27, 28, 29, 30 (osa I)

27
SUPER MEGA HEA ILM! Muidugi pidin palavuse kätte ära surema, kuna mul oli paks suusajope seljas ja ma ei tahtnud seda platsile maha visata, sest see oleks tähendanud, et ma oleksin pidanud maha ronima ja pärast tagasi selga, kuid ma ei ole nõus ilma toolita seda tegema ju.
Matu puhkas 3 päeva ja läks uuesti trennitamine lahti. Ta juba nii lahedalt ootab, kui talli lähen (eks ma ju annan maiustusi, kes see ikka trenni minekut ootab), kõrvad ees ja mokk ette sirutatud :)  Trennis oli suht okei, arvasin hullemat, sest 3 päeva puhanud, aga oli väga hea ja mõistlik ning ei vahtinud ka üleliia ringi. Alguses jälle kiirustas traavis, võtsin sammule ja tegin ette-alla volte, poolkaari ja ka sirgeid natuke aega. Edasi jätkasin traavis samamoodi ja kui hakkas kiirustama, siis voldile ja välimine ratse rohkem peale. Lõpuks lõpetaski kiirustamise. Tegin X's 10m volte kaheksa peal- uskumatu, aga hakkama sai ja väga edukalt. Ei kaotanud rütmi aga jäänud toppama, ei vajunud sisse ja painete vahetused olid väga loomulikud ja kerged. Üritasime ka sammust galoppi tõsta, aga oh well. Peaks ennem traavist galopile tõsted ära õppima korralikult :D 2 korda tuli välja, ülejäänud aeg taidlesin seal oma ette. Galopis püsis hästi ja olen endale meelde tuletanud, et välimine ratse peal, sisemine säär saadab impulsse ja sisemine ratsme väga pehme, siis tuleb ta nii mõnusasti ette-alla ja hakkab tagant hästi aktiivselt jooksma.

28
Ennem trenni sai Matu kõige pealt tonksu :D Seega ei plaaninud üldse midagi rasket teha. Teel talli sõitsin rolluga (ma käin nüüd rolluga tallis) enda eelmisest elupaigast Reius läbi, et võtta koolisõidu tähed kaasa. Tallis lasin nad klambripüstoliga toikade otsa ja paigutasin platsile, mul ju ennem ei olnud tähti. Tegin ka platsi 20x40m ja sõites oli selline tunne, et nagu voldi peal sõidaks :D Trenni alguses oli ikka üsna raske tähtedele pihta saada ja hakata uuesti kindla suurusega volte sõitma, kuid saime hakkama. Alustasin jälle ette alla sammuga, edasi ette-alla traav ja kordagi ei rutanud kusagile, nii hea ja tubli oli! Tegin täna nii nagu võistlustel tarvis, et 20 minutit soojendus ja siis pead sõitma skeemi. Soojendus tehtud, hakkasin sõitma. No ei olnud hea MINU POOLT, ma ei saanud tähtedele pihta ja vajusin ette koguaeg. Sõitsin kohe sama skeemi otsa ja oli palju parem. Usun, et üsna korralik sooritus. Kuna nüüd plats väiksem, siis skeem saab nagu üli ruttu läbi. 2 minutit võib-olla kestab :D Jalutasin veidike ja sõitsin ka teise skeemi, sellega oli sama värk nagu eelmisega. Esimene kord oli kehva jällegi minu pärast, teine kord oli märksa parem. Kui muidu on Matul traavi venitus leivanumber, siis täna oli see suht kehvake. Ilmselt võis see ka pinnasest olla, sest see pole meil hetkel platsil kiita. Galopp läheb see eest järk-järgult paremaks ning tunnen ennast ise ka palju mugavamalt seljas. Matu oli täna aga väga hea! Ainuke miinus on see, et kui keegi jalutab või auto mööda sõidab, siis jääb hullult vahtima. Aga noh, kui harjunud üksi trenni tegema ja kindlad asjad mingites kohtades ja siis järsku keegi ilmub, siis vahibki. Loodan selle peale, et võistlustel on nagunii on kõik uus ja võõras, et ta ei vahigi ringi ja keskendub vaid minule :D Mul siiani kõikide hobustega nii olnud võõrastes kohtades. Kodus jube raske võistelda, sest nad harjunud platsil sõitma, kus kõik asjad kindlates kohtades, aga kui võistlused tulemas, siis nad ei saa aru, mille pagana pärast mingid stendid või muud atribuutikad nende harjumuspärasesse keskkonda on sattunud. Hea näide oli Orsella oma esimestel võistlustel Toris, kes kartis paaniliselt stendi :D Kõige pealt ta möödus muidugi 200x sellest ja ei pannud seda tähele kuna vahtis suurt kohtunike putkat. aga kui ta 201 kord sellest mööda sõitis ja seda märkas, siis oh juudas. Ta pidi kõik inimesed ja hobused paanikas alla ajama :D Loodan, et võõral platsil toimib kenasti. Matu pole muidugi kunagi varem maneežis ka sõitnud, hehe.. Eks siis näis, kas on multitalent või ei ole :D

