Wednesday, December 14, 2011

Hei taas. Mul on natuke parem juba. Tegin just Pinkukesele viimase antibiootikumi süsti (eile hommikul viimase valuvaigisti) ja haav on kena ja õmblused ei ole rebenenud (ptüiptüiptüi), emaspäeval võtame niidid välja. Koolis laabus hästi, sain kõik hinded viied. Homme on mingi jõulumaitse müümine, teen oma legendaarseid muffineid (pärast panen pildi ka, need on vaid Maario arvutis, ta võiks saata mulle need). Maariost rääkides leppisime me ilusasti ära, küll ei ela enam koos ja see nagu on superlahendus.Praegu nii rahul. Ainuke jama on see, et mu ammune tuttav lõpetas oma elupäevad, mis on väga kole. Selline väga imelik tunne on. Jama ka see, et olen endiselt räigelt haige. aga see selleks.
Sõitsin Orsellaga esmaspäeval, mul oli 20min aega grupitrenni alguseni, seega tgein kiiresti ja plaanidekohaselt hüppasingi parkuuri läbi. Hobune oli mega hea lihtsalt, aga seda paraku ainult hüpete poole pealt. Muidu leekis lihtsalt alt minema, trenni jooksul äkki ei tulnud kordagi ratsmesse, aga ma üritan sellistele asjadele mitte rõhku panna, kui halb päev on :-D Alustasin küll pika ja lõdva külgratsmega, aga see ei aidanud (kuna oli nii lõdvalt) ja ei hakanud teda pookima ka sellega. Viimase raja hüppas maru hästi ja ei leekinud ka, seega kiitsin oma tupsut ja lõpetasin. Rada oli 110cm kõrge ja väga raske. Rasked päärded jne. Süsteem nurgast välja ntx, üks fulee vaid sirgelt, siis kohe peale süsteemi teist pöördesse ja 3 fuleed lattaed teise nurka. Väga raske oli, kui ära unustasid, läks untsu. Maha midagi ei ajanud, ise jukerdasin nats seal aint. Jäin väga rahule temaga.
Järgmine päev oli ka nö. hüppetrenn. Tegin galopikavalette, normaalne vahe talle oli vist 5 fuleed. Samas suutsin sõita ka nii, et tulin ka seitsme ja kolmega. Umbe hea harjutus, ausalt, soovitan kõigile! Alustasin 3 fuleega, siis nelja, siis viie, siis kuue, siis seitsmega. Seitsmega Orsella lihtsalt nagu hüples kohapeal, superlux. St ta nagu kiikus. Vanasti läks sassi ja jäi kohe traavile, nüüd mitte mingit jamamist, koguaeg ühtlane. Õpetab hästi ennast kandma ja säilitama tempot. Sealjuures kordagi ei läinud pingesse, üle ratsme ega midagi. Miks ma nii palju räägin siin ja kaeblen seda ratsmesse saamise värki, siis Orsellaga nats jama lugu. Ta on nii pagana suur ja nii laia madala fuleega, et temaga on üsna võimatu PUHTALT hüpata, kui ta jookseb omamoodi. Tehtud proovitud, ükski tõke ei jäänud püsima. Kui ta on ümar ja "koondatud" (ma ei taha seda sõna kasutada, ta nii noor, ta nagunii ei tee seda veel ja pole vajagi) no kuidas ma ütlen. No kui ta on ümar, elastne ja aktiivne, ei ole üle ratsme :-D siis hüppab ideaalselt. ei riputa oma kosse kusagile, ei pane kõhukat ja töötab üles end turjast, mitte ei tõsta vaid jalgu natsa kõrgemale. Seda on raske mul seletada. Seda stabiilsust harjutan selleks, et ta oleks koguaeg ühtlane ja lihtsam oleks tõkkele peale sõita. Ta kipub end enne tõket pingesse ajama (kael püsti ja leekima tõkke poole) ja tõenäoliselt kõrgematel tõketel hakab korralikult sisse panema neisse. Seda pole vaja. Ja on hea, kui sul on hobune, kes on lihtne nö. näpuotsas sõita hobune :-) Veel hüppasin ühte lattaeda millele panin kolmnurga peale ja traai abilati ette. Ilusasti tuli, vahepeal vajus sisse ära peale tõket (diogonaali peal vastu seina hüpata oli) aga see oli sp, et tahtsin kangesti, et ta maanduks kohe õigesse jalga. See selleks. Üritasin sõita siis kontragaloppi ka, kuna meil järgmine aasta L skeemid plaanis (kui olemas veel see võimalus meil koos sporti teha). Suht naljakas lugu sellega, Tegin nagu ühes L skeemis, et paremast jalast galopp ja nurgas 10m pool volt ja kontragalopis E'sse. Tegi selle ilusasti ära. Hiljem proovisin ka terve kurvi läbi sõita kontragalopis. Paine kõik oli õige, aga igakord vahetas jala endal õigeks. Mis on naljakas, siis see, et kui ma teen temaga jalavahetusi diogonaalil, siis nagu ikka, asetan tasakaalu ümber, võtan uue painde ja tõstan, siis hobune ei tee väljagi, sõidab terve ringi kontragalopis, ei vaheta oma jalga. Aga nagu kontragaloppi soovin, vahetab kõik oma jalad ideaalselt ära :-D Üsna funny loomake. Samas ma olen talle jalavahetusi nüüd vaid 3x õpetanud aga tundub, et hakkab aru saama. Alguses ei jaganud ööd ega mütsi, aga siis oli ta ka veits toores nende jaoks. No ma ei tea, ma usun, et läheb paremaks. Teeme aga trenni edasi ja vaatab mis saab. Loodusepoolt talle paraku head tasakaalu antud ei ole, ta on ikka väga kohmakas ning koplis joostes heal juhul vahetab vaid esijalad ära ja ülejäänud aja jookseb risteldes ringi ja tal on selest täiesti savi. No mis seal ikka :-)

