Tere,
soovisin juba ammu kirjutada kokkuvõtte meie eelnevast aastast, aga pole jõudnud ega leidnud aega. Alustan meie eelmise aasta tulemustega ja räägin edaspidistest soovidest.
Suurim saavutus minu jaoks oli koolisõidus võistlemine. Tõenäoliselt oli see ka suur saavutus Orsellale, arvestades tema kergesti põlema süttivat iseloomu. Kasvasime läbi hooaja, alustasime ikka väga kesiselt, kuid lõppkokkuvõttes olime mõlemad väga tublid ja tegime ilusaid sooritusi läbi hooaja. Hüppamine oli see aasta veidi mööda. Oli ka väga ilusaid sõite, kuid enamus radades päästis Orsella mind igalt poolt välja. Mul puudub võistlustel selline mõtlemine nagu, ma unustan kõik õpitu võistlustel hüpates. Koolisõiduga teine lugu, seal on aega nats mõelda. Suureks saavutuseks on ka ilusasti auto peal käimine, pesemine ja kõrvade puudutamine ja seest sügamine, ta lubab seda kõike teha! Pügamisega oleme natuke taandarenenud... Talle ei meeldi enam, kui ta jalgu pügan esijalgadel randmest allapoole ja tagujalgadel kannast allapoole. Samuti vihkab ta kõrgade pügamist ja rinnaalt, esijalgade vahelt. Muidugi saan sellest aru, kõrvadega tal alati mingi kamm olnud ja sinna esijalgadevahele rinnale tegin ma ükskord sisselõike.. Nädal tagasi pügasin ta uuesti üle, meeletult tihedaks oli karv kasvanud, räme vill tuli maha, kuigi tegelt ta tundus üsna ok. Ajasin sellepärast, et peale sõitmist higistas liiga kaua, vaja kiiremini kuivama saada hobune. Ja tõenäoliselt ilma mokapööra või narkoosita ma enam pügajaga ta kõrvade juurde ei pääse, sest ma lõikasin talle kõrva sisse.. Saad sa aru, kes suudab hobusele pügajaga kõrva sisse ajada?? Nagu ikka kohe tugevalt sisse? Ja mitte horisontaalselt, vertikaalselt. Täis ohmoon. Muidu kukalt ja nägu lubab väga kenasti pügada mu lärmava suure klipperiga. Seega see on hea! Jalgadest ma tal aru ei saa, vanasti lubas ta neid probleemidevabalt teha, nüüd ei julge ilma abivahenditeta teha, ta kõigutab end nii palju, et ükskord viskas end pikali ja mul jäi pöial tallipõranda (betooni) ja Orsella randme (ehk siis maakeeli põlve) alla. Päris aiiiaa oli.
Suurimaks saavutuseks on olnud siiski olnud usaldus hobuse ja ratsaniku vahel. Mul ei ole veel ühegi hobusega olnud sellist sidet. See on midagi kirjeldamatut. Vanasti võitsin (ja teen seda siiani) hobuste sõprust ja usaldust neile kommi ette visates, üks komm ja kõik olid suured sõbrad valmis. Orsellaga nii ei läinud, tema õppis mitmeid kuid suhkrut, porgandit ja muid maiustusi sööma. Minu esimene kokkupuude temaga nägi välja sedasi: tegin boksi ukse lahti, vastu vahtis mingi suur kollane tagumik, mis võpatas ja ühtäkki litreid kukkus jagama minu pihta. Pihta õnneks ei saanud, peale mitmeid tunde sain päitsed ka pähe ja viisin ta meie esimesele jalutuskäigule. Käekõrval ta käia oskas kenasti, seisis ja austas inimese ruumi. Ilmselt mind ta lüüa tahtiski alguses, et mina tema ruumi ei austanud tema boksis :-D Aegamööda said meist sõbrad, 2 kuud hiljem ronisin talle esmakordselt selga, Orsella lubas mul endaga ratsutada! Mitmeid kuid peale seda hakkasin saama ka valjaid juba normaalselt pähe, ilma tunde kulutamata (nüüd saan kohe valjad pähe, aga vahel ta tõmbab pea ikka lakke korraks, siis tuleb teda kuklast ja tuka pealt pikalt silitada ja laseb pea uuesti alla). Mõnus tunne, kui hobune su sõbraks võtab ilma nännita :-) Sellest ajast saati on meie sõprus kasvanud, meist on saanud head partnerid.