Esmaspäeval saab Matu endale rauad alla (pöidlad pihus, et Veiko ikka tuleb! :D). Sellel nädalal plaanin veel trenni minna laupäeval ja pühapäeval. Võistlusnädalal aga nii, et esmaspäev puhkab, teisipäev ratsutab. Kolmapäev puhkab, neljapäev nö. "raskem skeemitreening", reedel õrnalt liigutab ja sõidab lihtsalt 15 minutit hobuse üle ja kui toimib, siis super. Laupäeval võistlus ja pühapäeval tuleb teda lihtsalt õrnalt liigutada kas siis kordel või veidike seljas. Matukas on nüüd ju ka "powered by PAVO" ja eks seegi hoiab teda minemas. Hetkel aga üle 4x nädalas ei sõida temaga. 

20, 21, 22, 23 ehk neli päeva järjest trenni (osa III)

23
Oleksin varem kirjutanud, aga unustasin arvuti linna ja sain alles täna kätte. anyways, nüüd mul nagunii midagi meeles pole ja tegelikult me kablutasime maastikul niisama. Seega tegin just ühe täiesti mõttetu ja sisutühja postituse. Palun vabandust.

Ahjaa, vist on ikka 3 osaline trensel sobivam, kui paks oliiv. Kuidagi konkreetsem ning ei jää seda lõugadega kinni hoidma. Ja tegelikult mulle meeldib suulisi vahetada, siis ei harju ühega koheselt ära.

20, 21, 22, 23 ehk neli päeva järjest trenni (osa II)

22
Ma reaalselt pean lõpetama õhtuti blogimise, ma olen nii väsinud, et midagi siia kirjutada, aga hommikul ei mäleta ma nagunii midagi, niisiis saate praegu väikese lugemise.

Hommikul tegin täpselt 1 tund transion treeningut. Peale seda läksin Maribeliga "jalutama" ehk siis jooksin 5km ja kõndisin 2km. Edasi läksin talli, lasin end varem autost maha panna, et saaksin veel veidike joosta :D Jooksin 1km talli. Matuga sõitsin 1h13min ja kokku 10km260m (me läksime maastikule pärast trenni veel chillima) ja hiljem jooksin veel tallist tee äärde 700m. Kokku 3,5h intensiivset treeningut. Pagan, vanasti jalutasin 5h päevas ja polnud ka nii väsinud. Aga noh, ma olen jooksmisega leidnud endal erinevad lihased üles, sama ka ratsutamisega vist. Üleeile suutsin 1km joosta, eile 3km ja täna juba 5km. Homme peaksin puhkama jooksust, aga nagunii jalutama minnes ikka hakkan jooksma. Ma pidin juba eile ja täna puhkeka endale andma haha :D

Matu trennist ka siis! Ta oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii heaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa.

