eriline fännaja. Tal silmad põlevad peas ja oiii kuidas see armas loom näitab oma iseloomu välja. Kohati liiga palju ja on suisa hullumeelne, aga parem olgu rohkem iseloomu, kui vähem. Esimene selgaminek Vikile toimus tallivahel ja kõik oli OK, ta sai nänni ja ei teinud väljagi. Järgmine kord toimus juba õues ja see oli üsna hirmus. Mitu korda pidi end üle selja viskama koos minuga :-D Ühte pidi oli super lux, tegi kõike, teist pidi kõndis kas tagurpidi, seisis või küünaldas :-D Nii oli päris pikalt.. Nüüd, kui olen temaga juba päris pikalt sõitnud korde peal, saan juba lahtiselt ka ringi trallida. Tema muidugi seisma jäämisest midagi ei tea, kipub täiega rapsima peaga vahest, aga harjumise asi (suulisega). Mõndadel võtab lihtsalt kauem aega. Käe kõrval käib ideaalselt- kui mina seisan, seisab tema, kui mina kõnnin/jooksen jookseb tema ka kohe. Ta koguaeg jälgib ja kuulab, see on hästi hea. Vahepeal läks ta üsna hulluks, aga siis avastasin, et ma söödan liigapalju peeti talle :-D Ta ju poni, ta ei pea sama palju saama, nagu Orsella :-D Igatahes seisma jäämine on tal endiselt selge. Tulin täna üle kavaleti ja ta nii tublisti jooksis sealt üle, et pidin teda kohe tugevalt patsutama. Et seda teha, kaldusin ma ette poole ja hakkasin häälega kiitma ja patsutama kui poni pani räige bloki maha ja jäi seisma ning ootama oma suhkrut (paha mina, ma annan tavaliselt hea soorituse eest neile seljast suhkrut) ning mina lendasin peaaegu seljast maha üle tema pea :-D Kiivri nokk lõi teda igatahes vastu nägu (silmade vahele), niiviisi siis peaaegu ma alla käinud oleksingi. Igatahes on ta mu üks lemmikuid- kõige raskemini ratsastatav hobune, kes mul ealeski on olnud, aga nii armas ja tubli! Lisaks on tal väga hea hüpe ning super lahtised liikumised! Väga head eeldused saada tubliks sportponiks! Ning lisaks super heale tasakaalule on ta kõige sõbralikum ka :-) Ja lisaks on ta müüa, ostaks ise, kui oleksin ponirider.
Number 1: Orhidee. Orsella 75% täisõde. Saduldatud nüüd sügisel, suvel lihtsalt ei tahtnud temaga tegemist teha ja ega nüüd ka väga ei ole temast vaimustuses. Ta võitis eelmine aasta tori tõugu märade näitused finaalis (nii TB kui parim mära 2010), siis oli juba teada, et ta jääb minule sõita. Aga oi pagan, ma nean seda päeva kui ma olin nii kindel oma otuses, et just mina pean ta endale ratsastada saama. Temaga on lugu lihtsalt kohutav... Ta on KÕIGE iseloomutum hobune, keda ma olen eales oma elus näinud (ja uskuge, ma olen oma elus hobuseid juba üksjagu näinud). Ta ei võõrista midagi ja lubab endaga kõike teha, tõkkeid ei karda ja hääli ka mitte. Tundub nii muretu? See hobune enamus aega seisab ühe koha peal. Ta ei liiguta ennast ei boksis, ei koplis ega sõites. Ta ainult sööb ja magab. Ta lösutab üle oma boksi ukse ja vahib lihtsalt tühja ja jällegi- magab. Ma võin teda taguda, meelitada porgandiga- ta lihtsalt ei tee välja millestki. Seega küsimus suurele ringile: kuidas hobusele iseloomu tekitada? :-D Sõites ka magab ainult. Kordel ka magab. Ma olen peale kolme minutit jooksmisest ja tema taga ajamisest nii väsinud, et mul endal kukub kops kokku. Tegelikult ühe korra ma sain temaga normaalselt ka sõita. Ma panin kannused peale, siis ta lippas küll jumala toredalt ja ma isegi ei kasutanud kannust. Kui peale kolme minutilist kasutamist ära võtsin (SEST VAID KOLME AASTASEGA TEGELIKULT EI TOHI KANNUSEGA SÕITA!!), siis 2 ringi oli jumala normaalne ja peale seda oli vana hea Orhidee omas mullis tagasi. Ausalt, ta on nii hirmus. Sadul ja muu varustus kõik sobib. Aa tegelikult ma nägin teda ühe korra koplis perutamas koos Orsella ja Vikiga, aga ma olin teda selleks ajaks 2 nädalat suhkrupeedi ja müslidega toitnud ka. Ma lihtsalt loodan, et tal läheb see üle.
PS: tal on surnu silmad ka.