Olen alati mõelnud, et hobune ei arva- hobune reageerib. Tjah, Orsella puhul see vist ei kehti. Temal on omad arvamused ja ta tõesti tunneb emotsioone vist.. Ta vihastub, kui annan teistele hobustele maiuseid, hakkab neid hammustama ja tigetsema, ei luba ennast paitada ega katsuda (ainult siis laseb, kui talle boksi sisse ronida). Kui ta alguses ei söönud midagi, siis nüüd vitsutab endale kõik tuttavad asjad sisse. Rõhk sõnal tuttavad! Olen jõuludest saati üritanud talle pruuni tükksuhkrut maiusena kasutada, sööb küll, jah, vahest, aga tihti sülitab selle lihtsalt välja. Väga kaua võtab aega teda uute toitudega harjutamine, näiteks oma mineraale, mida on saanud alated mai kuust, siiamaani ei taha süüa (tuleb alati toiduga korralikult kokku segada). Lisaks oskab ta olla väga solvunud! Kohe VÄGA! Kui olen talle liiga teinud, siis ei taha ta, et teda katsuksin, ta ei võta minust vastu ei sööki ega maiust. Tal läheb selline solvukas küll ruttu üle, aga oleneb muidugi ka "kuriteost". Peale tema viimast pügamist, kus pidin mokapööra kasutama, oli ta veel järgmine hommik ka solvunud ja tige. Kui küsite, kust ma võtan, et ta solvunud, vihane, tige või rõõmus on, siis ma ei oskagi vastata. Aga kui oled hobusega juba pikemat aega päevast päeva ninapidi koos olnud, siis õpid tundma tema tujusid ja emotsioone ning hakkad tajuma, millal on hobusega kõik korras, millal mitte.
Panen siia kirja ka meie tulemused (loodan, et saavad kõik kirja, osadele ka lühikirjeldus):
Tori TS, 14.05, 80cm IV koht, 100cm I koht
Tori KS, 15.05, A1 VI koht esimene koolisõidu võistlus, üsna ebaõnnestunud :-D aga üle 60% oli.
Pärna TS, 4.06, 80cm I koht, II koht, 100cm IV koht
Särevere KS, 10.06, A8, IV koht peaaegu otsustasin jätta minemata seoses eelmise KS võistlusega.
Perila KS, 23.07, A1 IV koht, A9 III koht
Tori TS, 5.08, 100cm I koht, 110cm II koht + parim kostüüm, krooniti Hobumissiks.
Vändra TS, 27.08, 80cm I koht, 100cm III koht
Noorhobuste Tšempionaat Toris, 3-4.sept 11 koolisõit, 8. koht kahe päeva peale peale kokku
Noorhobuste Tšempionaat Toris TS, 3-4.sept 11 100cm, esimene päev kahjuks 4kp viimasel tõkkel, teine päev 0kp, üldkokkuvõttes VI koht.
Särevere, TS ja KS 11.09, A18 II koht, 80cm I koht, 100cm II koht
Tori Hobune 2011 80cm takistussõidus nelja etapi kokkuvõttes I koht
Tori Hobune 2011 100cm takistussõidus nelja etapi kokkuvõttes I koht
Tori hobune 2011 koolisõidus noorte ratsanike ja harrastajate skeem nelja etapi kokkuvõttes III koht
Tori hobune 2011 koolisõidus noorhobuste skeem IV koht
Tori Jõul, 17.12.11, 110cm I koht aga vot see oli kole sõit.
