Tuju on nii hea, et ei loe isegi halvasti läinud trenn.

Pole enam ammu nii õnnelik olnud, täiesti pöörane lausa. Oeh kui te vaid teaks..:) best evening ever.



Aga jamh, räägime trennist. Pühap. lando puhkas, Tuuli viis ta õue. Oli niii laisk olnud ja püsti tõusnud vaid selleks, et süüa.

Esmaspäev sõitsin, väga hea oli. Eriti täpselt ei mäleta, aga mõnus rahulik oli. Ennem trenni veetis õues üsna kaua aega, jooksutasime ja loopisime teda lumepallidega xD sadistid.

teispäev ei jõudnud talli, Kätlin sõitis..:) Ütles, et väga hea oli, eest hästi pehme aga trenni lõpuks oli hästi higine ja surnud..:D Ja galoppi eriti ei jõudnud tehagi.

Täna oli aga lando väga-väga-väga hea. Pean koguaeg laskma Kätul sõita..:) Jube hea oli tõesti ratsastuse pool. Jooksis rahulikult, pikalt ette alla, taguots oli niii aktiivne, et suu jäi ammuli teistel. Väga hea oli, tõesti. No muidugi kui hüppamiseks läks, siis oli veits jama.. ikka vingerdas ennem takistust ja lendas kaugelt ära, kiirustas veits. Hiljem läks paremaks. hüppasime ka viiest benerolli, kõik ristid. Alguses kihutas ja siis ma üritasin teda tagasi hoida ratsme otsas rippudes ja maha jäädes..:s Lõpuks oli juba hea, ilusasti rahulikult, aga maha ajas tagumistega palju. Andrus ütles, et ma ei teinud midagi valesti, aga ikkagi.. paha tunne veits. Ennem panin ta veel välja ka, õues nuusutas märapissi ja naeris palju :)

Muide, eelmine nv Nuiamäe võistlustel jäimegi kuuendaks 110cm.. :) 5 kohta autasustati(Y). Esimesest kohast oli u 1.7 sek aeglasem..:D kahju, et mul õige pööre välja ei tulnd, sinna kadus küll oma 3-4 sekki..:)

Success is not final, failure is not fatal: it is the courage to continue that counts!

Success is not final, failure is not fatal: it is the courage to continue that counts!
Just nii ma end peale võistlusi lohutangi.. Läks halvasti. 100cm tuli üks maha, väga imelik. Pööre oli perfect, hobune liikus ja tegi hullu kõrvalepöörde järsku ning siis hüppas takistusse sisse, nii üllatusena tuli talle see takistus. Vb hoidsin liiga tugevat painet.. Aga ilmselt oli selles asi, et ennem seda lattaeda oli suur (kolmene) rida (süsteem 1 fulee + lattaed kolme fulee pärast) ning selle vaahel andis Landokas tuld. Arvasin, et noh kurat liigub küll jube hästi, lasin sääred muidugi lahti ja lubasin ennast temaga kaasa reisima. Ilmselt sealt see saatuslik "jonks" ennem takistust meetrike ennem tuligi.
jalutasime Lando maha, viisime boksi ära. Vahetasime soojade ja kuivade vastu märjad tekid ning andsin natukene süüa (müsli+graanul) ning mida ma näen?!?!? MU HOBUNE EI VÕTNUD MITTE ÜHT SUUTÄIT! Läksin paanikasse, sest kui Lando ei söö, siis on ainult kaks põhjust:
1. hobune on haige
2. hobune on stressis
Kuna haigena ei ole võimalik Landot sõita (st ta lihtsalt ei jõua ning "sureb" juba peale esimest traaviringi), siis oli see esimene variant välistatud. Stressis hobune, minul?Paanika mis paanika. Istus üksinda seal boksinurgas, teised kõik sebisid ringi. Ka tema tavaliselt pistaks pea välja ja vahiks kikkis kõrvadega väga ülemeelikult ning üritaks kas kraapides või lolle nägusi tehes endale tähelepanu võita. Aga seal ta oli- üksik ja kurb, seisis kõigil oma neljal jalal vaevuliselt, pea jalgevahele langenud, kõrvad ja silmad sunnitud ette vaatama, kes boksi siseneb. Söötsin talle suhkrut sisse, seda õnneks veel võttis vastu, aga erilist isu ei äratanud enam selle vastu üles, kui otsa sai. Panin hobuse uuesti valmis raske südamega ning läksime 110cm sõitma.
olen ikka paras tohman küll. Sõidu esimene osa oli OK, kindel, sujuv ja ühtlane. Kui jõudsin aga teisse ossa, kus hakkas lugema ka aeg, siis võtsin hobust tagasi, selle asemel, et edasi sõita ja veits aega võita!!!!! Täitsa mõku mis mõku. ok tuli muidu puhas sõit, aga ma lendasin iga takistuse peal sadulast välja, kaks korda oleks alla kukkunud. Minupoolt hindeks 2 kahe miinusega, Landokas aga 5 kahe plussiga! Päästis palju ja oli üldse tore tegelane. Soojendus aga hullult tiris ja kihutas peale. Alguses võitlesin talle vastu täiega, et kurat ta rapsib ja kimab, aga siis sain aru, et mina talle vastu ei saa, ning lasin tal joosta vabamalt ning veits kiiremini. siis rahunes ilusasti maha, oli O ja K :) Soojendusel hüppas ühte lattaeda sisse, esijalad jäid taha kinni. Tulime uuesti ning siis paugutati kõik takistused muidugi piisava suure varuga :o). Landokaga jäin 100% rahule, ise olen mõku. Vist mainisin, et 0kp 13 takistuse peale, kus oli okku vaja teha 15 hüpet (Lando kohta super võhm :D)
Koju jõudes Landokaga rahunesin õnneks maha! Poiss kukkus jooma, sööma ja jälle lunima toitu kõiig käes- ehk muutus sama tüütuks kutiks nagu ta meil koguaeg on :o) Olin lausa nii õnnelik, et söötsin talle oma pool batooni Marsi shokolaadi sisse. Vahetasime jälle kuivad tekid selga, vedasime boksi nats saepuru juurde ja tulime tulekut. Lando nägi peale patside lahtiharutamist välja nagu ELVIS :)

Look at me..

