Niisiis. Orsellakese lalluke on päris terve. Esmaspäevast reedeni muudkui jahutasin, jalutasin ja soojendasin seda jalga, tohterdasin muude rohtude ja asjadega. Tõenäoliselt oli kabjapais (aitäh Annelile!!), ajas mäda välja ja oli korras. Kolmapäevaks lõpetas juba lonkamise. Neljapäeval tegime sirge tee peal natuke traavi ka, reedel samamoodi. Terve nädal kõndis siis asfalt teel (või betoon, ma ei tea misasi see on, igatahes libe pole nagu tavaline betoon on), proovisime ka erinevaid sammu harjutusi, mis ka skeemis nõutud on. Tegime 5-6 sammu traavi ja peatus, liikumatus. Edasi keskmine samm 7-8 sammu ja edasi venitatud samm ja uuesti traav kaheks kolmeks sammuks. Kuigi ta ei longanud, siis endiselt ei julgenud talle mingit koormust veel peale panna. Kolmapäevast käis ratsa sadulas jalutamas, sest ma ei viitsinud käekõrval kõndida :) Trennilapsed käisid ka teda veel õhtuti jalutamas 30 minutit. Ühesõnaga temaga vinks vonks korras.
Nädalavahetusel seisis, sest mind ei käinud tallis. Esmaspäeval panin sadula selga ja trennima koolisõidu võistluse jaoks. Tegin umbes 5-10 minutit lihtsalt sammu ja alustasin traaviga. Tundsin, et hobune kuidagi imelik, vehib pead alla ja raputab seda jne.. Mõtlesin algul, et mõni karv jäi valjaste vahele või milles asi. Selgeks sai kõik siis, kui ta perutama kukkus ja tagant üles loopis. Ma tulin sealt väga kiirelt alla ja viisin ta kordeplatsile, kus ta 30 minutit ennast tühjaks jooksis. Oli ju terve eelmine nädal seisnud, nüüd jalg enam valu ei tee ja tahtis end lolliks joosta :) Rohkem selga ei roninud ja lõpetasin trenni siis, kui ta rahulikult jooksma hakkas.
Täna alustasin kohe Orsellaga, kui talli läksin. Puhastasin ta ära, saduldasin ja panin ka valjad pähe (tegelikult kaa :D) ning läksin ratsutama. Ta oli niiii hea alguses. alustasin trenni pikalt sammu kõndimisega, umbes 10-15 minutit sõitis pika ratsmega ette alla. Sama ka traaviga, pidevalt ette alla, ta läks lõpuks niii tubliks :') Edasi ratse kätte ja muudkui ratsutasime. Eks ta oli eelmisest nädalast endiselt väga fresh, aga samas oli ka veidi väsinud. Ehk siis vahepeal vehkis peaga nagu noor täkk aga samas oli super relaxed ja rahulik, isegi veidi loiuma poolsem. Galopp oli alguses enam-vähem, hiljem veits kehvem. Ette-alla ratsmega oli super, aga kui ratse peos oli, siis hakkas natuke sellele liiga peale jooksma ja pidin nagu ta pead kinni hoidma voltide ajal, selline kehv oli. Ei olnud eriti maadhaarav ega ka lahtine. Vb asi ta äsjases jalavigastuses, et ei julge veel päris tugevalt toetuda sellele või oli ta lihtsalt uimps ja laisk! Skeemid sain ka sõidetud, nats vingerdas ja oli selline kesine, aga galopidiagonaalidel jalgu ära ei vahetanud, seega on hästi :D
Täna toodi Orsellale ka 360kg kaera, see peaks olema meie poole aasta jagu, 60kg kuus, 2kg päevas. Aga ilmselt peab ta seda hakkama Cumbiga jagama, sest plaan minna Cumpsikuga Eesti Meistrivõistlustele noori sõitma :) Mul siis viimane aasta noori sõita, võiks ju proovida. Seeniorite 140cm läheb mulle nats paljuks ma pakun :D Loodan igatahes, et kõik läheb plaanipäraselt ja saan tõesti nendest võistlustest osa võtta, kuna ma pole iialgi EMV'l käinud ja ma arvan, et meil võiks päris hästi minna! :) Korra oleme 125cm sõitnud, puhtalt ja esimesele kohale isegi, mis see 5cm talle rohkem ole siis ära hüpata. 120cm paneb nagunii lõtva ära (ptüi-ptüi-ptüi, et ma ära nüüd ei sõnu) niiet jah, hoiame pöialt!