Tegelt üsna edukas aasta esimese hooaja kohta! :-)
Tahstime hakata uuel hooajal sõitma 100cm ja 110cm ja L skeeme, aga L skeemi jaoks peab ta olema kuue aastane, ta sai aga alles viieseks (tegelt teisel veebruaril saab). 100cm ja 110cm kindlasti proovime (oleme mõlemat tegelikult juba sõitnud). Tahaksime veel ka seda pügamisvärki ikka edasi arendada, et saaks kõrvad ka ilma abivahenditeta ära pügada, aga eks see võtab aega. Ja edaspidine eesmärk on saada veel paremateks sõpsideks :-) Kindlasti tahaks aga jätkata Tori Karikasarja sõitmist ning proovida jälle Tšempionaati. Järsku ka mõningaid suuremaid võistluseid. KErge soov oleks teha ka kolmevõistluse MV, sest tõkkeid ta siiamaani kartnud ei ole, võhma jagub ja kiire ka. ehk siis pika fuleega :-D Tahaks vb ainult banketti ennem hüpata, siis saaks proovida küll, oleks juba eelmine aasta tahtnud, aga mul oli tsempionaat samal päeval :-) Veel üritame hoida head vormi ja olla muidu ilusad.
Homme on selline tore päev (ja pühapäev ka), et Oliver Karma tuleb meile trenni tegema. Eks näha, kuidas välja tuleb. Eelmine laupäev tegi Kadri trenni, ta teeb tõsiselt häid trenne, aga see ei olnud meie päev. Orsella tõrkus esimest korda, kohe lausa mitu korda järjest väga väikese tõkke ees. Hüppasime sinna ka sisse, latt läks pooleks.. Jäin mingine 99% kõigist hüpetest maha ka jne. Üsna kehv oli. Hobuse ratsastus oli mega! Hüpped.. not so good. Me polnud ka ennem seda hüpanud (eelmine päev proovisme midagi ja juba siis oli midagi mööda), hobune oli mul kuu aega puhkusel. 16.01 ehk eelmine esmaspäev hakkasime uuesti sõitma. Mul oli väga räme üllatus, sest hobune oli vapustavalt hea! Samm oli jah kehv, kippus tippima ja traavile minema (siiamaani tegelt, nüüd ligi 2 nädalat sõidus olnud), aga muu ratsastus on mega olnud. Tõsiselt ilusasti lõdvestunult jookseb, painutab ennast igalepoole, astub sääre eest, tuleb kokku läheb edasi, väga näpuotsas sõita on olnud. Kuni siis selle nädala kolmapäevani. Oh boosemoi, see oli katastroof (juba teisipäev oli tegelt nats imelik, selline ebastabiilne, tegime mõned hüpped, et ma ikka kaasa läheks). Nii kange ja niiviisi rippus mul parema käe küljes, ratsmesse tulekust polnud väga juttu, perutas ja viskas end õhku :-D Alates eelmise nädala esmaspäevast olen temaga alati libisevat kaasas kandnud, et järsku läheb vaja (tal tobe komme endal pea lakke visata ja püsti tõusta tagujalgadele suuremates õnnehoogudes, mul ei läinud seda poolteist nädalat kordagi vaja ja siis sellel tobedal kolmapäeval läks. Oh jumal hoia, see tegi siis asja veel hullemaks :-D Seda tõestasid esimesed viis minutit, seega võtsin asjanduse maha, üritasin Orsellat seal seljas mitte ärritada ja rahulikult edasi sõita. Hakkasin kohe lõdvestustraavi tegema, seal oli igasuguseid muid akrobaatilisi liigutusi, muidugi mida ei olnud, oli lõdvestus aga see selleks. A olgu öeldud, et ma sõidan libisevaga vaid siis, kui mu hobune on kuklas kange ning ei soovi end ette alla tuua. Külgedele kinnitatud pika libisevaga on seda üsna hea teha, eriti kui hobune otsib ise ratset, seega Orsuga lihte! väljaarvatud sellel neetud kolmapäeval siis.. Igatahes lõpetasin ja kasisin ta puhtaks, järgmine päev ei läinud talli ja ta puhkas. Täna läksin ja ta oli niiii nunnu! Ta lõpetas oma hommikusöömise ja tuli minu