AMAZING! Oleks me vaid võistlustest osa võtnud :D Suuline oli jälle eilne 3-osaline. Mingit kiirustamist ei olnud, mingit alüüri- ja tempomuutustega venitamist polnud, kõik oli tip top. Galopis lõdvestasin lõpuks ennast ära ja hobune kandis nii ennast kui mind :)  Galoppi tõusis samuti ilma viivitamata, ei pidanud teda ajama :D Sõitsin mõlemaid skeeme ja oli super-duper-hüper-mega lux. Toimis 120%, Orsella oma headel päevadel oli umbes sama hää :) Lõpetasime ära ja läksime maastikule chillima. Traavisime niisama lõdva ja pika ratsmega ja ei kihutanudki alt minema (nagu varem olnud kohati kombeks). Või noh, ta pole kunagi "minema tõmmanud", aga kippus pidevalt kiirustama, kui teda ei kontrollinud. Täna sain esimest korda sõita üks käsi puusas ja teisega ratset hoida, kusagile ei kiirustanud, jooksis mõnsalt lõdvestunult mööda radu ringi :) Korra tegime ka tempo muutusid ja tundub, et Matukas aru saanud, et tempo määrab ratsanik, mitte Matuke :) Oeh, ma nii rahul temaga. Lihtsalt AMAZING. :)

..and the end. rohkem ei oska kirjutada. Ma korra mõtlesin, et kirjutaks mis nagu kehvasti oli, aga mulle tõesti ei meenu ühtegi asja, mis oleks olnud nii kehvasti. Aaa no kui siis ainult see, et alguses vaatas mööda sõitvat autot, aga sellel olid väga imelikud tumesinised tuled, ma jäin ise ka vaatama :D Super hobune!

Võistlusteni jäänud täpselt 2 nädalat :)

20, 21, 22, 23 ehk neli päeva järjest trenni (osa I)

Võistlushooaeg on ju koheselt lahti minemas, tuleb nüüd end vormi ajada, siis läheb Matuke ka :)

20
Neljapäeval jõudsin nippnapp ennem pimedat sõidetud. Ilm oli väka, lunk hakkas samama ja külm oli. Suuliseks paks oliiv. Matu kiirustas jubeee palju aga skeemid olid enam-vähem OK (kui kiirustamine välja arvata). Kohati vajus endiselt õlast liiga palju välja, galopis olin ise krampis ja seega ka Matuke. Põhimõtteliselt väga hull ei olnud, aga ka super priima mitte.

21
Uskumatu, aga jõudsin jälle enne pimedat sõidetud- WIN! Matu oli täna hulga parem, sõitsin 3-osalise trensliga (keskelt paks ja ümar lüli). Trenni alustasin pikalt sammuga, edasi rahulik traav. Täna oli sellesmõttes palju parem, et kiirustamine jäi tahaplaanile. Kohati tippis, aga vähemalt ei tippinud ta kiirustades :D Astusime sääre eest ka, kõigil neljal diagonaalsuunal ta sellega hakkama sai. Sammus ette alla on päris hea, enam sammus ei sure ka ja liigub üsna aktiivselt. Traavi voldid on enam-vähem, kipuvad tulema ainult ebaühtlased (minu silmamõõdu tõttu). Kui alustada skeemi, siis sissesõit on veidi vingerdab, mitte just sammult, aga pakub kaelast paindeid igale poole, pakuks justkui "et äkki pööraks paremale? aa ei taha, no siis vasakule?".  Peatustel on hetkel 2 varianti- üle rastme või ratsme taga. Pean leidma kuldse kesktee. Traavi venitused kipuvad liigselt kiireks minema. Galopis olin ise pinges ja hobune ka selle tõttu. Üleminekuid tahan saada ka liiga äkiliselt, sellepärast hobune viskab vahepeal lõugu vastu. Üldiselt tuleb lihtsalt teha trenni trenni trenni ja õppida uuesti ratsutama :D

Video tänasest trennist:
https://www.youtube.com/watch?v=IVUrqX0wC_s&feature=youtu.be


22,23 kirjutan pühapäeval järsku.

Teeme trenni

Pole ammu kirjutanud. Mitte sellepärast, et trennis pole käinud (nagu tavaliselt), aga pole viitsinud.