Look at me
Driving and I won't stop
And it feels so good to be
Alive and on top
My reach is global
My tower secure
My cause is noble
My power is pure
I can hand out a million vaccinations
Or let'em all die in exasperation
Have'em all healed of their lacerations
Have'em all killed by assassination
I can make anybody go to prison
Just because I don't like'em and
I can do anything with no permission
I have it all under my command
I can guide a missile by satellite
By satellite
By satellite
and I can hit a target through a telescope
Through a telescope
Through a telescope and
I can end the planet in a holocaust In a holocaust In a holocaust In a holocaust In a holocaust In a holocaust...
I can ride my bike with no handlebars, no handlebars, no handlebars..

It's everything I could do which I really can. I just need time, insights, support and a good will..

Ehk siis kõik on jällegi metsas. Tänane trenn was awful! Alustame eelnevatest päevadest.
Laupäeval vist klippasin Landot, sõitma ei jõudnud. Pühapäev sõitsin klipatud suksuga, küll oli hea puhastada ja maha jalutada. Trenn oli üsna OK, eriti ei mäleta. Tegime ka paar kõksu, max kõrgus võis 70cm olla, hihi. esmaspäev vudisime grupis, sõitsime üle kavalettide jne, mäletan vaid seda, et landukas oli väga mõnna. teisipäeval Lants jooksis kordel nats aega. See oli huvitav, kuna nägin esimest korda elus kuidas Landolet korde peal kihutas/kargas ja perutas pikalt :) ELURÕÕM :D Kolmapäev hüppasime max 3-4 takistist järjest. Suht OK, trenni alguses mõnsalt painutas ennast jälle. Õppisin juurde, et pole mõtet Landokat koguaeg tagasi hoida takistusevahel, pigem koguaeg ühtlane tempo ja kui samm ei sobi, siis pigem edasi sõita Landoleti puhul. Põksasime max 90-100 cm üksikuid takistusi, kuna pidin hüppama järgmine päev. Klippasin Landoleti näo ka ära, super hästi lubas teha, sest väike klipper ei teinud üldse suurt lärmi, väga vaikne asi, Landukale meeldis :) Täna hüppasime. Teem kui halb oli... Algus oli OK, aga nurgast välja okserid ei istu talle üldse ja süsteemid.. Okseri hüppas üle hullu lennuga ning siis lendasin mina sadulast välja, tegime mingi hullu jõnksu sisse ja siis mingi hiljem veel tõrkusime lattaia ees (jooksime mööda ühe korra), süsteemi hakkas kartma jälle, tegi ühe fulee asemel 2 jne. Andrus lasi probleemi tekitavad takistused üsna alla ning käskis vahel hullult edasi sõita (nii palju kui torust tuleb). Tegimegi nii mitu korda, kuni tõstis takistused tagasi kõrgemaks ning ütles nüüd, et istu nüüd lihtsalt rahulikult sadulas sääred peal. Ja Landokas hüppas ideaalselt ja kindlalt..:) Teda tuleb peale takistust koguaeg edasi viia, muidu kas tuleb tõrge või mitu liigfuleed ennem järgmist takistust. Pealegi ei oska ma ÜLDSE sammu sobitada ja selle asemel, et edasi sõita, võtan tagasi. Selle asemel, et tagasi võtta, sõidan edasi.. Kohutav.... ah mis seal ikka..:P Eks näha kuidas laupäeval Nuiamäel võistlustel läheb.. Sõidan 100 ja 110, alguses tahetid 120 kohe kirja panna, hihi.. Aga ei ole mõtet, ise olen alles wayyyy too idiot for it. ahjaa, muide täna sain Landuka uued valjad kätte..:) Kingston firma, kaunistatud mehhikokapsel, pruunist pühvli nahast..:) sellised kenad ;) Homme torisse ööseks, laupäeva hommikul varakult laadimine.. seega jap.. pühapäevani, kuna laupäeval ma koju nagunii ei lähe:)

'Missioon Landolet pügamisele' täidetud! :)

Votak, lõpuks saime klipperi, mis pool tema karvast maha ajas.. Aga kuna tera oli lihtsalt nii nüri, siis korralik ei jäänud miski. Esmaspäeval saame õnneks uued terad, siis klipime näo, jalad, "kaenlaalused", kubeme ja muud halvad kohad korralikult ära =) Muidu lubas ennast üsna kenasti klippida, aga sellel klipperil oli nii hirmus kära taga, et kartis seda (isegi mina kartsin selle heli alguses). Kurgu alt eriti talle ei meeldinud, aga saime tehtud. Lootsin sõitma ka jõuda nii Homerose kui ka Landokaga, aga meil läks klippamisele umbes 5 tundi aega nende halbade terade pärast ja õli mootori kui ka tera jaoks saime alles viimasel tunnil, niiet pidime koguaeg klipperit jahutama, õudus!!!!!! Eks esmaspäeval näeb juba parem välja..:) Tegin ta tagumikule ka HIM märgi, aga see ei jäänud eriti hea, seega lõikasin kõik maha :(