juurde kaisutama, tegin talle musikallipaid ja musumopsutasin teda nii kõvasti kui sain tema armsatele lihases põskedele. Tallinaine Tuulz tuli ka talli ja ütles, et ta pole Orsellat kunagi nii malbelt näinud vaatamas, aga tõepoolest, ma polnud ka varem tundnud, et hobune nii väga tahaks kaissu pugeda, kui Orsu seda täna tegi. Ta oli tõeline sweetheart! Tahtis ainult pai ja vaatas nii armsa näoga mida ma teen ja talle räägin, ta justkui oleks minust aru saanud! :-D Tal oli tõeline lembehoog täna peal. Niisis, läksime ratsutama temaga peale lõunat.Tegin ta ilusti-kenasti puhtaks, kabjad rasvatasin ka üle. Sõites oli täna üllatavalt hea jälle, vahepeal kippus tiksuma, Kadri sõnul on ta oma puhkusest alles nii "fresh", et ei tea mida, oma energiaga peale hakata. Sammus asi eriti jube, siis kipub eriti tippima ja traavi pakkuma. Aga see selleks, üldjuhul traavis ja galopis koondab oma energia kõik treeningule ja on vapustavalt hea. Täna oli sutsu raske teda galopis saada kokku sõitma, jäi neljataktiliseks ja siis pidin teda pidevalt edasisõitma. Proovisin siis painutustega ühtlaseks asja saada, enamvähem aitas ka, võttis tuure madalamaks. ja pagana hästi painutas endgalopis küljelt küljele. Proovisin ka iga 2-3 sekundi tagant painutada mõlemale küljele ja tegi asja nagu naksti ära. Ega rohkem ma temalt midagi ei nõudnud ka, ta li tõsiselt tubli, et selle peale närvi ei läinud. Ta toimetas ennast nagu tõeline professionaal, nagu päris hobune eruospordi pealt! :-D Lõpetuseks tegin "lõdvestavat" ette alla traavi, seekord akrobaatilised liigutused puudusid ning 10 palli süsteemis annaksin talle selle eest hinde 6, peaaegu läks sinna alla :-D Suvel oli see veel meie leivanumber, aga see selleks. Tallis puhastasin vee ta kosse ja rasvatasin need veelkord üles. Pesin ära veel ta varustuse ning panin hommikuks söögi valmis. Loodame, et Oliveri trenn läheb meil hästi!
Aga eks ma kirjutan veel!
aa. Kadri arvas ka, et mu hobune saab liiga palju süüa. Ta natuke liiga vurtsu täis mul, no natuke nagu raske seljas tal vahest püsida, meeletult kablutab vahel seal jalgevahel. Seega ma tõmbasin ta kaera ühe liitri jagu alla mõneks ajaks(vaatab mis saab) ja kui ma tallis ei käi, siis talle süüa ei anna, see tähendab, et kui trenni ei tee, siis süüa lisaks ei saa. Aga mul talle pühapäevaks välja mõeldud Lunchbox, seda ta peab ikka saama, ta ju nii nunnu :-) Igatahes hetkel saab 2x päevas 1 liiter kaera :-DD Ja lõunaks 2l mash/peet koos liitri pavo kruidenmelange/goldiga, rapide linaseemne õli hobustele ja mineraalid. Igatahes peale usse on kõvasti kosunud ja tal on pepu peale plumps tulnud! No selline väike renn:-D Umbes 2cm pikk :-DD Aga ta on kena, ta on juurde võtnud nii lihasmassilt kui rasvaprotsendilt, see on hea, näeb ka hea välja.
Kevadel oli veel selline: http://fotoalbum.ee/photos/hoshinosenshi/83739105 aga nüüd 2x paksema kaelaga :-))) peab piti tegema.
aga tsau nüüd.
üks asi veel :-D
Lisan paar Janely tehtud pilti tsempionaadi ajast, need nii nunnud! Orsu mängid vihmavarjuga :-D
..ja üks asi veel:-D Orsella 175cm vabahüppel: http://www.youtube.com/watch?v=6txXsynly0Q
soovisin juba ammu kirjutada kokkuvõtte meie eelnevast aastast, aga pole jõudnud ega leidnud aega. Alustan meie eelmise aasta tulemustega ja räägin edaspidistest soovidest.