Hakkasin just ükspäev mõtlema, et tegelikult olen Matuga ikka maru vähe sõitnud, sest terve detsembrikuu ma ei sõitnud, jaanuari alguses soojemate ilmadega käisin mõne korra ning terve veebruar vist ei käinud. Ja kui käisin, siis ikka  1-2x kuus. Hämmastama paneb mind aga see, et Matul alati kõik meeles. Jah, trenni alguses kipub ikka selle võrra suhteliselt palju kiirustama (noor hobune ja fresh, energiat üle), aga trenni lõpus saab alati viisakalt juba ratsutatud.

Märtsi kuus olen juba õnneks rohkem ratsutanud. 1,5 nädalat jäi vahele, kuna olin ise väga haige (40 palavik jne) ja eks ka lapse kõrvalt hetkel raske, kuna mees Soomes ja vanaemad käivad tööl. Eelmine nädal käisin 3 päeva järjest ja neist päevadest midagi üritangi rääkida (nii palju, kui meeles).

Reedel kiirustasin talli koos lapse vanaemaga peale tema tööpäeva, et jõuaksin valges sõidetud. Panin hobuse ruttu valmis ja platsile. Armas Vika oli meile ehitanud koolisõidu väljaku 20x60m! :) Seal oli veidike libe ühest otsast, aga jäime kõik püsti. Ilm oli mega ja saime valges sõidetud. Suuliseks valisin tavalise metallist paksu oliivi ja kordet ette ei tahtnud teha selle tõttu, et kartsin pimeda peale jääda. Alustasin sammus ette alla kõndimisega 10 minutit, edasi traav ette-alla. Sellest eriti miskit välja ei tulnud, kuna ta hirmsasti kiirustas ja hakkas tippima. Kui poleks ratset võtnud kätte, siis oleks ta seal galoppi jooksnud. Mingi aeg rahunes ta maha ja voltidel oli juba väga hea. Sirgete peal hakkas ikka kiirustama- üritasin siis kergendada aeglasemalt ja see ajas teda närvi küll ning võttis seega ka tuure maha :) Sõitsime kaks skeemi ka läbi ja protsentuaalselt eks nad sinna 50% juurde jäid :D Galopile tõsted venivad liiga pikaks ning sammust traavile teda raske saada trenni lõpus. Ta hakkab mind ära kasutama ja lihtsalt venitab ja venitab traavile minekuga. Kui traavis on, siis vähemalt ei taha sammule tagasi jääda :) Trenni lõpus tagusin teda päris palju, et ta traavile läheks :D oleks ta siis väsinud olnud vms, sest traavis oli ta endiselt ergas ja galopile tõusis  ka meelsasti :D Otsustasin, et ma ei lase end ära kasutada ja järgmine trenn panen korra kannuse peale.

Laupäeval panin ta valmis ja läksin otse platsile. Nagu lubatud, sai kannus peale väänatud (esimest korda üldse ja tegelikult mulle ei meeldi treeningus kasutada üldse kannust), esimest korda kui hakkas jälle laiska panema ning sääre taga olevast piitsast välja ei teinud sai pisikese suraka. Ma ei räägi siin kohal kahe lahtise jalaga LÖÖDUD surakast, vaid mõlemalt poolt ühtlase survega saadud üsnagi õrnast impulssist. Asi toimis, sest rohkem enam mingit "laiskamist" ei olnud ja sääre eest astus nagu vanamees, ka traavis. :)  Suuliseks oli seekord ristkapsiliga kolme osaline ümar trensel.
Edasi läksin maastikule jalutama ja lasin tal vabalt joosta ja energiat kulutada. Pika sirge peal proovisin tempomuutusi. Alguses ei tahtnud tagasi tulla ilma rabelemata, hiljem sai asjale pihta. Pärast läksime platsile tagasi ning miskipärast hakkas koguaeg kätest mind vedama, raputas muudkui pead ja oli lõuast kange. Orsella oli sarnane, kui tal ristkapsel peal oli, seega otsustasin selle eemaldada ja voilaa- hobune jälle jumala normaalne. Ju talle ei meeldi see, ei olnud see ka kusjuures liiga kõvasti peal. Kuna öösel oli lumi maha tulnud ja hommikuks ära sulanud, siis mu koolisõidu väljak oli vee all, seega sõitsin "vankriplatsil" natuke aega, seal oli super pinnas ja polnud üldse libe. Proovisime jällegi mõlemat skeemi sõita ja ikka kobe oli! Kõvasti parem, kui eelmine päev. Sammude venitused tulid hästi välja, oli stabiiline ja elastne. Galopis hakkas end ise lõpuks kandma ja jooksis nii rahulikult ja pehmelt. Paremast  jalast oli palju raskem miskipärast, korraks kippus paremale käele rippuma jääda ja ei andnud painet ning jooksis liiga "pulgana". Sõber piits tuli sääre taga aga appi ja andis lõpuks end ka seda pidi pehmeks ja elastseks.

