Pole ammu kirjutanud. Mitte sellepärast, et trennis pole käinud (nagu tavaliselt), aga pole viitsinud.
Hakkasin just ükspäev mõtlema, et tegelikult olen Matuga ikka maru vähe sõitnud, sest terve detsembrikuu ma ei sõitnud, jaanuari alguses soojemate ilmadega käisin mõne korra ning terve veebruar vist ei käinud. Ja kui käisin, siis ikka 1-2x kuus. Hämmastama paneb mind aga see, et Matul alati kõik meeles. Jah, trenni alguses kipub ikka selle võrra suhteliselt palju kiirustama (noor hobune ja fresh, energiat üle), aga trenni lõpus saab alati viisakalt juba ratsutatud.
Märtsi kuus olen juba õnneks rohkem ratsutanud. 1,5 nädalat jäi vahele, kuna olin ise väga haige (40 palavik jne) ja eks ka lapse kõrvalt hetkel raske, kuna mees Soomes ja vanaemad käivad tööl. Eelmine nädal käisin 3 päeva järjest ja neist päevadest midagi üritangi rääkida (nii palju, kui meeles).
Reedel kiirustasin talli koos lapse vanaemaga peale tema tööpäeva, et jõuaksin valges sõidetud. Panin hobuse ruttu valmis ja platsile. Armas Vika oli meile ehitanud koolisõidu väljaku 20x60m! :) Seal oli veidike libe ühest otsast, aga jäime kõik püsti. Ilm oli mega ja saime valges sõidetud. Suuliseks valisin tavalise metallist paksu oliivi ja kordet ette ei tahtnud teha selle tõttu, et kartsin pimeda peale jääda. Alustasin sammus ette alla kõndimisega 10 minutit, edasi traav ette-alla. Sellest eriti miskit välja ei tulnud, kuna ta hirmsasti kiirustas ja hakkas tippima. Kui poleks ratset võtnud kätte, siis oleks ta seal galoppi jooksnud. Mingi aeg rahunes ta maha ja voltidel oli juba väga hea. Sirgete peal hakkas ikka kiirustama- üritasin siis kergendada aeglasemalt ja see ajas teda närvi küll ning võttis seega ka tuure maha :) Sõitsime kaks skeemi ka läbi ja protsentuaalselt eks nad sinna 50% juurde jäid :D Galopile tõsted venivad liiga pikaks ning sammust traavile teda raske saada trenni lõpus. Ta hakkab mind ära kasutama ja lihtsalt venitab ja venitab traavile minekuga. Kui traavis on, siis vähemalt ei taha sammule tagasi jääda :) Trenni lõpus tagusin teda päris palju, et ta traavile läheks :D oleks ta siis väsinud olnud vms, sest traavis oli ta endiselt ergas ja galopile tõusis ka meelsasti :D Otsustasin, et ma ei lase end ära kasutada ja järgmine trenn panen korra kannuse peale.
Laupäeval panin ta valmis ja läksin otse platsile. Nagu lubatud, sai kannus peale väänatud (esimest korda üldse ja tegelikult mulle ei meeldi treeningus kasutada üldse kannust), esimest korda kui hakkas jälle laiska panema ning sääre taga olevast piitsast välja ei teinud sai pisikese suraka. Ma ei räägi siin kohal kahe lahtise jalaga LÖÖDUD surakast, vaid mõlemalt poolt ühtlase survega saadud üsnagi õrnast impulssist. Asi toimis, sest rohkem enam mingit "laiskamist" ei olnud ja sääre eest astus nagu vanamees, ka traavis. :) Suuliseks oli seekord ristkapsiliga kolme osaline ümar trensel.
Edasi läksin maastikule jalutama ja lasin tal vabalt joosta ja energiat kulutada. Pika sirge peal proovisin tempomuutusi. Alguses ei tahtnud tagasi tulla ilma rabelemata, hiljem sai asjale pihta. Pärast läksime platsile tagasi ning miskipärast hakkas koguaeg kätest mind vedama, raputas muudkui pead ja oli lõuast kange. Orsella oli sarnane, kui tal ristkapsel peal oli, seega otsustasin selle eemaldada ja voilaa- hobune jälle jumala normaalne. Ju talle ei meeldi see, ei olnud see ka kusjuures liiga kõvasti peal. Kuna öösel oli lumi maha tulnud ja hommikuks ära sulanud, siis mu koolisõidu väljak oli vee all, seega sõitsin "vankriplatsil" natuke aega, seal oli super pinnas ja polnud üldse libe. Proovisime jällegi mõlemat skeemi sõita ja ikka kobe oli! Kõvasti parem, kui eelmine päev. Sammude venitused tulid hästi välja, oli stabiiline ja elastne. Galopis hakkas end ise lõpuks kandma ja jooksis nii rahulikult ja pehmelt. Paremast jalast oli palju raskem miskipärast, korraks kippus paremale käele rippuma jääda ja ei andnud painet ning jooksis liiga "pulgana". Sõber piits tuli sääre taga aga appi ja andis lõpuks end ka seda pidi pehmeks ja elastseks.