Suurim saavutus minu jaoks oli koolisõidus võistlemine. Tõenäoliselt oli see ka suur saavutus Orsellale, arvestades tema kergesti põlema süttivat iseloomu. Kasvasime läbi hooaja, alustasime ikka väga kesiselt, kuid lõppkokkuvõttes olime mõlemad väga tublid ja tegime ilusaid sooritusi läbi hooaja. Hüppamine oli see aasta veidi mööda. Oli ka väga ilusaid sõite, kuid enamus radades päästis Orsella mind igalt poolt välja. Mul puudub võistlustel selline mõtlemine nagu, ma unustan kõik õpitu võistlustel hüpates. Koolisõiduga teine lugu, seal on aega nats mõelda. Suureks saavutuseks on ka ilusasti auto peal käimine, pesemine ja kõrvade puudutamine ja seest sügamine, ta lubab seda kõike teha! Pügamisega oleme natuke taandarenenud... Talle ei meeldi enam, kui ta jalgu pügan esijalgadel randmest allapoole ja tagujalgadel kannast allapoole. Samuti vihkab ta kõrgade pügamist ja rinnaalt, esijalgade vahelt. Muidugi saan sellest aru, kõrvadega tal alati mingi kamm olnud ja sinna esijalgadevahele rinnale tegin ma ükskord sisselõike.. Nädal tagasi pügasin ta uuesti üle, meeletult tihedaks oli karv kasvanud, räme vill tuli maha, kuigi tegelt ta tundus üsna ok. Ajasin sellepärast, et peale sõitmist higistas liiga kaua, vaja kiiremini kuivama saada hobune. Ja tõenäoliselt ilma mokapööra või narkoosita ma enam pügajaga ta kõrvade juurde ei pääse, sest ma lõikasin talle kõrva sisse.. Saad sa aru, kes suudab hobusele pügajaga kõrva sisse ajada?? Nagu ikka kohe tugevalt sisse? Ja mitte horisontaalselt, vertikaalselt. Täis ohmoon. Muidu kukalt ja nägu lubab väga kenasti pügada mu lärmava suure klipperiga. Seega see on hea! Jalgadest ma tal aru ei saa, vanasti lubas ta neid probleemidevabalt teha, nüüd ei julge ilma abivahenditeta teha, ta kõigutab end nii palju, et ükskord viskas end pikali ja mul jäi pöial tallipõranda (betooni) ja Orsella randme (ehk siis maakeeli põlve) alla. Päris aiiiaa oli.
Suurimaks saavutuseks on olnud siiski olnud usaldus hobuse ja ratsaniku vahel. Mul ei ole veel ühegi hobusega olnud sellist sidet. See on midagi kirjeldamatut. Vanasti võitsin (ja teen seda siiani) hobuste sõprust ja usaldust neile kommi ette visates, üks komm ja kõik olid suured sõbrad valmis. Orsellaga nii ei läinud, tema õppis mitmeid kuid suhkrut, porgandit ja muid maiustusi sööma. Minu esimene kokkupuude temaga nägi välja sedasi: tegin boksi ukse lahti, vastu vahtis mingi suur kollane tagumik, mis võpatas ja ühtäkki litreid kukkus jagama minu pihta. Pihta õnneks ei saanud, peale mitmeid tunde sain päitsed ka pähe ja viisin ta meie esimesele jalutuskäigule. Käekõrval ta käia oskas kenasti, seisis ja austas inimese ruumi. Ilmselt mind ta lüüa tahtiski alguses, et mina tema ruumi ei austanud tema boksis :-D Aegamööda said meist sõbrad, 2 kuud hiljem ronisin talle esmakordselt selga, Orsella lubas mul endaga ratsutada! Mitmeid kuid peale seda hakkasin saama ka valjaid juba normaalselt pähe, ilma tunde kulutamata (nüüd saan kohe valjad pähe, aga vahel ta tõmbab pea ikka lakke korraks, siis tuleb teda kuklast ja tuka pealt pikalt silitada ja laseb pea uuesti alla). Mõnus tunne, kui hobune su sõbraks võtab ilma nännita :-) Sellest ajast saati on meie sõprus kasvanud, meist on saanud head partnerid.