Pühapäeval panin jälle paksu oliivi. Seda trenni miskipärast üldse ei mäleta, aga halb ta kindlasti ei olnud. Matu laka lõikasin eelmine päev ära ning tulemus oli selline:

Ja tegin täna Kerlile "kuidas teha europatsi" video, see on siin:
 http://www.youtube.com/watch?v=t4kTLn3zjQw&feature=youtu.be

Eile õhtul meisterdasime Maarioga koos koolisõidu tähtesid ja varsti läheme Matuga ka võistlema, ajee :)

Maribel sai eile 5 kuuseks ja reedel käis koos minuga tallis :)

Matsu-patsu

Täna hommikul võtsin vaevaks endale vaadata netist järele, kumba pidi see paganama anatoomiline koolisõidu vöö siis peale käib. võiks ju arvata, et suurem osa läheb taha poole (nagu klapiga hüppevöö), aga ei, hoopis vastupidi :) Kuna Matul kitsad õlad, siis vajub sadul ilma anti-slip valtrapita ette ning minu valesti vöötamine ka asjale kaasa eriti ei aidanud. Täna panin õieti, ning sadul püsis terve trenn enda koha peal. Mõtlesin korra ka sabarihma peale, aga kui ma seda endale vaimusilmas ette kujutasin tundus see liiga koomiline. Õnneks sai asi lahenduse läbi minu ajugeeniusliku avastuse.

Täna käisin Matsuga maastikul. Alguses mõtlesin terve aeg ainult kõndida, kuid ta oli vurstu täis, seega lasin noorel väheke joosta ka. Alguses läksin sõiduplatsile, ning seal tuleb autoteelt alla platsile "astuda", ehk siis väike laskumine künka otsast. Hetkel on sula ning sinna vahesse on veidikene vett tekkinud, näeb oja moodi välja. Mõtlesin siis, et läheb ja astub kenasti üle nagu tavaliselt, aga ei. Tegi sellise hüppe, et ma pidin alla lendama :) Õnneks ta viskas kohe peale enda sporthobuse hüpet pukki ning viskas mind kaela pealt sadulasse tagasi- hää poiss!

Müttasime mööda põlde ja radu edasi, Matu muudkui kiskus ja kiskus. Lasin tal siis minna, jooksis nagu kevadine põrsas lihuniku eest :) Galopile ei lubanud alguses, küll alles pikendas oma traavi- seda sama võiks ta nüüdsest edaspidi ka trennis rakendada. Mingi aeg sõitsime sammus ühest seisvast metsaveotraktorist või kopast mööda. Oli väga tähelepanelik selle suhtes ning kui jätsin hobuse seisma ja lasin tal seda vaadata pööras ta mõne hetke pärast otsa ümber ja pani saba seljas jooksu, ise seda kevadise põrsa häält tegemas (no korskas). Eputas ja liputas oma koheva sabaga :) Pöörasin uuesti otsa ümber ja jätkasime oma matka.