Eile oli Lants trennis igatahes super hea!Sõitsime koos grupiga, maneežis vist 13 v 14 hobust. Alguses kartsin, et ei mahu sinna sõitmagi ning Landokal on rahvast, kellele veel esineda kah, siis hoia alt..:P Aga oli super. Trenni alguses oli veits ärevil, aga trenni keskel ja lõpuks oli super! painutas ennast ilusasti igalepoole, tempot oli hea kontrollida, hästi mõnud ja rahulik oli. Sõitsime üle kavalettide ka, alguses ta kiirustas ja ei saanud üldse lattidele pihta, aga lõpuks oli väga mõnna, vedrutas ennast üle sealt..:) tegime ka kavalettidega harjutusi. Näiteks kui tulime paremast jalast, siis alustasime traavis (kahest latist üle), võtsime siis peale neid latte sammule ning ületasime 4 sammu-kavaletti. Siis jälle kõik traavis. teispidi alustasime traavis (vastavalt sellele muudeti ka vahede pikkuseid) ja siis võtsime sammule, siis jälle kõik traavis jne. Hästi tublikas oli Landolet. Olen hästi rahul temaga:)
Ennem Landokat tegin mõned tiirud ka Torontoga (või mis iganes selle suksu nimi ka olla-võib) veits trenni (loe: kõndisin 30min sammu :D:D:D) ehk siis Kuubikut ei olnud mitte kusagil Andruse hobust ära toomas :P
Ennem seda aga tegelesin hõumi-boy'ga. Avastasin tema saladuse!!!!!!!!! Märadest rohkem meeldivad Homerosele..... HOBUSEKÜPSISED!!!!! puhastasin ta ära, panin valjad pähe ja võtsin kordega ta õuepeale, kus lasipuu küljes seisis 2 mära (seal ta tavaliselt ka paaritab), kohe pistis märade peale karjuma, lasi oma "viienda jala" välja vopsata ja mõtles oma mehetegude peale. Sellepeale võtsin ta seisma ning võtsin taskust küpsise välja. Nuusutas seda.. ning krampsas selle mult pesot ära ning küsis juurdegi! Peale seda ei kepselnud ta kordagi minu kõrval, märade peale "vajus ära", ei hirnatanud enam kordagi ning kuuletus ainult minule.:D I'm his personal Jesus now! Alguses tahtsin õues kordetada, sest ei tahtnud seda energiapommi veel maneesi teiste suksudega kokku lasta. Kuna õuekordeplats aga nii jääs ja külmand oli, siis olime sunnitud maneesi minema. Maneesis oli vaid Andrus Woodlandiga, ning nemad hüppasid. Homeros ei hirnatanud isegi nende peale, vaid koguaeg üritas oma nina mulle tasku pista. Jäime platsi keskele seisma, kuna Andrus hüppas Woodiga. Homeros kiikas neid asjalikult, ning pööras ennast koguaeg näoga hüpleja poole- õige! võtku õppust! :) hakkasin teda kordetama, kohe tuli paar kapriooli ja natuke ka passaget, siis rahustasin ta maha ning jooksis korralikult. Hiljem proovisin temaga ainult häälkäskluste peale kordetama saada- võrratu hobune! Sammu ajad elavamaks ühe keeleklõpsuga, traavile kahega. Traavis kiirendab jälle ühe keeleklõpsu peale, galopile läheb 3 keeleklõpsu peale. Müüdab allüüre kiiremast aglasemale vaid "brrrrrr" või "rahuuu" peale ning muudab tempot või alüüri hetkega. Nii võrratu tegelane! Proovisin ka esmakordelt tema peal nööre (turjapealt jooksevad esijalgade vahelt suulise külge), alguses ei saanud aru, et kui pead alla ei lase, siis saab haiget. Hiljem sai ideaalselt aru ning jooksis ilusasti pikkade aeglaste sammudega lõdvestunult. Kasutasin neid max. 5 min, võtsin ära, tegin muud trenni. Hiljem, kui teda maha jalutasin, lasin tal ka püherdada, küll ta oli õnnelik selle üle. Küsis veel ka hulgem nänni, aga küpsised said kahjuks otsa. Ja terve trenni jooksul ei kostunud mitte üks piiks! Tubli Hõumi-boy