Olen alati mõelnud, et hobune ei arva- hobune reageerib. Tjah, Orsella puhul see vist ei kehti. Temal on omad arvamused ja ta tõesti tunneb emotsioone vist.. Ta vihastub, kui annan teistele hobustele maiuseid, hakkab neid hammustama ja tigetsema, ei luba ennast paitada ega katsuda (ainult siis laseb, kui talle boksi sisse ronida). Kui ta alguses ei söönud midagi, siis nüüd vitsutab endale kõik tuttavad asjad sisse. Rõhk sõnal tuttavad! Olen jõuludest saati üritanud talle pruuni tükksuhkrut maiusena kasutada, sööb küll, jah, vahest, aga tihti sülitab selle lihtsalt välja. Väga kaua võtab aega teda uute toitudega harjutamine, näiteks oma mineraale, mida on saanud alated mai kuust, siiamaani ei taha süüa (tuleb alati toiduga korralikult kokku segada). Lisaks oskab ta olla väga solvunud! Kohe VÄGA! Kui olen talle liiga teinud, siis ei taha ta, et teda katsuksin, ta ei võta minust vastu ei sööki ega maiust. Tal läheb selline solvukas küll ruttu üle, aga oleneb muidugi ka "kuriteost". Peale tema viimast pügamist, kus pidin mokapööra kasutama, oli ta veel järgmine hommik ka solvunud ja tige. Kui küsite, kust ma võtan, et ta solvunud, vihane, tige või rõõmus on, siis ma ei oskagi vastata. Aga kui oled hobusega juba pikemat aega päevast päeva ninapidi koos olnud, siis õpid tundma tema tujusid ja emotsioone ning hakkad tajuma, millal on hobusega kõik korras, millal mitte.
Panen siia kirja ka meie tulemused (loodan, et saavad kõik kirja, osadele ka lühikirjeldus):
Heimtali TS, 12.03, 80cm I koht, 100cm kohta ei tea, esimene võistlus meil.
Tori TS, 14.05, 80cm IV koht, 100cm I koht
Tori KS, 15.05, A1 VI koht esimene koolisõidu võistlus, üsna ebaõnnestunud :-D aga üle 60% oli.
Pärna TS, 4.06, 80cm I koht, II koht, 100cm IV koht
Särevere KS, 10.06, A8, IV koht peaaegu otsustasin jätta minemata seoses eelmise KS võistlusega.
Perila KS, 23.07, A1 IV koht, A9 III koht
Tori TS, 5.08, 100cm I koht, 110cm II koht + parim kostüüm, krooniti Hobumissiks.
Vändra TS, 27.08, 80cm I koht, 100cm III koht
Noorhobuste Tšempionaat Toris, 3-4.sept 11 koolisõit, 8. koht kahe päeva peale peale kokku
Noorhobuste Tšempionaat Toris TS, 3-4.sept 11 100cm, esimene päev kahjuks 4kp viimasel tõkkel, teine päev 0kp, üldkokkuvõttes VI koht.
Särevere, TS ja KS 11.09, A18 II koht, 80cm I koht, 100cm II koht
Tori Hobune 2011 80cm takistussõidus nelja etapi kokkuvõttes I koht
Tori Hobune 2011 100cm takistussõidus nelja etapi kokkuvõttes I koht
Tori hobune 2011 koolisõidus noorte ratsanike ja harrastajate skeem nelja etapi kokkuvõttes III koht
Tori hobune 2011 koolisõidus noorhobuste skeem IV koht
Tori Jõul, 17.12.11, 110cm I koht aga vot see oli kole sõit.
Tegelt üsna edukas aasta esimese hooaja kohta! :-)
Tahstime hakata uuel hooajal sõitma 100cm ja 110cm ja L skeeme, aga L skeemi jaoks peab ta olema kuue aastane, ta sai aga alles viieseks (tegelt teisel veebruaril saab). 100cm ja 110cm kindlasti proovime (oleme mõlemat tegelikult juba sõitnud). Tahaksime veel ka seda pügamisvärki ikka edasi arendada, et saaks kõrvad ka ilma abivahenditeta ära pügada, aga eks see võtab aega. Ja edaspidine eesmärk on saada veel paremateks sõpsideks :-) Kindlasti tahaks aga jätkata Tori Karikasarja sõitmist ning proovida jälle Tšempionaati. Järsku ka mõningaid suuremaid võistluseid. KErge soov oleks teha ka kolmevõistluse MV, sest tõkkeid ta siiamaani kartnud ei ole, võhma jagub ja kiire ka. ehk siis pika fuleega :-D Tahaks vb ainult banketti ennem hüpata, siis saaks proovida küll, oleks juba eelmine aasta tahtnud, aga mul oli tsempionaat samal päeval :-) Veel üritame hoida head vormi ja olla muidu ilusad.
