Hei!
Minu Maribel-Johanna sündis kaks nädalat peale tähtaega, 17.10.2013 ja on nüüdseks juba ühe kuu vanune. Eeldasin, et saan sünnitusega ideaalselt hakkama, kuna talun valu väga hästi aga ilmselgelt ma ülehindasin ennast. Kui Maariot poleks olnud, siis oleks see laps sündimata ka jäänud :D
Uue eluga olen kohanenud hästi, ma ei taha ära sõnada, aga ta on niii tubli laps. JA MA VIRUTAN KÕIGILE VASTU VAHTIMIST, KES ÜTLEVAD, ET "ÄRA PLÄRA, SEE NAGUNII MUUTUB". Ma olen teid hoiatanud. Kui ma ise olen rahulik ja mõtlen positiivselt, siis on seda ka mu laps. Igatahes ega rohkemat ma vist lisama ei hakka, järsku hakatakse jälle õpetama, kes mis kuidas teha. Ma olen ise ka õpivõimeline ja õpin koos oma lapsega. Teoorias olen ma kõva, senini olen suutnud seda ka rakendada ka päris elus, WIN!
Umbes kaks nädalat peale sünnitust hakkasin uuesti ratsutama, lihased olid valusad tervelt nädal aega :) Minu ratsuks on hetkel Kuldar-Matu, kes on eesti raskeveo täkk, hetkel veel kolmene. Video meie esimesest trennist siin:
http://www.youtube.com/watch?v=Am-ScF2AuHg
Jalad olid ikka täiesti läbikeedetud nuudlid ja oli raske end ilusasti istuma panna. Mul oli kaks istakut:
a)sääred liiga ees, keha liiga taga
võo
b)sääred liiga taga, keha liiga ees
Sellist kuldset keskteed, et istuks nüüd õige lihtsalt sirgelt, me ei leidnud. Suksu ise on väga tore ja vahva loom, aga kuna ta nii noor ja vähe sõitnud, siis täitsa roheline ja toores. Samas on temas potentsiaali ja ma usun, et temast tuleb väga vinge koolisõidu hobune harrastajale või junsule. Või järsku on ta võimeline enamakski, you never know..
Kuna hobune on ühest silmast pime, siis alguses ta vajus koguaeg sinna poole kuhu ta ei näe, sest talle on seda senini lubatud. Vajus ikka väga katastroofiliselt välja/sisse, olenevalt siis millises sõidusuunas sa siis liikusid. Teise trenniga saime selle juba enam-vähem paika ja seal seljas oli ikka ulme mõnus olla, ma lihtsalt täiega kaifisin. 3-aastane hobune tegi ise üksinda tööd ja ma sain lihtsalt istuda ja enda istaku kallal tööd teha ja mis kõige tähtsam- NAUTIDA!
Esmaspäeval tullakse Matule ka uut sadulat passima ja valikus on 2 järgnevat:
WIN olukord, kuna KS sadul paneb nagunii istaku paika, ajee.
Nüüdsest harrastan ka tervisesporti (loe: kärutab beebivankriga ringi) ja kõnnin päris pikki vahemaid. Täna jalustasin 20km 3.5 tunniga. Eelmisel nädalal jalutasin ja jooksin kokku 100km, sellel nädalal üritaks sama. Kui küsite, et kuidas ma nii täpselt vahemaid ja aega tean, siis kasutan Endomondo appi.