Pühapäeval panin jälle paksu oliivi. Seda trenni miskipärast üldse ei mäleta, aga halb ta kindlasti ei olnud. Matu laka lõikasin eelmine päev ära ning tulemus oli selline:
Ja tegin täna Kerlile "kuidas teha europatsi" video, see on siin:
http://www.youtube.com/watch?v=t4kTLn3zjQw&feature=youtu.be
Eile õhtul meisterdasime Maarioga koos koolisõidu tähtesid ja varsti läheme Matuga ka võistlema, ajee :)
Maribel sai eile 5 kuuseks ja reedel käis koos minuga tallis :)
Hakkasin just ükspäev mõtlema, et tegelikult olen Matuga ikka maru vähe sõitnud, sest terve detsembrikuu ma ei sõitnud, jaanuari alguses soojemate ilmadega käisin mõne korra ning terve veebruar vist ei käinud. Ja kui käisin, siis ikka 1-2x kuus. Hämmastama paneb mind aga see, et Matul alati kõik meeles. Jah, trenni alguses kipub ikka selle võrra suhteliselt palju kiirustama (noor hobune ja fresh, energiat üle), aga trenni lõpus saab alati viisakalt juba ratsutatud.
Märtsi kuus olen juba õnneks rohkem ratsutanud. 1,5 nädalat jäi vahele, kuna olin ise väga haige (40 palavik jne) ja eks ka lapse kõrvalt hetkel raske, kuna mees Soomes ja vanaemad käivad tööl. Eelmine nädal käisin 3 päeva järjest ja neist päevadest midagi üritangi rääkida (nii palju, kui meeles).
Reedel kiirustasin talli koos lapse vanaemaga peale tema tööpäeva, et jõuaksin valges sõidetud. Panin hobuse ruttu valmis ja platsile. Armas Vika oli meile ehitanud koolisõidu väljaku 20x60m! :) Seal oli veidike libe ühest otsast, aga jäime kõik püsti. Ilm oli mega ja saime valges sõidetud. Suuliseks valisin tavalise metallist paksu oliivi ja kordet ette ei tahtnud teha selle tõttu, et kartsin pimeda peale jääda. Alustasin sammus ette alla kõndimisega 10 minutit, edasi traav ette-alla. Sellest eriti miskit välja ei tulnud, kuna ta hirmsasti kiirustas ja hakkas tippima. Kui poleks ratset võtnud kätte, siis oleks ta seal galoppi jooksnud. Mingi aeg rahunes ta maha ja voltidel oli juba väga hea. Sirgete peal hakkas ikka kiirustama- üritasin siis kergendada aeglasemalt ja see ajas teda närvi küll ning võttis seega ka tuure maha :) Sõitsime kaks skeemi ka läbi ja protsentuaalselt eks nad sinna 50% juurde jäid :D Galopile tõsted venivad liiga pikaks ning sammust traavile teda raske saada trenni lõpus. Ta hakkab mind ära kasutama ja lihtsalt venitab ja venitab traavile minekuga. Kui traavis on, siis vähemalt ei taha sammule tagasi jääda :) Trenni lõpus tagusin teda päris palju, et ta traavile läheks :D oleks ta siis väsinud olnud vms, sest traavis oli ta endiselt ergas ja galopile tõusis ka meelsasti :D Otsustasin, et ma ei lase end ära kasutada ja järgmine trenn panen korra kannuse peale.
Laupäeval panin ta valmis ja läksin otse platsile. Nagu lubatud, sai kannus peale väänatud (esimest korda üldse ja tegelikult mulle ei meeldi treeningus kasutada üldse kannust), esimest korda kui hakkas jälle laiska panema ning sääre taga olevast piitsast välja ei teinud sai pisikese suraka. Ma ei räägi siin kohal kahe lahtise jalaga LÖÖDUD surakast, vaid mõlemalt poolt ühtlase survega saadud üsnagi õrnast impulssist. Asi toimis, sest rohkem enam mingit "laiskamist" ei olnud ja sääre eest astus nagu vanamees, ka traavis. :) Suuliseks oli seekord ristkapsiliga kolme osaline ümar trensel.
Edasi läksin maastikule jalutama ja lasin tal vabalt joosta ja energiat kulutada. Pika sirge peal proovisin tempomuutusi. Alguses ei tahtnud tagasi tulla ilma rabelemata, hiljem sai asjale pihta. Pärast läksime platsile tagasi ning miskipärast hakkas koguaeg kätest mind vedama, raputas muudkui pead ja oli lõuast kange. Orsella oli sarnane, kui tal ristkapsel peal oli, seega otsustasin selle eemaldada ja voilaa- hobune jälle jumala normaalne. Ju talle ei meeldi see, ei olnud see ka kusjuures liiga kõvasti peal. Kuna öösel oli lumi maha tulnud ja hommikuks ära sulanud, siis mu koolisõidu väljak oli vee all, seega sõitsin "vankriplatsil" natuke aega, seal oli super pinnas ja polnud üldse libe. Proovisime jällegi mõlemat skeemi sõita ja ikka kobe oli! Kõvasti parem, kui eelmine päev. Sammude venitused tulid hästi välja, oli stabiiline ja elastne. Galopis hakkas end ise lõpuks kandma ja jooksis nii rahulikult ja pehmelt. Paremast jalast oli palju raskem miskipärast, korraks kippus paremale käele rippuma jääda ja ei andnud painet ning jooksis liiga "pulgana". Sõber piits tuli sääre taga aga appi ja andis lõpuks end ka seda pidi pehmeks ja elastseks.
Pühapäeval panin jälle paksu oliivi. Seda trenni miskipärast üldse ei mäleta, aga halb ta kindlasti ei olnud. Matu laka lõikasin eelmine päev ära ning tulemus oli selline:
http://www.youtube.com/watch?v=t4kTLn3zjQw&feature=youtu.be
Eile õhtul meisterdasime Maarioga koos koolisõidu tähtesid ja varsti läheme Matuga ka võistlema, ajee :)
Maribel sai eile 5 kuuseks ja reedel käis koos minuga tallis :)
No comments:
Post a Comment