Homme on selline tore päev (ja pühapäev ka), et Oliver Karma tuleb meile trenni tegema. Eks näha, kuidas välja tuleb. Eelmine laupäev tegi Kadri trenni, ta teeb tõsiselt häid trenne, aga see ei olnud meie päev. Orsella tõrkus esimest korda, kohe lausa mitu korda järjest väga väikese tõkke ees. Hüppasime sinna ka sisse, latt läks pooleks.. Jäin mingine 99% kõigist hüpetest maha ka jne. Üsna kehv oli. Hobuse ratsastus oli mega! Hüpped.. not so good. Me polnud ka ennem seda hüpanud (eelmine päev proovisme midagi ja juba siis oli midagi mööda), hobune oli mul kuu aega puhkusel. 16.01 ehk eelmine esmaspäev hakkasime uuesti sõitma. Mul oli väga räme üllatus, sest hobune oli vapustavalt hea! Samm oli jah kehv, kippus tippima ja traavile minema (siiamaani tegelt, nüüd ligi 2 nädalat sõidus olnud), aga muu ratsastus on mega olnud. Tõsiselt ilusasti lõdvestunult jookseb, painutab ennast igalepoole, astub sääre eest, tuleb kokku läheb edasi, väga näpuotsas sõita on olnud. Kuni siis selle nädala kolmapäevani. Oh boosemoi, see oli katastroof (juba teisipäev oli tegelt nats imelik, selline ebastabiilne, tegime mõned hüpped, et ma ikka kaasa läheks). Nii kange ja niiviisi rippus mul parema käe küljes, ratsmesse tulekust polnud väga juttu, perutas ja viskas end õhku :-D Alates eelmise nädala esmaspäevast olen temaga alati libisevat kaasas kandnud, et järsku läheb vaja (tal tobe komme endal pea lakke visata ja püsti tõusta tagujalgadele suuremates õnnehoogudes, mul ei läinud seda poolteist nädalat kordagi vaja ja siis sellel tobedal kolmapäeval läks. Oh jumal hoia, see tegi siis asja veel hullemaks :-D Seda tõestasid esimesed viis minutit, seega võtsin asjanduse maha, üritasin Orsellat seal seljas mitte ärritada ja rahulikult edasi sõita. Hakkasin kohe lõdvestustraavi tegema, seal oli igasuguseid muid akrobaatilisi liigutusi, muidugi mida ei olnud, oli lõdvestus aga see selleks. A olgu öeldud, et ma sõidan libisevaga vaid siis, kui mu hobune on kuklas kange ning ei soovi end ette alla tuua. Külgedele kinnitatud pika libisevaga on seda üsna hea teha, eriti kui hobune otsib ise ratset, seega Orsuga lihte! väljaarvatud sellel neetud kolmapäeval siis.. Igatahes lõpetasin ja kasisin ta puhtaks, järgmine päev ei läinud talli ja ta puhkas. Täna läksin ja ta oli niiii nunnu! Ta lõpetas oma hommikusöömise ja tuli minu juurde kaisutama, tegin talle musikallipaid ja musumopsutasin teda nii kõvasti kui sain tema armsatele lihases põskedele. Tallinaine Tuulz tuli ka talli ja ütles, et ta pole Orsellat kunagi nii malbelt näinud vaatamas, aga tõepoolest, ma polnud ka varem tundnud, et hobune nii väga tahaks kaissu pugeda, kui Orsu seda täna tegi. Ta oli tõeline sweetheart! Tahtis ainult pai ja vaatas nii armsa näoga mida ma teen ja talle räägin, ta justkui oleks minust aru saanud! :-D Tal oli tõeline lembehoog täna peal. Niisis, läksime ratsutama temaga peale lõunat.Tegin ta ilusti-kenasti puhtaks, kabjad rasvatasin ka üle. Sõites oli täna üllatavalt hea jälle, vahepeal kippus tiksuma, Kadri sõnul on ta oma puhkusest alles nii "fresh", et ei tea mida, oma energiaga peale hakata. Sammus