Talli-inimene

.. selleks olen taas muutumas! :) Hea tunne on tallis jälle viibida, pole mingisuguseid konflikte, sõbralikud ja väga abialmis inimesed, kena õhkkond, rõõmsad hobused jne. tallivahetus oli siiski parim asi, mis minuga juhtuda võis..:) Enam ei tahakski justkui tallist ära minna, vanasti aga häda-pärast jõudsin tunnikeseks. Meeldib jälle trenni teha, hobust hellitada ning temaga pikalt mängida. Meeldib varustuse eest hoolt kanda, enda sukse sööta, bokse teha, isegi tallipõrandat meeldib pühkida! oeh, selline õndsus on hinges :)
Kõige pealt talli jõudes otsisin üles Andruse, et ega pole ikka veel klipperit tulnud. Kahjuks ei.. Igapäev lubatakse täna tuua, aga noh, mis seal ikka..:)
Panin eile Landokale talli fliisiteki selga, sest veits paksema tekiga ta hakkab hullult higistama. Teki alt on kuiv, aga sadulavöö koha pealt on jube niiske, samuti ka kõrvade tagant. Landoletile fliisiteki selga jätmine on riskantsem, kui mängida vene ruletti. Kui vene rulettis on võimalus end kuulipidurdajana tunda 16.7%, siis Landokas lõhub ära kõik oma fliisitekid 90% ulatuses. Lihtsalt tunneb, et fliisi saab puruks rebida, siis seda ka teeb. Tal on fliisikaid ja muid higitekke, arvan, et kümne ringi, ning täiesti terve on ainult 1, sest seda olen kasutanud vaid võistlustel 2-3 korda higitekina, ülejäänud tekid kõik lapitud. Ning mis ma avastasin, kui täna hommikul talli läksin?? TEKK OLI TERVE!!!!! Hurraa! Ei tea, kuidas see küll juhtuda võis, kas poisike hakkab meheks kasvama? :) olin nii õnnelik, et jätsin talle selle ka täna ööseks selga :D nunnutasin teda veidike aega ja panin valmis kohvrikesse Homerosele harjad ja paar beebilapikest. Homerose juurde jõudes hakkasin teda kõigepealt nöost silitama ja too ehmus lausa ära, et keegi teda katsuda tahab :D Pikka aega silitasin ta nägu ja mokkasid, tibuke jäi lausa tukkuma:) Võtsin tema päitsed ning nööri ja sidusin ta boksi päris pikalt kinni. Hakkasin teda puhastama ning alguses ehmus ära, kui teda kõhupealt puutusin harjaga. Lasin tal kõik asjad üle nuuskida, rääkisin koguaeg temaga juttu, ta justkui oleks nagu aru saanud :) Ruttu sai aru, et keegi talle liiga teha ei taha ning puhastamine oli lausa niivõrd lõõgastav tegevus temale, et ta päris tukkuma jäi. Puhastamiseks kulus palju aega, kuna ta ajas tohutult karva, must otseselt polnudki. Homerosel on tohutult pikk tukk, lausa ninani :) Kui olin puhastamise lõpetanud, otsisin jälle Andruse üles ning küsisin valjaid ja kordet, et teda jooksutada õues veits. Toppisin talle valjad pähe ning läksin õue. Oi kuidas täkk kiunuma ja möirgama hakkas. Ainult kepsutas, nagu väike poiss. Kui lõpuks kuidagi kordeplatsini jõudsin, ilma, et ta ära oleks jooksnud, siis oli ta juba täiesti kuum ja auras. nagu korde pikemaks ära lasin, siis kihutas ta oma 20 minutit juttu galoppi ja traavi segamini. Kui ta lõpuks rahunema hakkas, sis rääkisin telefonis ühe nunnudusega üle 20 minuti, terve see aeg Homeros kõndis sammu ja hingeldas, kuniks lõpuks päris seisma jäi ning üldse edasi ei tahtnud enam liikuda. Lõpetasin kõne ja lõpetasin trenni, viisin Homerose, kes nüüd oli nii väsinud, et ei jõudnus isegi jalgu korralikult tõsta, kasvanduse õue peale jalutama viia. Jube hea hobune ja hea õppega tegelikult. Kõndis koguaeg minu kõrval, minuga samas tempos ning kui mina seisma jäin, siis jäi ka tema hetkega seisma. õndisin temaga seal veel päris pikalt, tegime peatusi ning isegi taandas, kui mina tagurpidi astusin :) vägev elukas! Viisin ta boksi, andsin suhkrut ja tulin Landuka juurde.
Puhastasin Landoleti ära, panin ta valmis ning trenni. Algus oli terriiiiiible. Maneesis oli vaid Faust&Tiiu ning Landolet kartis pingi peal olevad Fausti tekki ning Tiiu musta vesti. Oleks seal olnud ainult see kollane tekk, poleks midagi olnud, aga millegipärast on Landokal täielik foobia mustavärvi blankude, kilede, kottide ja muute suurte asjade ees. Ühesõnaga sinna nurka ta ei läinud, küünaldas ning perutas üsna pikalt seal. Edasi ei liikunud nende juurde. Tulin seljast maha ning Landokas järgnes mulle kui väike kutsikas, tõstsin selle musta vesti üles, lasin nuusutada, tekk teda isegi ei huvitanud. Ronisin selga tagasi ja trenn võis alata. Rohkem ei kartnud neid asju ning jube mõnna oli kuidagi. On hakanud jube hästi säärt kuulama, saab sõita õlad sees/õlad väljas. Ilusasti tuleb välja juba..:) Painutas end igalepoole: alla, külgede peale, jooksis aeglaselt pikkade sammudega. Galoppis oli päris oki, painutas sealgi ning tegin ka paar jalavahetust, alguses läks nihu, pärast super. Ainuke asi, mis täna eriti välja ei tulnud, olid pikendused. Esijalad oli kuidagi niii.. lamedad.. Njah, teinekord proovib jälle..:) Lõpetasin trenni, jalutasin hästi pikalt ja viisin poisi talli, jätsin trenni fliisika selga (ahjaaa, see ka terve fliisikas;) ), panin boksi. Heinad oli küll ees, aga sööki polnud. Arvasin alguses, et pole veel keegi söötnud hobuseid, aga tegelikult seeaeg kui Lantsu ratsutas maneesis söödeti kõik suksud ära ning pidin ise kutile süüa andma. Hea, et meelde tuli, et meil tallimehega selline diil oli, et kui hobune trennis, siis sööki ette ju ei panda, va hein..:) nagu kaerakirstu lahti tegin hakkas Landokas hullult hirnuma ja möirgama, teised nosisid vaikselt heina. Võtsin ta 2l kaera, 1l graanuleid ja topsike küüslaugu kraanulit. Poiska pugis oma toitu ning siis otsustasin, et pesen varustuse puhtaks. Jummel kui must kõik oli:) Sadul läks kohe poole heledamaks, hihi. Vahetasn tekid ära, trenniteki panin kuivama. Musitasin poissi ning tulin ära.
Bussini oli vaid tund ja mõned minutid üle, rääkisin Otti ja Könnuga juttu ning sõin/jõin oma pakisuppi. Lõpuks sain bussile ja tulin koju.
Üsna mõttetu postitus, aga midagigi. Järsku siis homme saab Landoka klipitud, irwww:D

Homset!

Tänasest: Hüppasime. Päris tore oli. Sain jälle targemaks. Janne kukkus hobuse seljast maha. See lause tuli pikk.