Täna sõitsin hommikul kokku 6 hobust.
Alustasin Triitsu ja Promilliga. Triits oli paharett ja pidin temaga natuke karmimaid meetodeid kasutama, kuna ta taob tagant üles pidevalt ühe trennilapsega. Alguses arvasin, et ta on lihtsalt lõbus ja ilmselt ongi, aga no trennilõpus peale parkuuri hüppamist pisikesega ikka laob üles. Mul lõi täpselt ühe korra tagant üles, sai ühe korra vitsa (MA EI OLE UHKE SELLE ÜLE), ja lõpetas täielikult ära. Sadulas ei saa asi olla, olen sellega temaga pidevalt sõitnud ja pole kunagi viga olnud, peale seda, kui gruppi läks on võibolla lihtsalt hakanud lapsi ära kasutama. No ma ei tea, ülejäänud trenn oli tibintobin. Promill oli nagu Promill ikka, samasugune armsake. Lüübekuga sõitsin ka natuke, kuna tal oli ka vist paha päev :-D Kadi sõidab temaga vahest ja on täiesti superlux, siis täna ei soovinud olla just kõige parem ja proovisin ise. Tükk aega maadlesin. Lõpuks saime hakkama kah kuidagi, aga ikkagi.. ei olnud ei liha ega kala.
Edasi tuli Orsella, Viki ja Orhi, nad kõik olid parajad hullud seega lasime lahtiselt maneesi jooksma. Tükk aega jooksid, Orsella hüppas üksinda pidevalt :-D Orhile jäi ka üks 50cm okser ette, sellest hüppas üle nagu 150 :-D päris koom oli. nagu konn. Orsella juures panin tähele, et peale seda, kui oli oma perutamised ära teinud, siis jooksis väga säästlikult ja rahulikult. Tegi endale ise trenni, jooksis ratsmes ja puha :-D (mul oli ainult ratsmed jaluste taga lõdvalt pandud). Trenn temaga oli täna tõesti hea, üle pika aja oli nii hea sõita. Ja kõik tänu eilsele lati harjutusele.Viki oli ka täna parem, oli rahulik ja sain temaga isegi seljas talli jalutada :-D SEe on nagu räme edasiminek, ausalt ka! Ta on jumala pöörane vahest. ntx jalutan temaga sammu pika ratsmega ja äkki paneb täie galopiga jooksma ja jääb üli kiirelt seisma, et ma pm üle kaela ikka kukuks. Sp tal ongi uus nimi: tricky das little viki või siis lihtsalt trickyviki. Orhideest ma ausalt ei räägi, küsige Kadilt, tema teab kõige paremini :-D Ausalt, seda hobust tuleb hakata välja rentima inimestele, kes tahavad kaalus alla võtta. Teda tuleb siis nii räigelt edasi ajada, et hirmuuuus kohe, peale trenni oled läbimärg ta seljas. Ja ta on nii uimps koguaeg. ta isegi sööb aeglasti. Surud säärega, ei saa aru, annad kannaga, ei saa aru, annad räige maoka talle kannaga, siis läheb 5sek mööda ja alles siis mõistab, aaa traav! ja siis kolme sammu pärast lihtsalt sureb välja. Ta ei tee oma boksis ka midagi. Ta lihtsalt kas magab või sööb (seda ka silmad kinni). Kõige hullem on see, et ta ema on samasugune ja kõik tema õed/vennad kah. Hirmus. :-D Orsella 75% täisõde, aga nagu öö ja päev (välimus aint väga sarnane, orhi veits ümarama kondiga, orsu kandiline rohkem). Ühesõnaga tegus hommikupoolik ja muud midagi polegi öelda.
NV võistlused meil, 110cm proovime :-)
Kirjutamiseni,
Rinzu


sain muffude pildi ka:

1 comment:

Liis said...

Kuidagi väga elav äratundmismoment oli Orhidee kohta lugedes.
Minu kaal on ühe kolme aastase ruunaga maadlemisest igatahes langenud, seega idee tätisa toimisk teil =)

My Playlist