Minu tegemised.: Uus mõte

Kavatsen Landokaga hakata tegema western-ridingut tulevikus. Tore ning uus hobi/harrastus nii mulle kui ka mu suksule. Hetkel õpime niisama ainult nöörpäitsetega pöörama ja seisma jääma, westerniks sooviks leida mingid suured suured kangid. Ärge nüüd ainult arvake, et ma teda nendega piinama hakkan..:P Ei, ma ei hakka neid kange kasutama, need oleksidki ainult ilu pärast, sellepärast sõidangi hetkel ilma valjasteta, et õpetada ta keha raskuse peale pöörama ja seisma jääma ning ega hiljem ma samuti ei vaja seljuhul neid kange ning need loksuksid vaid Landoka suus :) Siis tahaks veel suurt suurt westernsadulat ja kaabut ka :D Oi, mul onn kõvad unistused :) Ehk läheb kunagi täide :)

Igatahes, hetkel treenime nöör päitsetega. Esimene trenn lõpetasin vist mingi 10 korda tallis koos hobusega, ei osanud pöörata ega seisma jääda. Õigemini, mina ei ei osanud seda teha, sest ma endiselt arvasin, et suuline on suus ja hobune ongi niisama lihtsalt lükata-tõmmata. Ei ole ning selleks sain õnneks teine trenn aru, kui juba lagedalt põllult treening platsile läksin. Siis avastasin, et hobune pöörab ideaalselt ainult keha raskuseega mõjutamisel. Alguses tõusin sadulas püsti ja "kallutasin teda", hiljem aitas vaid ühelt pool jala venitamisega ja raskuse üle kandmine samale jalale ning pööre oli valmis. Seisma saame väga hästi sammult, traavilt sammule tuleb ka juba päris hästi välja, galopilt pole veel otseselt üle minekuid proovinud, aga tundub, et saab väga hästi hakkama. Seisma jääb hääle ja põlvede pigistamise peale.

Nõme on ainult see, et ma nõuan temalt LIIGA palju ja saan veel üsna vihaseks, kui hobune midagi uut automaatselt perfektselt ei oska, damn kuidas ma ennast selle eest vihkan. Õnneks üritan sellest nõmedast iseloomu omadusest üle olla ja võtta asja rahulikult- aega on küll ja veel! Õnneks aitab mind ka mp3 kuulamine, see rahustab mu õnneks maha ning siis hakkab ka alati hobune super hästi toimima. Tegelikult ma ei saa üldse aru, mida ma paanitsen. Ma ei tea ühtegi hobust, kes kohe esimene trenn pöörasid ja tegid kõike ilma valjasteta. Landokas on tegelt ikka ju väga tubli, sest tal tuli kõik juba teine trenn välja.. Oh mind idiooti :(

Ok, enesehaletsusest edasi tagasi sama trennini. Alguses polnud plaanitud mingeid hüppeid kuni Landokas mind galopis ühest ristist üle vedas. Mõtlesin, et kogemata ja ei saanud järsku mujale minna. Järgmine ring kordus sama asi ning ka kolmaski (galopis ma ei pööra tähelepanu veel eriti tema juhtimisele vaid stabiilse, lõdvestunud ja rahuliku galopi jooksmisele). Mõtlesin, mis seal ikka ning proovisin ühte väga madalat lattaeda. Nii hästi toimis, valis ise omale sammu jne. Lasksin emal endale tuua kiivri ja mõtlesin teha siis juba hüppetrenni ka, sest viimati hüppas ta paar nädalat tagasi võistlustel. Soojendasime end üles sellel samal madalal lattaial ning hiljem alustasime rulli hüppamist (lattaed, mille ülemisel latil on kummid ümber, oli u. 100cm kõrge). Ebanormaalselt hakkas hobune mind päästma igast olukorrast, pöörama jne jne. Kõige vahvam oli muidugi just see, et see takistus oli paralleelselt sõiduplatsi ümbritseva aiaga ning kuna ma mõtlesin, et ta pöörab ennast ise aiale vastu sõites ära, ei vaevanud ennast ma tema juhtimisega. Niiviisi hüppaski hobune sellest aiast 2 korda järjest üle, arvas, et mina nõudsin. Hiljem sai aru, et päris nii viisi ma ikka ei soovi ning lõpetas selle kordamise:) Aga üli entusiastlik on ta küll!!!!

Liikumise edasi lattaiale, mille all olid kummid. Huvi pärast lasksin emal takistuse 125cm peale tõsta. Olin kindel, et kas siit tuleb nüüd kukkumine, tõrge või maha ajamine. Minu üllatuseks võttis hobune ennem takistust hoo sisse ja põrkas sellest suuuuuuure kaarega üle. Ma lausa kiljatasin ja tänasin oma ema, et ta ei sünnitanud mind mehena, sest mehed oleks sellest hüppest üsna kõva "munaka" saanud. Imestasin ja tänasin ning patsutasin Landokat. Kuu tagasi Eestisse saabudes ei suutnud ta isegi puhtalt 80cm üle minna ning nüüd põrkab nii kõrgeid takistusi :) Mida pean ära märkima, on see, et takistus oli tehniliselt VÄGA raskesti üles ehitatud, nagu krossitakistus. Ühesõnaga ennem takistust sa sõidaksid juskui auku ning takistus asub tavalisest pinnast palju kõrgemal murulapikese peal. Maandud samamoodi auku ning see võis takistuse kõrgust muuta päris palju kõrgemaks. Aga Landokat see ei heidutanud ning ta hüppas seda veel mitu korda väga edukalt. Üks kord robises latt maha, sest mina hakkasin seal seljas vähe möllama ja imelikke liigutusi tegema. Aga muidu oli Landolet super-hüper perfect!

Lisan mõned pildid ka :) Kusjuures, pildid on mu ema tehtud, ta pildistas ESIMEST korda elus ;) Minu õpetatud ikkagi, hehehehee!!

Mõnna-mõnna galopp :)