Praeguseks aga kõik, kui meeles, siis kirjutan laupäeval uuesti, siis trennist kõik alles värskelt meeles :)
Minu Maribel-Johanna sündis kaks nädalat peale tähtaega, 17.10.2013 ja on nüüdseks juba ühe kuu vanune. Eeldasin, et saan sünnitusega ideaalselt hakkama, kuna talun valu väga hästi aga ilmselgelt ma ülehindasin ennast. Kui Maariot poleks olnud, siis oleks see laps sündimata ka jäänud :D
Uue eluga olen kohanenud hästi, ma ei taha ära sõnada, aga ta on niii tubli laps. JA MA VIRUTAN KÕIGILE VASTU VAHTIMIST, KES ÜTLEVAD, ET "ÄRA PLÄRA, SEE NAGUNII MUUTUB". Ma olen teid hoiatanud. Kui ma ise olen rahulik ja mõtlen positiivselt, siis on seda ka mu laps. Igatahes ega rohkemat ma vist lisama ei hakka, järsku hakatakse jälle õpetama, kes mis kuidas teha. Ma olen ise ka õpivõimeline ja õpin koos oma lapsega. Teoorias olen ma kõva, senini olen suutnud seda ka rakendada ka päris elus, WIN!
Umbes kaks nädalat peale sünnitust hakkasin uuesti ratsutama, lihased olid valusad tervelt nädal aega :) Minu ratsuks on hetkel Kuldar-Matu, kes on eesti raskeveo täkk, hetkel veel kolmene. Video meie esimesest trennist siin:
http://www.youtube.com/watch?v=Am-ScF2AuHg
Jalad olid ikka täiesti läbikeedetud nuudlid ja oli raske end ilusasti istuma panna. Mul oli kaks istakut:
a)sääred liiga ees, keha liiga taga
võo
b)sääred liiga taga, keha liiga ees
Sellist kuldset keskteed, et istuks nüüd õige lihtsalt sirgelt, me ei leidnud. Suksu ise on väga tore ja vahva loom, aga kuna ta nii noor ja vähe sõitnud, siis täitsa roheline ja toores. Samas on temas potentsiaali ja ma usun, et temast tuleb väga vinge koolisõidu hobune harrastajale või junsule. Või järsku on ta võimeline enamakski, you never know..
Kuna hobune on ühest silmast pime, siis alguses ta vajus koguaeg sinna poole kuhu ta ei näe, sest talle on seda senini lubatud. Vajus ikka väga katastroofiliselt välja/sisse, olenevalt siis millises sõidusuunas sa siis liikusid. Teise trenniga saime selle juba enam-vähem paika ja seal seljas oli ikka ulme mõnus olla, ma lihtsalt täiega kaifisin. 3-aastane hobune tegi ise üksinda tööd ja ma sain lihtsalt istuda ja enda istaku kallal tööd teha ja mis kõige tähtsam- NAUTIDA!
Esmaspäeval tullakse Matule ka uut sadulat passima ja valikus on 2 järgnevat:
Nüüdsest harrastan ka tervisesporti (loe: kärutab beebivankriga ringi) ja kõnnin päris pikki vahemaid. Täna jalustasin 20km 3.5 tunniga. Eelmisel nädalal jalutasin ja jooksin kokku 100km, sellel nädalal üritaks sama. Kui küsite, et kuidas ma nii täpselt vahemaid ja aega tean, siis kasutan Endomondo appi.
Praeguseks aga kõik, kui meeles, siis kirjutan laupäeval uuesti, siis trennist kõik alles värskelt meeles :)
2 comments:
Õnnitlused!
Väga vahva on näha, et ERhobustega ka ratsutatakse ja ratsutatakse hästi. Näeks seda vaid enam. Siiski jäin ühe asja üle mõtlema- kas täisistak ongi osa trennist või sai seda lihtsalt video tarbeks tehtud?
Aga palju õnne :) Väga nunnu pisitüdruk.
Kuna need on ainukesed videoklipid sellest trennist, siis panin kõik üles. Täisistakut tegin vaid nii palju, kui videolt näha ja selleks ka, et hiljem vaadata videolt, kuidas välja tuleb peale nii pikka pausi. Nagu näha, siis mitte eriti :D Aga ega ma muidu nii noorte hobustega täisistakut eriti teegi, alles järgmine aasta rohkem, kui võistlema hakkame :)
Ja tänan!!! :)
Post a Comment