Saturday, November 30, 2013

Kuidas võistelda koolisõidus nii, et keegi otseselt pealt ei vaataks?

Any ideas? Sest miskipärast oskame me Matuga ideaalselt ratsutada, kui keegi pealt vaatamas ei ole :D Matu oli täna fanastiline. Ma jäin nii rahule temaga! Alustasime pika ratsmega sammus ja ette-alla. Lõpuks hobune kündis ninnuga peaaegu maad, nii pikalt sirutas ja venitas end. Impulsist jäi veidi puudu, kipub natuke liigselt munema sammus ja üsna raske teda edasi "ajada". Samas võis asi olla ka külmunud maas, et ei tahtnud pikemaid samme astuda. Järgmiseks korjasime ratsme kokku ja kõndisime pisikesi volte ja hakkasime sääre eest astumisi tegema (pole sellega otseselt veel tegelenud, ainult nii palju, et sisse/välja ei vajuks). Sai asjale ikka väga kiirelt pihta ja hakkas lausa külitsi astuma sealjuures hoides painet ikka sõidusuunas!! :D Ma olen selle üle ise nii õnnelik, sest ma olen siiani alati nii feilinud selle harjutusega, kipun ikka painet valeks tirima. Seekord aga õpime koos kõike kohe alguses õigesti tegema ning kergema vastupanu teed me ei lähe. Pimeda silma poole astudes (paremale) jäi vähe ratset vedama ja hakkas "lõugu lagistama", ilmselt ei tunne end veel 100% kindlalt sinna astudes ja loogiline, et veel ei usalda mind täielikult, et seda teha. Vasakule astus aga perfektselt. Traavis proovisime ka, päris OK oli, aga jällegi paremale astudes raskem. Traavis rullis mõnusalt mööda platsi ringi, selg kumer, lõdvestunud ja pikkade ühtlaste sammudega. Proovisime diagonaalidel ka sammude venitamist, lõpuks ühtepidi tuli suisa pikendus välja. Galoppi tegime külmunud pinnase tõttu vähe, aga vasakust jalast suutsime täiesti rahuldavat galoppi joosta, kandis nii ennast kui ka mind :) Trenni lõpetasime "skeemiga", ehk siis ma üritasin mingit vana skeemi sõita mis veits veel meeles oli ja seda täisistakus. Ma ei tea, kas on asi on selles, et sain esmaspäeval koolisõidu sadulaga sõites oma "enesekindluse" tagasi või olen nüüdseks lihtsalt parema vormi saavutanud, sest ma suutsin nii hästi istuda :D Mul oli mugav ja hobusel ka, sest ta oli nii hea. Sõitsime platsi keskele keskmises traavis ja väga korraliku impulsiga, peatus ja edasi traav. Matu ei kukkunud hetkekski sisse/välja, jooksis täiesti otse ning ka peatusel ei visanud ei õlga ega tagumikku sisse. Edasi traav ja 10m voldid, impulss säilis ja päikese varjust vaadates oli tegemist väga ilusa vaatepildiga :D Tegime veel peatusi ja oli väga hea. ME tegime igast muid asju ka veel, aga ma enam ei mäleta nii täpselt.

Kuna täna oli maapind külmunud, siis kõval pinnal traavides tekkis Matule paremasse esikapja lõhe kuni piirdeni välja. Õnneks pindmine ja talle see liiga ei tee. Tuleb nüüd sepp ära oodata ja vaadata, mis too räägib- kas vajab rauda või ei.

Igatahes, täna oli fantastiline päev. Mina olin rahul ja Matu ka :)

No comments:

My Playlist