asi eriti jube, siis kipub eriti tippima ja traavi pakkuma. Aga see selleks, üldjuhul traavis ja galopis koondab oma energia kõik treeningule ja on vapustavalt hea. Täna oli sutsu raske teda galopis saada kokku sõitma, jäi neljataktiliseks ja siis pidin teda pidevalt edasisõitma. Proovisin siis painutustega ühtlaseks asja saada, enamvähem aitas ka, võttis tuure madalamaks. ja pagana hästi painutas endgalopis küljelt küljele. Proovisin ka iga 2-3 sekundi tagant painutada mõlemale küljele ja tegi asja nagu naksti ära. Ega rohkem ma temalt midagi ei nõudnud ka, ta li tõsiselt tubli, et selle peale närvi ei läinud. Ta toimetas ennast nagu tõeline professionaal, nagu päris hobune eruospordi pealt! :-D Lõpetuseks tegin "lõdvestavat" ette alla traavi, seekord akrobaatilised liigutused puudusid ning 10 palli süsteemis annaksin talle selle eest hinde 6, peaaegu läks sinna alla :-D Suvel oli see veel meie leivanumber, aga see selleks. Tallis puhastasin vee ta kosse ja rasvatasin need veelkord üles. Pesin ära veel ta varustuse ning panin hommikuks söögi valmis. Loodame, et Oliveri trenn läheb meil hästi!
Aga eks ma kirjutan veel!
aa. Kadri arvas ka, et mu hobune saab liiga palju süüa. Ta natuke liiga vurtsu täis mul, no natuke nagu raske seljas tal vahest püsida, meeletult kablutab vahel seal jalgevahel. Seega ma tõmbasin ta kaera ühe liitri jagu alla mõneks ajaks(vaatab mis saab) ja kui ma tallis ei käi, siis talle süüa ei anna, see tähendab, et kui trenni ei tee, siis süüa lisaks ei saa. Aga mul talle pühapäevaks välja mõeldud Lunchbox, seda ta peab ikka saama, ta ju nii nunnu :-) Igatahes hetkel saab 2x päevas 1 liiter kaera :-DD Ja lõunaks 2l mash/peet koos liitri pavo kruidenmelange/goldiga, rapide linaseemne õli hobustele ja mineraalid. Igatahes peale usse on kõvasti kosunud ja tal on pepu peale plumps tulnud! No selline väike renn:-D Umbes 2cm pikk :-DD Aga ta on kena, ta on juurde võtnud nii lihasmassilt kui rasvaprotsendilt, see on hea, näeb ka hea välja.
Kevadel oli veel selline: http://fotoalbum.ee/photos/hoshinosenshi/83739105 aga nüüd 2x paksema kaelaga :-))) peab piti tegema.
aga tsau nüüd.
üks asi veel :-D
Lisan paar Janely tehtud pilti tsempionaadi ajast, need nii nunnud! Orsu mängid vihmavarjuga :-D
aa see on maario tehtud. siin näha, et tal kael natsa priskem, aga see rohkem kui kuu aega tagasi tehtud pilt, kui ta ussikestest koormatud oli. nüüd on parem, ausõna.
ja see on niisama lahe pilt. kes on autor, ehk annate teada :-D
mina niisama vihmavari suus.
you dude.
ok tavai, nüüd panen publish! tsau
..ja üks asi veel:-D Orsella 175cm vabahüppel: http://www.youtube.com/watch?v=6txXsynly0Q
2 comments:
Mu vihmavari meeldis Orsellale vist väga :)
See on väga huvitav jah, et ta sellega mängis, sest ta ei mängi mitte millegagi tavaliseltr :-) Ta "kaerapudel" seisab ilma ühegi mõlgita tema boksis juba kuid, kui tema naaber oma mänguasja esimese 15minutiga oli ära lõhkunud. Liketeid ta ei söö, palle kardab :-D aga vihmavarjusid armastab :-D Ma ise muidugi ei näinud, kes temaga mängis, nägin/kuulsin neist piltidest alles 2 päeva tagasi :-)
Post a Comment