Olgu, räägime normaalselt..:) Hüppasime siis jap, Landolet oli päris hea. Sammus, traavis painutas ennast igalepoole, lasin ratsmed pikaks- lõdvestas ennast alla ja üldiselt jooksis väga mõnusalt ja aktiivselt. Tagasi ei tahtnud ainult tulla eriti, galopis oli üsna kehva, aga eks mul jääb endal sääre tööst kah ikka puudu. Kõik hüpped tulid täna ilusasti välja, samm sobis enam vähem iga kord :) Ok, ükskord ei sobinud! Ennem kolmest süsteemi (esimene vahe oli 3 rahulikku fuleed, teine vahe üks edasisõiduga (okseri all oli blank, mida kõik kartsid va Landolet muidugi :) ) Igatahes esimesele lattaiale sõitsime liiga alla. Meil oli üsna palju segavaid faktoreid kah, ajan nende kaela =oP Age tuli mingi noorega just maneeži uksest sisse ja pööre jäi liiga väikeseks + Landolet üritas veel uksest välja joosta :D hihi. Ok, läks alla ja mina jätsin ta jälle üksinda. Kui Landokas alla millegile läheb, siis tuleb teda ikka väga tugevalt edasi sõita, et tempo säiliks. Njaaa, mina seda teha kahjuks ei suuda, seega see 3 fuleed jäi pikaks ja peale kolmese süsteemi teist takistust (ennem okserit) pöörasin ta ära, pole mõtet trennis ju jamada, kui saab ka uuesti ja paremini teha. Nii ka tegime:) Järgmine kord tuli perfektselt. Tõukas ilusa koha pealt ära, vahed istusd hästi, süsteemi vahel tuleb Landokale aga üsna agu anda, kuna ta tõuseb esimesel tõkkel nii kõregele, et vahe võib liiga pikaks jääda, mis üldjuhul võrdub Landoka tõrkumisega, kui takistus veidike kõrgem on. Üldiselt oli päris hea trenn, pöörded tulid kah kõik väga head, aga ei saanud teda eriti takistuse vahel kokku.

Ahjaa, käisin ka ratsapoes täna ning ostsime uued ilusad võistlus ratsapüksid, maksime kiivri raha ära, ostsime küüslaugu graanuleid ning ema muidugi ei suutnud loobuda neist hobuste küpsistest, mida Landoka maiusekarpi juba KOHUTAVALT PALJU kogunenud on. tellisime ka Landokale uued suulised, millest ammu juba unistanud oleme. Sprenger KK ultra ja mingi eriti spetsiifiline nimi oli ka veel juures, 12 mõõdus, 18mm jämedus ning (!!) Sprengeri special- kuldsed rõngad igava metalli asemel! :) Sprengeril muidu alati suuliseosa kuldne aga rõngad hõbedased, sain lõpuks kõik kuldsed :) Täpne jämedus, täpne värv, täpne mõõt, jepikajee:)

Landot jälle klipitud ei saanud, aparaat polnud ikka kohale jõudnud:((

Wildukat kah sõita täna ja homme ei saa- sai vaktsini :(

Aga oioi, miks on blogi nimi Homset (ehk siis tahan homset)? Vot vot.

Neiu saare mõtles siin ja arvas, et üht hobust on ikka jube igav sõita eriti kui aega nii palju tegelt hetkel üle on (kooli enam ju pole). Küsisin Andruse käest, kas võin hakata uuesti Homerosega tegelema :) Lubati, jällegi. Üleeelmine suvi tegelesin ka temaga, ratsutasin ning isegi hüppasin, aga seekord on mõtted ainult tugeval ratsastusel, mis tookord totaalselt puudus. Nagu endine vankrihobune ikka, siis paras "puulõug" ta on, pöörata ei oska, galoppi ei tõuse etc, ühesõnaga KÕIK mida annab parandada. Miskipärast tolkorral ei pööranud ma sellele üldse tähelepanu, ju oli tähtis vaid hüppamine, hüppamine, hüppamine. kas ma mainisin ikka hüppamist? :P hea, et enam nii ei mõtle. Ratsastus on ikkagi kõige alus:) Veel tahaks selle suure paksu täkuga ka heaks sõbraks saada, sest tegelkult selle suure hunniku peki all on üks väga õrnahingega üli armas poiss :) Aga jah, Homeros on tõsiselt ülekaalus :D Niiet tuleb vaadata, kui palju trenni teha saab, järsku hakkab muidu veel tervise peale :) Aga tundub, et paksud poiskad mulle meeldivad, Landolet ju üsnagi samasugune :) Lisan mõned andmed kah Hõumist ja pildi :)

Nimi: Homeros

Tõug: tori hobune (vist isegi puhtatõuline, vanatüübiline)

Sugu: (litsenseeritud sugu)täkk

Sünd: 08.05.1999

isa: Hopper 11451 T torinh

ema: Hiire 21559 T torinh

Kõrgus: 164cm

Maali tehtud pilt (loodan, et lubas võtta, msnis küsisin aga ta vastas imelikult

#.M.S. // \\ Kool tapab! says:
pabe paeä'' ) :D:D:D

Homseni :)