Ja siis on mul Viki! Kolme aastane eesti tõugu mära. Täielik vastand Orhile. Kui ma saaks pool energiat ära anda tema omast Orhile, oleks mul 2 kõige paremat hobust (no Orsella energia oleks siis, selline täpselt parasjagu :-D). Tal on olemas enda laul ka, teate nagunii, see cheerleaderite laul: hey mickey your so fine u blow my mind hey viki, hey hey hey viki :-D midagi sinna kanti see laul oli, ma täpselt ei tea- pole just sellise muusika eriline fännaja. Tal silmad põlevad peas ja oiii kuidas see armas loom näitab oma iseloomu välja. Kohati liiga palju ja on suisa hullumeelne, aga parem olgu rohkem iseloomu, kui vähem. Esimene selgaminek Vikile toimus tallivahel ja kõik oli OK, ta sai nänni ja ei teinud väljagi. Järgmine kord toimus juba õues ja see oli üsna hirmus. Mitu korda pidi end üle selja viskama koos minuga :-D Ühte pidi oli super lux, tegi kõike, teist pidi kõndis kas tagurpidi, seisis või küünaldas :-D Nii oli päris pikalt.. Nüüd, kui olen temaga juba päris pikalt sõitnud korde peal, saan juba lahtiselt ka ringi trallida. Tema muidugi seisma jäämisest midagi ei tea, kipub täiega rapsima peaga vahest, aga harjumise asi (suulisega). Mõndadel võtab lihtsalt kauem aega. Käe kõrval käib ideaalselt- kui mina seisan, seisab tema, kui mina kõnnin/jooksen jookseb tema ka kohe. Ta koguaeg jälgib ja kuulab, see on hästi hea. Vahepeal läks ta üsna hulluks, aga siis avastasin, et ma söödan liigapalju peeti talle :-D Ta ju poni, ta ei pea sama palju saama, nagu Orsella :-D Igatahes seisma jäämine on tal endiselt selge. Tulin täna üle kavaleti ja ta nii tublisti jooksis sealt üle, et pidin teda kohe tugevalt patsutama. Et seda teha, kaldusin ma ette poole ja hakkasin häälega kiitma ja patsutama kui poni pani räige bloki maha ja jäi seisma ning ootama oma suhkrut (paha mina, ma annan tavaliselt hea soorituse eest neile seljast suhkrut) ning mina lendasin peaaegu seljast maha üle tema pea :-D Kiivri nokk lõi teda igatahes vastu nägu (silmade vahele), niiviisi siis peaaegu ma alla käinud oleksingi. Igatahes on ta mu üks lemmikuid- kõige raskemini ratsastatav hobune, kes mul ealeski on olnud, aga nii armas ja tubli! Lisaks on tal väga hea hüpe ning super lahtised liikumised! Väga head eeldused saada tubliks sportponiks! Ning lisaks super heale tasakaalule on ta kõige sõbralikum ka :-) Ja lisaks on ta müüa, ostaks ise, kui oleksin ponirider.
Järele jäänud on Orsella, kellest ma tahaks kõige rohkem rääkida, aga ei viitsi enam kirjutada. Me oleme teinud läbimurde meie ratsastuses. Me pöörame nüüd väga heade painetega ümber sääre, oleme meistrid painutamisel sammus, poolmeistrid traavis ja no galopis painutamine vajab veel harjutamist. Taandame väga ilusasti ja astume kenasti sääre eest. Peamine on muidugi see, et me juba koondame. Nüüd paljud võivad arvata, et ta tegi seda ju ennem ka, aga ennem ta jooksis lihtsalt väga aeglast galoppi. Nüüd on asi õige, mida rohkem ma teda tagant peale sõidan, seda kõrgemaks ja aktiivsemaks ta läheb samas kui tempo püsib üsna madal. Ta võib sama aeglast galoppi teha, kui ta kõnnib sammu. Mis on nii äge, sest ta on nii noor. Muidugi ei nõua ma talt koondust meeletuid ringe järjest, vahepeal piisab vaid mõnest sammust. Igatahes mul on selle üle hea meel, sest vaikselt tekivad mu hobusel sellised lihased, mille peal on juba võimalik koondusharjutusi teha. Enamus trennid oleme teinud latiharjutusi. Panen maneesi 2 latti (pika vahega), tulen korra ja vaatan, mitme fuleega tal normaalne on ning siis hakkan mängima. Kord üks fulee sinna vahesse rohkem, kord kaks, kord vähem fuleesid jne. Õudselt tähtis on, et hobune ei hakkaks seal vastu, ei läheks krampi ega viskaks end üle ratsme või ratsme taha. Ta peab püüdma säilitada ise enda tempot. Õudselt hea harjutus, hobune hakkab jumala hästi sind tähele panema ja kuulama. Tempo muutused on tal samuti juba päris head. Ühesõnaga ma ei jõua teda ära kiita. Ma teen mõni päev järsku oma lemmiksuksidest videod ka ja siis riputaks siia üles, saate ka meie tegemistsest mingit aimu. Lisan mõned vanemad pildud ka siia:
Sorry kirjavigade pärast, aga nägesh.
2 comments:
Kui kallilt see poni müüa on? :D
küsi info@torihobune.ee hobuse nimi Viki
Post a Comment