Lisan mõned pildid, mis enda telefonist leidsin:
Nädalavahetusel seisis, sest mind ei käinud tallis. Esmaspäeval panin sadula selga ja trennima koolisõidu võistluse jaoks. Tegin umbes 5-10 minutit lihtsalt sammu ja alustasin traaviga. Tundsin, et hobune kuidagi imelik, vehib pead alla ja raputab seda jne.. Mõtlesin algul, et mõni karv jäi valjaste vahele või milles asi. Selgeks sai kõik siis, kui ta perutama kukkus ja tagant üles loopis. Ma tulin sealt väga kiirelt alla ja viisin ta kordeplatsile, kus ta 30 minutit ennast tühjaks jooksis. Oli ju terve eelmine nädal seisnud, nüüd jalg enam valu ei tee ja tahtis end lolliks joosta :) Rohkem selga ei roninud ja lõpetasin trenni siis, kui ta rahulikult jooksma hakkas.
Täna alustasin kohe Orsellaga, kui talli läksin. Puhastasin ta ära, saduldasin ja panin ka valjad pähe (tegelikult kaa :D) ning läksin ratsutama. Ta oli niiii hea alguses. alustasin trenni pikalt sammu kõndimisega, umbes 10-15 minutit sõitis pika ratsmega ette alla. Sama ka traaviga, pidevalt ette alla, ta läks lõpuks niii tubliks :') Edasi ratse kätte ja muudkui ratsutasime. Eks ta oli eelmisest nädalast endiselt väga fresh, aga samas oli ka veidi väsinud. Ehk siis vahepeal vehkis peaga nagu noor täkk aga samas oli super relaxed ja rahulik, isegi veidi loiuma poolsem. Galopp oli alguses enam-vähem, hiljem veits kehvem. Ette-alla ratsmega oli super, aga kui ratse peos oli, siis hakkas natuke sellele liiga peale jooksma ja pidin nagu ta pead kinni hoidma voltide ajal, selline kehv oli. Ei olnud eriti maadhaarav ega ka lahtine. Vb asi ta äsjases jalavigastuses, et ei julge veel päris tugevalt toetuda sellele või oli ta lihtsalt uimps ja laisk! Skeemid sain ka sõidetud, nats vingerdas ja oli selline kesine, aga galopidiagonaalidel jalgu ära ei vahetanud, seega on hästi :D
Täna toodi Orsellale ka 360kg kaera, see peaks olema meie poole aasta jagu, 60kg kuus, 2kg päevas. Aga ilmselt peab ta seda hakkama Cumbiga jagama, sest plaan minna Cumpsikuga Eesti Meistrivõistlustele noori sõitma :) Mul siis viimane aasta noori sõita, võiks ju proovida. Seeniorite 140cm läheb mulle nats paljuks ma pakun :D Loodan igatahes, et kõik läheb plaanipäraselt ja saan tõesti nendest võistlustest osa võtta, kuna ma pole iialgi EMV'l käinud ja ma arvan, et meil võiks päris hästi minna! :) Korra oleme 125cm sõitnud, puhtalt ja esimesele kohale isegi, mis see 5cm talle rohkem ole siis ära hüpata. 120cm paneb nagunii lõtva ära (ptüi-ptüi-ptüi, et ma ära nüüd ei sõnu) niiet jah, hoiame pöialt!
Lisan mõned pildid, mis enda telefonist leidsin:
Käisime Seljametsas trennis ja Orsella jahutas saba (ta läks muide esimest korda väikesesse treilerisse ja tegi seda maru hästi!)
Orsella ja tema lemmik auk! Suukorv selleks, et ta oma lemmik agust liiva sisse ei sööks.
Jaanalind, kes peidab oma pea liiva alla, kui midagi hirmsat näeb.
Jälle kirjutamiseni,
Riin
No comments:
Post a Comment