Leidsime ühe hea teeraja, kus sai ka galopitada sirgelt, seega tegime ka galoppi. Ta oli nagu nii kiire ja ma olin suht abitu tont seal seljas :D Nagu galopile tõstsin viskas mitu korda pukki ja kiikus üles-alla, pea maas jalge vahel ja korda mööda tõstis esimesi ja tagumisi jalgu korraga :D

Alguses vahtis küll palju ringi ja "kartis" e. eputas rohkem, kui asi väärt oli. Kui ta tunni pärast oma tuurid maha oli rahustanud, siis läksime ühele põllule, kus vankrinaised ja -mehed treenivad oma hobuseid ja kaarikuid. See plats oli nagu 10x parema sõidetavusega kui meie sõiduplats, hehe. Tegin seal alguses sammu, kuid proovisin maha rahunenud Matuga ka korra traavi ühte-teist pidi ja super lux oli. Hea ja lõdvestunud, üldse ei roninud ratsme taha ja oli palju stabiilsem eest, kui eelmine kord. Tegin mõlemat pidi ja ühe suurema galopivoldi (diameeter 30m umbes) ja oli samuti hea, paremast jalast kandis end täiesti ise ja sain lihtsalt istuda ja nautida. Hobune rahulik ja alluv, lõpetasin meie kolme minutilise "treeningu" ning jalutasin mööda radu veel veidike aega ning siis viisin Matsu talli. Mul oli täna tema jaoks isegi porgandid kaasas ning varastasin ka kellegi hobuseküpsiseid talle- olime koheselt best friends 4ever. Seda lõbu muidugi jagus kuniks küpsised otsa said :) Ei tegelikult nii hull see asi pole, Matu armastab mind kindlasti nüüd rohkem, kuna sai maastikul möllata igava platsi treeningu asemel :D

Kokku sõitsime 1 tund ja 30 minutit ja läbisime 11km.
Seekord kaardistasin ka oma treeningu (kes mu muid asju näha tahab, peab mind endos oma sõbraks lisama, tegin vaid tänase ratsatrenni avalikuks). Kaarti saab suuremaks teha ning kui vedada hiirt mööda alumist diagrammi, siis on näha ka liikumisuund. Seal näitab pidevalt ka treeningu pikkust, aega ja liikumiskiirust erinevatel hetkedel.

http://www.endomondo.com/workouts/301813698/13109637

Uuesti lähen ilmselt pühapäeval ja can't wait. See maastikutrenn andis nii palju motivatsiooni juurde ja nautisime ikka mõlemad täiega. :) 

pildieri

Miskit erilist kirjutada ei ole, kuna platsi sõidetavus ei kannata hetkel erilist kriitikat. Hullult libe praegusel ajal, ma ilmselt ennast ära ka hellitanud varasemalt sisetingimustega.

Viimane trenn aga oli ikka päris jama, kõik oli nii metsas. Matu ilmselt ei tundnudki, et keegi tal seljas oli :D Üritasime elu eest teha kasvõi ühe sääre eest  astumise, aga noup. :) Aga ootan platsi paranemist. Õigemini see plats, kus muidu sõidan oli ikka räige vee all ja seal oli võimatu sõita. Sõitsin kõrval platsil, kus oli väheke kuivem, aga seal olid mullamuti hunnikud. Kui neist üle sõita, siis Matu alati slaidis täiega, sest need oli nagu ekstralibedad kohad :D Tahtsin paar galopisirget sõita, aga ei julgenud kurvis tõsta, sirge peal meil hetkel galopile tõusmisega raskuseid (noh, noor hobune + ühest silmast pime ja vajub sinna poole pidevalt). Proovin siin ühte videoklipikest üles riputada, aga ma olen üle tunni aja juba kahe arvutiga selle kallal tööd teinud. Tahaks lihtsalt mõlemad arvutid sodiks peksta. Kõige haigem, et video ise on väga lühike. Riputan aga mõned pildikesed siia üles, mis Kristhel meist tegi!

PS: piltide kopeerimine keelatud, autor Kristhel Vaht

Ja sain selle video ka lõpuks netti üles. Aega läks aga valmis ta sai. Ega tas midagi erilist polegi, aga saate vähemalt näha, kuidas plats lirtsub :D Üritasin diagonaalil traavi veidike venitada, aga ega ta eriti julgelt libeduse tõttu astuda ei tahtnud :) Aga väike nummi tegelinski on ta sellegi poolest. 

http://www.youtube.com/watch?v=GewWXaDeYe8&feature=youtu.be