Härra Šlandolet jälle töövõimeline

Just nimelt..:) tegelikult juba üsna kaua olnud seda, aga pole olnud aega kirjutada.Reedel kablutas temaga Kätu, nagu rääkisin. Laupäev olin nii laisk, et lihtsalt ei viitsinud talli minna. Pühapäeval olin täpselt sama laisk aga natukene targem, ning lasin Mariol Landokaga sõita ning andsin talle ühtlasi trenni. Alustasime pika sammuga. Õpetasin Mariole, kuidas hobust ette alla sõita, painutada (korrektselt!), sammu pikkust korrigeerida, temot kontrollida etc. Arvestades, et Mario oli Landol 4 korda seljas (ning üldse hobuse seljas!!!!) tuli tal kõik liigagi hästi välja. Tal on tohutult ilus istumine, selline ilus ja stabiilne, puus lahtine jne. Alustasime traaviga. Kõigepealt oli tähtis, et saaks rütmi paika kergendamisel. Tal ununeb säär vahest veidike ette, aga mitte ülemääraselt. Kuna mul on hüppesadul ja padjad paigutatud nii, et lühike jalus peab olema, et ära mahtuda, siis peabki säär üsna taga olema. Mario jalg oli umbes sadulavöö kohal, vb nats tagapool. Aga pole lugu. Kergendamine tuli välja hästi, seega tegime poolistakut mõlemat pidi. Unustab käed turjale ja selja küüru (pikkade inimeste viga) aga kui meelde tuletad, siis on super. Traavis lasin tal üle joosta ka kavalettidest. Alguses oli kõik ideaalne! Landokas lausa vedrutas ennast neist lattidest üle, Mario jõnksus ilusasti temposse kaasa (poolistakus). Meelde tuleb koguaeg ainult tuletada, et maneezis peab sisemise säärega hobust välja suruma (landot pean silmas), sest noor hobune kardab tuulise ilmaga maneesi nurki. See ajab ka hobuse kiirustama ning siis pean mina jälle karjuma, et hoia tempot, ei kiirusta, sammud pikad ja aeglased. Jälle õnnestus asi. Siis aga Landokas arvas, et tal lihtsam neist kavalettidest üle hüpata kui benerollina (4 latti, hüppas 2 korraga). Õnnitlesin Mariot, ta sai oma 4jandal hobuse ratsutamis tunnil hüpped kätte.:D Hiljem asi hakkas korduma, kuna Mario sukeldus ennast ennem latte poolistakusse. Käskisin juba pikalt ennem latte minna RAHULIKULT poolistakusse ning et ta ratsmekontakti ära ei viskaks. Galopis käib asi ju kiiremini, Landokas hüppehobune. Kui mina talle selga sukeldun ennem hüpet, siis tema paratamatult ka hüppab (kas siis õige või vale kohapealt), ta saab siis asjast valesti aru ning eriti kui ka ratse näpust ära visatakse, siis on asi metsas ja Landokas hakkab "päästma". Nagu mario ennast rahulikult poolistakusse lasi ja kindlalt edasi sõitis ratsmekontaktiga, siis jälle Lants "vedrutas" lattidest üle. ilus oli vaadata. Olime pikalt juba sõitnud ning küsisin, et ega Mario galoppi teha ei soovi. Alguses ei tahtnud, aga teise küsimise peal oli nõus. Njaa, pole mõtet tähti püüda ennem, kui kaks jalga pole maa peal :D Tulemusek 2 korda alla kukkumine. Esimene galopiring läks ilusasti, põrkas aint kohutavalt palju ja säär vajus väga ette. Mis aga on Mario puhul kõige positiivsem (peale istaku) on see, et ta ei jää suupeale tasakaalu hoidma! Istub ilusasti, käsi pehmelt. kohati tuleb landokas Mariol paremini alla, kui minul. Ajab kadedaks küll..:P teisel galopiringil toimus aga kukkumine. Landokas pööras ennem rada varem sisse ära ning Mario kaotas tasakaalu ning kukkus teisele poole maha. Haiget ei saanud üldse, landokas alguses ehmatas aga jäi kohe seisma. Ronis selga tagasi, ütlesin, et sõida see sama kurv uuesti üle ja vaata, et alla kukkumist ei unustaks. No mis seal ikka, öeldud-tehtud. Kukkus täpselt samamoodi täpselt samasse kohta maha! :D Seekord sai käsi ja selg veits põrutada. Isegi Landokas tundis talle kaasa ning nagu poiss alla oli kukkunud jalustas Lando joonepealt mario juurde ning pistis oma nina talle "pihku". Ronis veel viimast korda selga, tegi mõne ringi ilusat traavi ja lõpetasime ära. Landokas on hea algaja hobune :)

Esmaspäeval sõitsin ise Landoletiga grupitrennis. Päris õudne oli, nii ärevil ja närvis. Galopis, nagu eest ratset korjasin, vedas pea alla ja hakkas suulisele vastu. Nagu ta seda tegi, sõitsin säärega edasi, siis isegi natue korjas ennast kokku ja lõpuks ei kakelnud enam üldse. Traav oli... pähh-pähh, sammus painutas enam-vähem normaalselt. Lõdvestunud ja ümarast hobusest see trenn aga juttu polnud. Hüppasime ka ühte madalat risti, millel olid ees valiklatid. Traavis oli super seda tulla, aga galopis no ei saanud sammu paika.. :D igakord rikkusin ise midagi ära. peale takistust aga viisin koguaeg teda edasi, et ta ühekoha peale toppama ei jääks. Muidu oli tubli suksu :)

Täna oli väga mõnna sõita! Ennem trenni kakkusin tema laka ära, sai natuke liiga lühike, aga eks paari nädalaga saab ilusaks! Homme ehk saan klipperi ja klippan nuustiku paljaks. No ei ole võimalik sõita enam lihtsalt. Läheb nii ruttu higiseks ja maha jalutamisele kulub tunde!!!! Mis seal ikka, loodetavasti tuleb lühike ja soe talve lõpp. Pügasin ta kääridega ainult lõua alt ära ja sealt tuli juba mitu mitu väga suurt peotäit karvu, mis siis terve kere pealt veel tuleb O_o. trenn, nagu juba ütlesin, oli vahva! Selline mõnus, tahtis edasi liikuda, tagasi võttes muutis küll tempot, aga samm oli aktiivne edasi. Täna painutas igast asendist ilusasti, pikendused tulid kah hästi välja. Oli mõnus ja "ümmargune", lõdvestunud. galopis alguses ei tahtnud tagasi tulla, aga hiljem jooksis ilusasti ja rahulikult, tegime ka 2 jalavahetust ning need tulid perfektselt välja (seekord ei roninud mina sadulast välja ja ei "tõuganud" teda kusagilt). Lõpetasime traavis, alguses painutasin ette alla ühele, siis teisele poole. Paar ringi ühte pidi, paar ringi teistpidi. Siis lõdvestasime ta täiesti alla oma kaelaga, nina puutus peaaegu et maad :) Sammud venisid hästi pikaks ja aeglaseks. hea trenn oli :)


Endal on ikka jube hea tunne, kui hobune tunneb end hästi!

Back on track! again..:)

Neljapäeval sõitsin kõigepealt Wilduga ära, argh ta on lihtsalt super hobune! Nii nunnu ja nii mõnna sõita, hakkan ta hirmsalt põrutava galopigagi ära harjuma ^^ superduperüli armas väike must iludus :)
Hiljem panin Lando esimest korda üle pika aja sadulasse. Olin üksi ja maneeži ta jälle minna ei tahtnud, seega pidin kohe selga minema ja ta sinna "ajama". Hiljem rahunes maha ja oli tubli poiss :) Trennist parem ei räägigi. Nagu püss oleks olnud jalge vahel. Pead alla ei lasknud, kihutas, ei painutanud kusagile poole, sammus pakkus aint traavi, traavis aint galoppi jne jne. Terriiible. Kui lõpuks natukene hakkas rahunema, siis lasi hetkeks pea alla aga ehmatas sellest nagu ära ja ajas pea uuesti latva püsti ja pistis punuma. Mõtlesin, et ei hakka end vihaseks ajama ning lõpetasin trenni ära ning jalutasin Landoka koju. Bokside vahekäigus igatahes oskab ta juba ilusasti seista, enam ei kõnni edasi-tagasi ega kraabi maad, tubli kutt :)

Eile hakkasin sõitma minema ja siis saabus talli meie külaline Ameerikast- Kätlin :). Kuna ma ise olen nii laisk ja ei viitsi Landokaga treeningus kakelda (kui ta seisnud on, siis ta on ikka jube kehv), siis andsin ta Kätule sõita :) Ilusad nägid välja, kuid Landokas oli veits närviline ja närvas sammu ajal ja koperdas igalepoole.. hiljem oli kõik OK :) Aga kuna mul nii suur pissihäda tuli, siis pidin maneeŽist ratsutajate majja lippama. Seal jäin muidugi veel juttu rääkima sõpradega niietjah, jõudsin selleks ajaks maneeŽi tagasi kui Kätlin oli trenni juba lõpetanud :(. Misseal ikka, täna Kätu sõidab veel Landoletti :)

Paremuse poole :)

Eile igatahes oli Landoka jalg kohe alguses päris normaalne, paistetust oli vaid tunda, aga mitte näha. Jalutasime, tegime veel viimast korda külmakompressi ning siis läksin Wildiga sõitma. Nummi poiss, traav oli enamvähem ok, aga galopp oli ikk väga WILD :D. Sõitsin galoppi vaid 2-3 ringi, rohkem ei suutnud..:P Pärast veel ratsutasin Hanna suksu Hanaga, isversusver kui super hobune..:P Nii mõnus ja pehme, sellist hobust ma ostaksin :D.
Täna õigepealt sõitsin Wildiga ära. Täna oli Wildukas ikka nii super kui vähegi olla annab.:) Eks hakkasin harjuma, galopp oli jumala super. Enam ei kihutanud pea laes ega visanud enda jalgadega nii kõrgele, vaid jooksis väga ilusat rahulikku galoppi ning lõpuks hakkasin ennast seal seljas mugavalt tundma :) Super nunnukas hobune.
Ja siis. ja siis ja siis ja siis.. Tõime veelgi Wildima (metsikuma) Landoleti maneeži. Kõigepealt ta muidugi ei soovinud maneeži nii hirmsa tuulega minna, siis palusin Mariol tallist luua tuua ja tal järel käia. Njaa, leebemalt kahjuks ei saanud (jändasin üle poole tunni seal, lõpuks hakkas päris külm) ja nagu Mario luuaga Landoka selja taha sattus (oli umbes 4m kaugusel) otsustas poiss kiiresti maneeži sammuda..:P ManeeŽis, kus muide oli 2 suurt täkku ja 1 noorhobune (nemad olid trenni juba lõpetanud ja panid juba tekke selga, et ära hakata minema kui Lando otsustas millegi peale ehmatada ja jooksu panna. Õnneks läks kõik hästi ja Lando andis end kohe kätte ja täkud jäid normaalseks. Kui aga nad uksest välja hakkasid minema, siis pistis Landokas jälle punuma. Äärepealt oleks uksest välja jooksnud, aga õnneks oli tuul nii kõva ja lõi ukse otse Lando nina ees kinni. Mõtlesin, et jalutamisest pole kasu ning lasin landoka oheliku otsast lahti. Oh issanda vägi, millised õhkuhüpped ja piruetid sealt tulid. Poiss on juba pikemat aega ju ainult seisnud oma jala pärast ning nüüd kihutas kõik endast välja. Kartsin, et järsku teeb jalale liiga, aga Landokas lihtsalt jooksis ja jooksis, kuni lõpuks ära väsis ja tuli meie juurde seisma. Jalutasime teda lõpetuseks veel natuke, viskasin teki selga ja talutasin koju :) Homme lähen juba seljast jalutama, enam ei viitsi neid pikki kilomeetreid maha vudistada :P saab ka siis natuke seljast tempomuutusi teha ja painutusi :)

Totaalne ebaõnn vol.2

Käisime siis täna jälle Landot ravimas ja täna hommikul oli jalg jälle sama suur :( Mõõtsime kõigepealt temperatuuri, oli vaid 37.8 :) Peale esimest jalutus korda oli jalg juba poole ilusam, panin külmakotid peale, jõime kohvi ära, läksime uuesti jalutama ning peale seda nägi jalg välja juba nagu täpselt teine :) Ta ei lonka, ei hoia seda jalga ning suutis jälle ema käest galoppis minema joosta :D Leidsin täna, lähemal uurimisel, imepisikese kärna Lando jalalt. Kätlin (kes ise elab ja töötab USA's hobustealal) teadis rääkida, et selline asi on talle üsna tuttav ja neil osadel hobustel kah vahest juhtub, et riivab ühe oma jalaga teise katki ning siis saab mingi pisike batsilluke sinna sisse ning tekib lümfipõletik. Õnneks ta lohutas mind ning ütles, et Lando jalg ei kökimöki nende kõrval, mis soojema kliimaga Ameerikas "paisuvad". Desinfitseerisin kärnakese ära, panin hüdrokordiooni kreemi peale (jah, lugesite õieti- topingu kreemi) ning muudkui jalutasime. Jalutasime kokku 6 ringraja ringi, üks ring 1 km :) SUVEKS SALEDAKS!!!!

Tellisin Landokale ka just uued ilusad valjad :) Pruunivärvi, mehhikokapsliga, kuldsed kaunistusel kapslil ja otsmikurihmal :) Head, odavad, ilusad :)

Totaalne ebaõnn!!

Väike vaene Landolet.... Täna hommikul helistas Landoleti tallinaine, et Landokal on üks tagumine tagumine jalg paistes. Läksime kohe talli ja mis ma avastan? Jalg on kintsust alates suur nagu pakk!!!!! Üritasime jalutada, kõndides ei longanud ning jalga isegi ei hoidnud, kuid oli näha, et veits raske oli alguses kõndida, kuna jalg oli nii jäme. Helistasime mitmetele arstidele ja kõik ütlesid üht ja sama- lümhisõlmede põletik :S :( Soovitati jalutada, määrida piparmündi salviga ning külma peal hoida. Tuju oli tal igatahes küll tavaline, veidikene elavam isegi kui muidu. Kui teda jalutasime, siis jooksis ta ema käest 2 korde ära, tõmbas end lahti ja kablutas oma paistes jalaga galopis minema ja nii 2 korda. Tõesti, väike vaene haige hobune :D. peale jalutamist oli jube üle poole paistetusest alla läinud, panime veel igaksjuhuks ka jääkoti jalale. Hoidsime umbes 15min ja peale seada olid jäägeelikotid lausa üles sulanud.. Homme lähen ruttu talli uuesti ja tsekin kuidas tal on, kui ikka sama paiste tagasi läinud, siis tuleb homme arst Ulvi teda vaatama ja võtab juba ette ennusastud diagnoosi ravimid kaasa (hormoonravi). Mul oli Landokast nii kurb, seega söötsin teda, puistasin ta heinte vahele porgandeid, lükkasin hargiga boksi korda (talle meeldib keskelt vahest saepuru üles kaevata :P) ja andsin veel viimase õuna, võtsin jääkoti jala pealt maha ja tulime tulema :) Homme räägin siis edasi, kas on vaja vetti või ei :)

Landoka jalg 1 (kahjuks piltide peal ei jäänud päris nii jäme, kui jalg tegelikult oli + siin oli juba paistetust maha ka saadud)

Pilt nr 2. Vasak jalg siis jäme, tundub üsna tavaline, kuna teinejalg on küljepealt pildistatud, haige jalg aga otse eest.

Landoleti jalutamas

Landoka jalg koos külmakottidega

Aastast 2008

Kuna kõikidel on tehtud nii ilusad kokkuvõtted enda võistlustest lõppenud aastal, siis mõtlesin mina samuti teha. Jäin küll nats hiljaks selle tegemisega, aga nagu öeldake: parem hilja, kui mitte kunagi :)

Jaanuar: ei võistelnud

Veebuar: ei võistlenud

Märt: ei võistlenud

Aprill: ei võistelnud

Mai: ei võistelnud

Juuni:

* Tori hobune II etapp

90cm- V koht

100cm- II koht

*Sammuli võistlus

80cm- V koht

100cm- IV koht

Juuli:

*PSK 2008

100cm: III koht

110cm: III koht

*Raikküla ja Raplamaa MV

100cm: V koht

110cm: kahe vooru kokkuvõttes 8.

August:

*PSK 2008

100cm: I koht

110cm: III koht

*Pärnumaa Meistrivõistlused juunioride takistussõidus I koht

September:

*Tori hobuse finaal

100cm: I koht, kokkuvõttes II koht

110cm: V koht

*Särevere Lahtised Meistrivõistlused

100cm: II koht

110cm: III koht

*Nuiamäe võistlus:

100cm esimeses osas 0kp, teises osas loobusin edasi võistlemast

110cm: IV koht

*Vändra Karikas 2008

80cm: III koht

100cm: IV koht

*Kaarma Karikas 2008

90cm: I koht

100cm: II koht

Oktoober:

*Nuiamäe võistlus

85cm ei saanud kohta

100cm: IV koht

Loodan, et said kõik kirja, kindel ei ole*-)

Üldiselt võib öelda, et Landokas on ikka päris tubli olnud. :) Nii vähe võistlusi ja 23 rosetti hooajal :) HE'S THE BEST!